Rakvere vald, Lepna alevik, Energia pst 4 korteriühistu avaldus G. V. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Rakvere vald, Lepna alevik, Energia pst 4 korteriühistu, rk 80465173, lepinguline esindaja Maarika Kutser Puudutatud isik: G. V., ik XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja Ainar Oravas Suuline menetlus - istung 07.01.2026
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikult G. V. avaldaja Rakvere vald, Lepna alevik, Energia pst 4 korteriühistu kasuks perioodi 28.02.2023 – 30.11.2025 esitatud arvetest tulenev tasumata majandamiskulude võlgnevus summas 3603,41 eurot ja viivis perioodi 21.03.2023-06.01.2026 katteks 388,22 eurot.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista G. V.lt avaldaja Rakvere vald, Lepna alevik, Energia pst 4 korteriühistu kasuks menetluskuluna 490 eurot.
4.Välja mõista G. V.lt avaldaja Rakvere vald, Lepna alevik, Energia pst 4 korteriühistu kasuks menetluskuludelt (490 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
1
Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA AVALDUS
1.Rakvere vald, Lepna alevik, Energia pst 4 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas 21.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku G. V. vastu. Seoses menetluse jätkamisega maakohtus, esitas avaldaja oma nõude hagita asja avaldusena 03.10.2025, korrigeeritult 07.11.2025.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud tasumata remondi- ja hooldustasud ning kommunaalmaksed kogusummas 3152,41 eurot ja viivised 289,29 eurot perioodil 20.03.2023 kuni 20.08.2025. Isik väitis temaga vestlemisel, et korter on antud üürile ja et teda ei huvita, kuidas võlad makstud saavad. Korteris tegelikult elav võlgniku tütar on küll lubanud võla tasuda, kuid pole seda teinud. Korrigeeritud avaldusele on lisatud kliendivõlgnevuse aruanne, millest nähtuvad igakuiste arvete numbrid ja arvestatud, kuid tasumata summad. Lisatud ka on maksete kujunemist mõjutanud KÜle teenuste osutamist tõendavad arved, KÜ põhikiri, KÜ otsus, majanduskava ja bilanss. Puudutatud isiku vastuse osas leiab avaldaja, et korteri üürile andmine ei vabasta puudutatud isikut avaldaja ees olevate kohustuste täitmisest ei KrtS ega avaldaja põhikirja järgi. Ka ei ole asjakohane isiku väide, et temal puudus objektiivne võimalus vältida võla tekkimist, sest korteri omanikul on igal ajal võimalik KÜ-le teha päring, saamaks teada, kas maksed on laekunud.
3.07.01.2026 kohtuistungil esitas avaldaja taotluse nõude suurendamiseks, märkides, et lõplikuks summaks, viimase arvena 30.11.2025 esitatu kohaselt, on 3603,41 eurot ning viivis, arvestatuna kuni 06.01.2026, on kokku 388,22 eurot. Puudutatud isik ei ole võlgnevust tasuma asunud.
PUUDUTATUD ISIK
4.Puudutatud isik leiab 17.11.2025 meili teel (allkirjastamata) vastuses, et nõue tema suhtes on põhjendamata ulatuses, mille on tekitanud korteri üürnik L. L. (tema tütar). Ta on korteri omanik, kuid perioodil, mille eest võlg tekkis, elas ja kasuta korterit L. L., kes nende omavahelise kokkuleppe/üürilepingu kohaselt pidi tasuma kõik korteriga seonduvad kulud. Temal puudus objektiivne võimalus vältida võla tekkimist ja üürnik varjas seda tema eest. Kui ta sai teada võlast, püüdis tütart veenda jõuda KÜ-ga kokkuleppele võla ajatamiseks, maksegraafikuks. Puudutatud isik palub kaasata kolmanda osapoolena kui otsese kahju tekitaja üürnik L. L.. 07.01.2026 ärakuulamisel kinnitas puudutatud isiku esindajana menetlusse lubatud G. V. elukaaslane, et võla olemasolu, sj istungil toimunud nõude suurendamise ulatuses, ja selle suurust ei vaidlustata. Möönis, et avaldaja ees vastutab ühistu liikmeks olev G. V.. Puudutatud isik (esindaja kaudu) sai aru, et tal on oma üürnikult kui väidetavalt tegelikult teenuse tarbijalt võimalik eeldada selle summa tasumist otse talle või ka KÜ-le või vähemalt tasumise osas abistamist, kuid, et see ei takista käesolevas asjas lahendi tegemist võla väljamõistmisena G. V.lt. On teadlik, et ka pärast kohtulahendit saab ta avaldajaga arutada kompromissina maksegraafiku tegemist ja võtab teadmiseks, et võla suurust arvestades pole välistatud täitemenetluse raames ka selle võõrandamine.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
7.G. V. on Rakvere vald, Lepna, Energia pst 4 korteriühistu hallatavas elamus asuva korteri nr XXX omanik.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 42 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
10.Avaldaja on avalduses esitanud puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude arvestusperioodina veebruar 2023 kuni juuli 2025 ehk arved perioodil 28.02.2023 – 31.07.2025 summas 3152,41 eurot ja viivise nõude perioodil 21.03.2023 kuni 21.08.2025 summas 289,29 eurot. Avaldaja on 07.01.2026 nõuet suurendanud perioodile kuni november 2025 ehk 30.11.2025 arveni. Kokku on põhivõlgnevus summas 3603,41 eurot ja viivised 06.01.2026 seisuga 388,22 eurot. Avaldaja arvestab viiviseid määraga 0,023% päevas. 3
11.Puudutatud isik ei ole avaldusele vastates ega suulisel menetluses nõude arvutust ja selle suurendamist vaidlustanud. Kohus ei arvesta puudutatud isiku väidet, et võla eest vastutab tema korteri üürnik. Üürilepingu p. 2.1. kohaselt lepiti kokku, et üürnik tasub üürileandjale üüri 1 eurot kuus. Muude maksete osas sätestab üürilepingu p. 2.2. ,et „Lisaks p. 2.1. toodud üürile tasub üürnik...“. Selles punktis ei ole öeldud, et p. 2.2.1. jj nimetatud summad tuleb tasuda KÜ-le, ehk et sõna „lisaks“ punktis 2.2. märgib, et need summad, nagu ka üür, tuleb tasuda üürileandjale. Seega oli võimalik üürileandjal ka koheselt teadlikuks saada kui üürnik jättis kommunaalmaksed talle tasumata. Seega antud juhul vastutab KÜ ees tekkinud võla osas KrtS § 40 alusel korteri omanik, mitte üürnik. Selleks, et korteri omanik/üürileandja saaks oma üürnikult tagasi selle raha, mis käesoleva menetlusega välja mõistetakse, ei tähenda, et üürnik peaks olema siia menetlusse kaasatud.
12.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil 28.02.2023 – 30.11.2025 esitatud arvete eest võlgnevus summas 3603,41 eurot ja viivis tasumata arvetelt määraga 0,023 % päevas perioodil 21.03.2023 kuni 06.01.2026 summas 388,22 eurot.
MENETLUSKULUD
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
14.Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik korteriomanikuna ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees nõuetekohaselt.
15.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
17.Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot ning palub välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja tunnitasu 140 eurot ning ta on osutanud õigusabi teenust kokku 3 h ehk kulu on 420 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
18.Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras (riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb avaldajale puudutatud isiku poolt hüvitada. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 4842), summas 20 eurot, väljamõistmiseks puudutatud isikult.
4
19.Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.
20.Kohus leiab, et ajakulu saab lugeda põhjendatuks. Ka küsitud tunnitasu on kooskõlas avalduse mahuga ja mitte-advokaatidest lepinguliste esindajatele kohtupraktikas kujunenult väljamõistetud tunnitasuga. Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja kohtumenetluse aegse esindustasu katteks kokku 490 eurot.
21.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.