Välja mõista kostjalt A T’ilt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu kasuks 5 350 (viis tuhat kolmsada viiskümmend) eurot ja 98 senti (sh põhivõlg 3 802.89 eurot, intress 328.65 eurot, laenuhaldustasu 13.17 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 44.85 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1 161.42 eurot).
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlalt (3 802.89 eurot) arvestatud viivis 0.0636% päevas alates 08.06.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3 802.89 eurot
1 (7)
2-24-115342
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 784 (seitsesada kaheksakümmend neli) eurot ja 20 senti (sh riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 134.20 eurot).
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (784.20 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 420 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 23.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5 307.22 euro saamiseks. Kohus tegi 24.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud e-posti aadressil xxxx kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel 16.05.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 16.05.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ja tehes seda määruse p 5 väljatoodud juhiste järgi; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks, 5) kohtualluvuse valiku põhistamiseks, 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.07.06.2024 esitas TF Bank AB (publ.) (TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu) Viru Maakohtule hagiavalduse A T vastu põhivõlgnevuse 3 802.89 eurot, intressi 328.65 eurot, laenuhaldustasu 13.74 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 44.85 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1 161.42 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja Kostja 2 (7)
2-24-115342 (laenusaaja) sõlmisid 05.07.2021 kirjalikus vormis laenulepingu (edaspidi laenuleping), mis koosneb eri- ja üldtingimustest, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest ja panga antud täiendavast lepingueelsest teabest, mille alusel sai kostja laenu 8 233.58 eurot, kohustusega tasuda igakuiseid laenu põhiosast, intressist ja laenuhaldustasust koosnevaid makseid. Laenulepingu osaks on ka panga hinnakiri ja maksegraafikud. Laenuleping, eelkõige eritingimused, sisaldavad kõiki tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke andmeid. Laenuandja on laenusumma välja maksnud ja leping hakkas kehtima. Lepingus on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr 30.84 % ning see on arvestatud eeldusega, et laenusumma on 8 233.58 eurot, mis võetakse kasutusele kohe, laenuperiood 36 kuud, lepingutasu on 392 eurot, intressimäär aastas 22.90 %, laenuhaldustasu 2.90 eurot kuus, igakuine laenumakse on esimene makse 347.38 eurot, järgnevad 321.19 eurot, laenu tagastamine annuiteetgraafiku alusel igakuiste maksetega 10. kuupäevaks ja laenusaaja täidab lepingut kokkulepitud viisil. Laenulepingu krediidi kulukuse määr aastas 30.84 % ei ületa toona Eesti Panga viimati avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (31.05.2021 seisuga 18,68 %) enam kui kolm korda. Lepingus kokkulepitud viivisemäär on avaldatud aasta- ja päevamäärana 22.90 % aastas 0.0636% päevas, mis on võrdne lepingus kokkulepitud intressimääraga 22,90 % aastas 0.0636 % päevas ja on kooskõlas VÕS § 415 lg-ga 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Lepingus on avaldatud tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma 11 609.98 eurot, mis sisaldab kõiki lepingu alusel tasumisele kuulunud summasid. 17.03.2022 maksis kostja lisaks jooksvatele märtsi ja aprilli maksetele ennetähtaegselt tagasi põhiosa 2 355.91 eurot. Seetõtt koostati kostjale alates 10.05.2022 maksest vähenenud põhiosaga uus maksegraafik. 22.09.2022 leppisid pooled kostja soovil kokku kahekuulises maksepuhkuses ja sellega seoses uues maksegraafikus. Kokkuleppest ja maksegraafikust tulenevalt ei pidanud kostja 2022. aasta septembris ja oktoobris maksma ning nende kuude tasumata jäänud intressisumma jagati järgnevate kuude maksete peale. Uue maksegraafiku järgi kostja enam makseid ei teinudki.
5.Kostja on kokkulepitud maksegraafikute täitmiseks tasunud kogusummas 6 129.47 eurot, mis jaotusid vastavalt maksegraafikus sätestatud summadele ning kooskõlas VÕS § 415 lg 2 nõuete sissenõudmisega seotud kuludeks, põhiosaks, seejärel intressiks, seejärel laenuhaldustasuks ning lõpuks viiviseks. Eeltoodu kokkuvõtteks said viimase makse laekumise seisuga tasutud kostja maksegraafikutes toodud 10.08.2021 – 10.07.2022 ning osalisest 10.08.2022 kohustused, millest jäi tasumata laenuhaldustasu 2.14 eurot, lisaks jäi tasumata selleks ajaks kogunenud viivis 6.74 eurot. Kõigi järgnevate maksete kohustused alates novembrist 2022 (sept, okt maksepuhkus) jäid täitmata. Hiljem ega ka pärast lepingu ülesütlemist pole kostja laenuandjale ega hagejale midagi maksnud. Lisaks augusti maksest tasumata jäänud laenuhaldustasule (osaliselt) ja viivisele jäi kostja täielikult viivitusse kõigi maksetega alates 2022.a novembrist. Tasumata maksete, sh ka hilinemisega tasutud maksete makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale enne tasulise meeldetuletuse saatmist korduvalt tasuta meeldetuletusi. 08.02.2023 saatis laenuandja kostjale viimase hoiatusena laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, sisult samuti meeldetuletuse, milles tuletas täitmata jäänud kohustusi meelde, palus 14-päevase täiendava tähtaja jooksul võla tasuda ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning edastatakse nõue sissenõudmiseks inkassofirmale. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlga ei tasunud. 23.02.2023 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Ülesütlemise eelse seisuga võlgnes kostja laenuandjale juuni ja augusti maksete laekumise järgselt tasumata jäänud viivise, augusti makse laenuhaldustasu 2.14 eurot ning täielikult 4 kuu maksed alates novembrist 2022 (nov 3 (7)
2-24-115342 2022 – veebr 2023). Ülesütlemis- ja loovutamisteade saadeti kostjale kirjaga ja e-kirjaga lepingusse märgitud e-postiaadressil.
6.Kostja sai laenu 8 233.58 eurot, põhiosa on tagasi maksnud 4 430.69 eurot. Põhiosa võlg moodustab 3 802.89 eurot (8 233.58 – 4 430.69). Intressivõlg koosneb lepingu kehtivuse ajal tasumata jäänud intressimaksetest. Lepingu ülesütlemise järgselt ei ole intressi arvestatud ega nõutud. Kostjal on tasumata kolmanda maksegraafiku intressimaksed alates 10.11.2022 (k.a) maksest kuni ülesütlemiseni, so alates 10.11.2022 maksest kuni 10.02.2023 makseni, lisaks muutus ülesütlemisega sissenõutavaks ka intress ajavahemiku eest viimasele maksetähtpäevale järgnenud päevast kuni ülesütlemiseni (11.02.23 – 23.02.23), s.o 13 päeva eest, arvestatuna pärast veebruari makset üles jääma pidanud põhiosalt (3 413.30 – 141.77 = 3271.53 eurot): 3 271.53 x 22.9 % / 12 / 30 x 13 = 27.05 eurot. Kostja intressivõlg kujuneb järgmiselt: 79.28 + 76.73 + 74.12 + 71.47 + 27.05 = 328.65 eurot. Vastavalt laenulepingu eritingimustele ja maksegraafikule kuulus lepingu alusel igakuiselt tasumisele laenuhaldustasu 2.90 eurot kuus. Hagis esitatud arvestuse kohaselt jäi kostjal pärast 29.08.2022 makse laekumist tasumata laenuhaldustasu 2.14 eurot. Maksegraafiku alusel sissenõutavaks muutunud laenuhaldustasudest on tasumata veel 4 kuu laenuhaldustasu (nov 2022 – veebr 2023). Kostja laenuhaldustasu võlg kujuneb järgmiselt: 2.14 + 4 x 2.90 = 13.74 eurot. Hagis esitatud arvestuse kohaselt jäi kostjal pärast 29.08.2022 makse laekumist tasumata viivis kokku 6.74 eurot. Lisaks sellele arvestab Hageja viivist lepingu kehtivuse ajal tasumata jäänud nov 2022 – veebr 2023 maksete põhiosalt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni ülesütlemiseni ning ülesütlemise järgselt kogu tasumata põhivõlalt (3 802.89 eurot) ülesütlemisele järgnenud teisest päevast (25.02.2023) kuni hagi esitamiseni lepingus kokkulepitud (22.90 % aastas, 0.0636 % päevas) viivisemääras 0.0636 % päevas, summas 1 161.42 eurot. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Sissenõudekulud on kokkulepitud kirjade saatmise hind, mis tuleneb lepingu üldtingimustest ja panga hinnakirjast. Kirja hind oli 4.85 eurot, alates 24.10.2022 on see 5 eurot. Kostjal on tasumata lepingu kehtivuse ajal saadetud 5 tasulist meeldetuletuskirja, neist 20.09.2022 kiri hinnaga 4.85 eurot, järgnevad hinnaga 5 eurot ja ning pärast lepingu lõppemist 4 tasulist meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot. Kokku võlgneb kostja tasu üheksa meeldetuletuskirja eest. Sissenõudmisega seotud kulu moodustab seega 4.85 + 8 x 5= 44.85 eurot, millest 20 eurot on kirjade eest pärast lepingu lõppu.
7.Kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet. Selleks esitas kostja ise oma krediidivõimet puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli. Krediidiandjal on õigus eeldada tarbija poolt esitatavate andmete õigsust, valeandmete esitamisel ei vastuta krediidiandja selle eest (VÕS § 4034 lg 7 viimane lause). Kostja laenutaotluses esitatud andmete põhjal töötas ta firmas Ekovir OÜ, tema regulaarne tähtajatust töösuhtest saadav netosissetulek oli 900 eurot, kostja ei olnud mängur, tema olemasolevate finantskohustuse jääk muude kreeditoride juures oli 8 000 eurot ja igakuine finantskohustuste suurus 200 eurot. Olemasolevad finantskohustused refinantseeriti võetava laenu abil, nii et kostja tulevaseks finantskohustuseks jäi ainult hagi aluseks olevast lepingust tulenev kohustus 321.19 eurot kuus. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut kostja kontoväljavõttelt ja viis selle suhtes arvutis läbi detailse masintöötluse. Kontoväljavõtte saamiseks 4 (7)
2-24-115342 tehti päring Swedbanki, mille tõenduseks esitab hageja päringu logifaili salvestise. Logifaili viimaselt realt nähtub kanne kontoväljavõtte eduka allalaadimise kohta - „Statement download successful for account (tõlkes: konto väljavõtte allalaadimine edukas). Konto andmeid sisaldav kontoväljavõtte analüüs kinnitas kostja avaldatud regulaarse sissetuleku olemasolu ja suurust. Kontoväljavõtte laekumiste kohaselt oli kostja viimase nelja kuu keskmine netopalga laekumine 830.24 eurot. Konto ei olnud arestitud, selle jääk oli plussis ja sellelt ei nähtunud makseid hasartmängupakkujatele, kohtutäituritele või inkassofirmadele. See kinnitas püsiva sissetuleku olemasolu ja piisavat suurust ning kostja maksevõimelisust ja usaldusväärsust. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringud maksehäireregistritesse. Krediidiinfo maksehäireraporti ja Krediidiregistri maksehäireraporti kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid, sh ka mitte minevikus eksisteerinud, kuid lõppenud maksehäireid, mis näitas kostjat usaldusväärse ja maksejõulisena. Kostjale laenulepingu tagajärjel tekkinud kohustus tasuda kuumakseid - esimene 347.38 eurot, järgnevad 321.19 eurot - oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane ja asjaolude pinnalt oli krediidiandja veendunud, et kostja suudab oma lepingulisi kohustusi täita ja ei satu laenu tõttu „laenuorjusse“. Pärast finantskohustuste kandmist jäi kostja käsutusse vaba raha igakuiselt keskmiselt 509.05 eurot. Kostja tuleviku kohustuste suhe oli 38.69 % sissetulekutest (321.19 / 830.24 x 100) ning hageja jäi tema ainsaks võlausaldajaks. Krediidiandja täitis oma lepingueelset kohustust kohaselt.
8.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõla 3 802.89 eurot, intressi 328.65 eurot, laenuhaldustasu 13.17 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 44.85 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1 161.42 eurot ja põhivõlalt (3 802.89 eurot) arvestatud viivise 0.0636% päevas alates 08.06.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 784.20 eurot, sh riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud 134.20 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuste täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
10.Viru Maakohus võttis 10.06.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid korduvalt elektroonilisele aadressile xxxx, kuid kinnitus puudub. Kostjal puudub kehtiv registrijärgne elukoht alates 27.09.2023 (viimane elukoht xxxx). Kostja telefon xxxx ei ole kättesaadav. Politsei- ja Piirivalveameti 16.07.2024 vastuse kohaselt politsei menetlusinfosüsteemi järgi A T elukohaks on märgitud xxxx (kehtib alates 02.09.2022). Antud aadressil elavad teised isikud ning A. T seal ei viibi. A. T isiklik mobiiltelefon on välja lülitatud. Info järgi viibib isik välismaal ning ei plaani tagasi tulla. Sellepärast hagimaterjalid on kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 23.08.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
5 (7)
2-24-115342
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
12.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
13.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 5 350.98 euro (sh põhivõlg 3 802.89 eurot, intress 328.65 eurot, laenuhaldustasu 13.17 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 44.85 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1 161.42 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlalt (3 802.89 eurot) arvestatud viivis 0.0636% päevas alates 08.06.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3 802.89 eurot.
14.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 134.20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja ja esindaja vahel kokkulepitud õigusabiteenuse hind on hagi koostamise eest 110 eurot, muude toimingute eest 80 eurot tund. Hageja esindaja on nõudnud õigusabikulusid üksnes hagiavalduse esitamise eest, lisandub käibemaks. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 23.04.2024 summas 185.48 eurot ning hagiavalduse esitamisel 07.06.2024 summas 444.52 eurot, kokku 630 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 784.20 eurot, s.h riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 134.20 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 6 (7)
2-24-115342 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.