Stanton Grupp OÜ avaldus Breltum (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Stanton Grupp OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja Stanton Grupp OÜ (registrikood 12120502), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma
OÜ
Võlgnik Breltum OÜ (likvideerimisel, registrikood 12450754), lepinguline esindaja Kärol Kibena Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses võlausaldaja poolt esitatud tõend.
2.Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2024 määrus osas, milles maakohus rahuldas Breltum OÜ (likvideerimisel) avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis Stanton Grupp OÜ-lt Breltum OÜ (likvideerimisel) kasuks välja menetluskulude hüvitise suuremas summas kui 5443,03 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Stanton Grupp OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt, mõista Stanton Grupp OÜ-lt Breltum OÜ (likvideerimisel) kasuks välja menetluskulude hüvitis 5443,03 eurot ning jätta Stanton Grupp OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1094,95 euro ulatuses. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Rahuldada Stanton Grupp OÜ määruskaebus osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud 95% ulatuses Stanton Grupp OÜ kanda ning 5% ulatuses Breltum OÜ (likvideerimisel) kanda.
5.Rahuldada Breltum OÜ (likvideerimisel) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista Stanton Grupp OÜ-lt Breltum OÜ (likvideerimisel) kasuks välja menetluskulude hüvitis 652,40 eurot.
6.Breltum OÜ (likvideerimisel) kanda jäetud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele.
7.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
7.1.Jätta rahuldamata Stanton Grupp OÜ avaldus Breltum OÜ (likvideerimisel) ajutise halduri nimetamiseks.
7.2.Lõpetada tsiviilasja 2-24-5100 menetlus.
7.3.Jätta maakohtu menetluskulud Stanton Grupp OÜ kanda.
7.4.Rahuldada Stanton Grupp OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
7.5.Mõista Stanton Grupp OÜ-lt Breltum OÜ (likvideerimisel) kasuks välja menetluskulude hüvitis 5443,03 eurot ning jätta Stanton Grupp OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 1094,95 euro ulatuses rahuldamata.
7.6.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Stanton Grupp OÜ-l tasuda Breltum OÜ (likvideerimisel) hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 5443,03 eurolt) viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.7.Käesoleva määruse jõustumisel tagastada Stanton Grupp OÜ-le Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 08.04.2024 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 3000 eurot.
7.8.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud 95% ulatuses Stanton Grupp OÜ kanda ning 5 % ulatuses Breltum OÜ (likvideerimisel) kanda.
7.9.Rahuldada Breltum OÜ (likvideerimisel) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista Stanton Grupp OÜ-lt Breltum OÜ (likvideerimisel) kasuks välja menetluskulude hüvitis 652,40 eurot.
7.10.Breltum OÜ (likvideerimisel) kanda jäetud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse ajutise halduri nimetamata jätmise peale (pankrotiseadus (PankrS) § 5 lg 2 ja § 15 lg 5). Asjaolud ja menetluse käik
1.Stanton Grupp OÜ (võlausaldaja) esitas 29.03.2024 Harju Maakohtule avalduse Breltum OÜ (likvideerimisel, võlgnik) suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 01.02.2018 laenulepingu, mille alusel andis võlausaldaja võlgnikule laenu 174 920 eurot ning võlgnik kohustus laenusumma koos intressidega võlausaldajale tagastama hiljemalt 01.02.2023. Võlgnik ei ole tähtpäevaks ega hiljem laenu tagastanud. Intressi- ja viivisevõlg on avalduse esitamise seisuga kokku 37 192,07 eurot ning nõude suurus kokku on 212 112,07 eurot. Võlausaldaja esitas 26.02.2024 võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole võlga tasunud. Võlgniku likvideerija Z.W ei ole võlausaldaja teabepäringule sisuliselt vastanud ega ka teatanud, kas ta plaanib esitada võlgniku pankrotiavalduse. Võlgniku tegevuseks oli sisuliselt ühe kinnisvaraobjekti arendamine. Võlgnikule kuulunud kinnisvara asukohaga Tartu mnt 64 on võõrandatud ning puuduvad andmed, millega on võlgnik pärast seda tegelenud ning kas kinnisvara müügist saadud vara on alles.
2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja palus jätta ajutine haldur nimetamata.
2.1.Ajal, mil laenusumma võlausaldaja poolt võlgnikule üle kanti, oli võlausaldaja juhatuse liige ja ainuosanik G.H 50% ulatuses ka võlgniku osanik. Pooled on olnud seotud väga mitmete projektide kaudu. Võlgniku juhatuse liikmeks olnud Q ja/või temaga seotud ettevõtted on kandnud erinevaid kulusid, mida tegelikkuses oleksid pidanud kandma G.H ja/ või temaga seotud ettevõtted. Q ja G.H ja nendega seotud äriühingute vastastikkuste nõuete tasaarveldamiseks edastas Q 11.01.2020 G.H-le kokkuleppe projekti, mille koostas Advokaadibüroo Cobalt. 11.02.2020 edastatud kokkuleppes märgitud asjaolude tõendamiseks (sh lepingute sõlmimised, kulude kandmised ja vastastikkuste nõuete tasaarvestamine) on võlgnikul esitada mitmeid tõendeid. Lisaks palub võlgnik nimetatud asjaolude tõendamiseks vande all üle kuulata võlausaldaja juhatuse liikme G.H .
2.2.Võlausaldaja tegelikuks kasusaajaks on äriregistris märgitud W, kes on tuntud äriühingute likvideerijana. Samuti on võlausaldajal esitamata tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid alates 10.03.2022 ning 2021. ja 2022. a majandusaasta aruanded.
2.3.Võlausaldaja poolt esitatud laenuleping on esitatud kohtule pdf dokumendina ning sellel puuduvad mõlema poole originaalallkirjad. Laenulepingus märgitud summa on võlgnikule kunagi üle kantud, kuid laenulepingus toodud tingimused ei vasta tegelikele kokkulepetele. Võlgnik palub kohtul nõuda välja laenulepingu originaal ning viia läbi ekspertiis selle autentsuse tuvastamiseks.
2.4.Laenuleping sõlmiti väidetavalt 2018. a, mis tähendab, et võlausaldaja bilansis ja majandusaasta aruannetes alates 2018. aastast peaks väidetava laenu andmine kajastuma bilansi aktiva poolel varade all. Majandusaasta aruanded seda aga ei kajasta.
2.5.04.10.2019 maksekorraldusest nähtub, et võlgnik tegi võlausaldajale kande selgitusega „laenu tagastus“ summas 40 000 eurot. Samuti on võlgniku arvelduskontolt tehtud võlausaldajale 11.03.2018 1110 euro ja 550 euro suurused maksed ning 03.04.2018 1500 euro suurune makse selgitusega „laenu tagasimakse“.
2.6.Lisaks on võlausaldaja väidetav nõue aegunud. Tegelikkuses nõudis võlausaldaja laenu tagastamist juba oktoobris ja novembris 2019, mistõttu ei saanud pooled leppida kokku selle tagastamise tähtajaks 01.02.2023. Isegi kui seda tehti, on võlausaldaja vastava kokkuleppe üles öelnud ja asunud laenulepingut sisse nõudma ennetähtaegselt.
2.7.Pankrotiavaldus on põhistamata. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et on pankrotihoiatuse võlgnikule kätte toimetanud. Samuti ei ole võlausaldaja toonud välja mitte ühtegi asjaolu ega tõendit selle kohta, et võlgnik mingilgi moel hävitab, peidab või raiskab oma vara või on põhjustanud oma maksejõuetuse. Likvideerijal puudub kohustus esitada ettevõtte kohta finantsandmeid suvalisele isikule ning teabepäringule vastamata jätmist ei saa pidada ettevõtte varade peitmiseks või raiskamiseks.
2.8.Ebaselge nõude alusel ei ole ajutise halduri nimetamine ega pankroti välja kuulutamine põhjendatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus jättis rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus võlausaldaja kanda, mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 6537,98 eurot ning määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlausaldajal tasuda võlgnikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.1.Võlausaldaja esitas võlgnikule 29.02.2024 pankrotihoiatuse, mille saab lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 alusel võlgnikule kättetoimetatuks. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb lugeda e-kiri kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.
3.2.Praegusel juhul esineb PankrS § 15 lg 3 p-s 1 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks, kuna võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja ei esitanud kohtule laenulepingu algdokumenti. Võimalik, et äärmiselt halva kvaliteediga ärakirja esitamine oli taotluslik. Lepingu esimene lehekülg on allkirjastamata ning sellel kajastatud andmeid (mh laenu tagastamise kuupäeva) ei saa pidada usaldusväärseks. Võlgniku ja võlausaldaja vahelisest kirjavahetusest nähtub, et G.H eeldas juba 13.11.2019 võlgnikult lähipäevil 100 000 euro saamist. Kui laenu tagastamise kuupäev oli 01.02.2023, ei saanud G.H eeldada, et laen tagastatakse ennetähtaegselt. G.H oleks saanud eeldada laenusumma tagastamist juhul, kui leping oleks üles öeldud. Kuna selle osas aga tõendid
puuduvad, tuleb pidada usutavaks, et laenusumma tagastamise kuupäev ei olnud tegelikkuses 01.02.2023. Võlausaldaja väitel on laen täies ulatuses tagastamata. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et võlgnik tegi 04.10.2019 võlausaldajale makse 40 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“. 11.03.2018 makse 1110 eurot selgitusega „laenu tagasimakse“, 11.03.2018 makse 550 eurot selgitusega „laenu tagasimakse“ ning 03.04.2018 makse 1500 eurot selgitusega „laenu tagasimakse“. Võlausaldaja selle kohta kohtule teavet andnud ei ole, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et võlausaldaja nõue on selge ja sissenõutavaks muutunud. Võlgniku sõnul on ülejäänud summa osas toimunud tasaarvestus. Võlausaldaja seda väidet ümber lükanud ei ole. Võlgnik esitas nõudele ka aegumise vastuväite. On usutav, et laenusumma tagastamise kuupäev ärakirjal võib olla muudetud. Esitatud kirjavahetusest nähtub, et võlgniku ja võlausaldaja vahel toimus aktiivne kirjavahetus aastatel 2019 ja 2020 ning hilisemal perioodil see puudus. Pole eluliselt usutav, et kui laenu tagastamise tähtaeg saabus 01.02.2023, siis võlausaldaja selle tagastamist ei nõudnud. See võib viidata asjaolule, et tegelikkuses on tasaarvestus võlausaldaja ja võlgniku vahel toimunud. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge ning pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul peaks kohus andma hinnangu laenulepingu sõlmimisele, täitmisele ning lõppemisele, kuid see ei ole kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega.
3.3.Võlausaldaja väited selle kohta, et võlgnik varjab tegelikku majandusseisundit, on tõendamata ja vastuolulised. Võlausaldaja ise on asunud seisukohale, et arvestades kinnistu müüki, peaks ettevõttel võla tasumiseks raha olema. Võlausaldaja on eeltooduga ise kinnitanud, et võlgniku puhul ei ole PankrS § 1 lg 2 toodud eeldus menetluse alustamiseks ilmselt täidetud.
3.4.Menetluskulud jäävad PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda. Lepingulise esindaja K. Kibena poolt osutatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses järgmiselt: pankrotiavaldusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine pankrotiavaldusele, lisade komplekteerimine 26 tundi ja 43 minutit ning 04.06.2024 avaldaja seisukohtadega tutvumine ja seisukoha koostamine 3 tundi ja 11 minutit. Lepingulise esindaja vandeadvokaat M. Kaevando poolt osutatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses järgmiselt: asja materjalidega tutvumine ja analüüs 2 tundi ja 15 minutit; ettevalmistus istungiks, esindus kohtuistungil 1 tund 15 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit. K. Kibena tunnitasumäär 195,20 eurot (sh käibemaks) ning vandeadvokaat M. Kaevando tunnitasumäär 183 eurot (sh käibemaks) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku põhjendatud lepingulise esindaja kulu kokku 6537,98 eurot (sh käibemaks 1178,98 eurot). Nimetatud summa tuleb võlausaldajalt PankrS § 15 lg 6 alusel võlgniku kasuks välja mõista. Võlgniku taotlusel tuleb määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda võlausaldajal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
4.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks ning lõpetas asjas menetluse. Võlausaldaja palub saata asi tagasi maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Samuti palub võlausaldaja tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud võlausaldaja kanda, mõistis võlausaldajalt välja menetluskulud 6537,98 eurot ning nägi ette viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Võlausaldaja palub teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud võlgniku kanda.
4.1.Maakohus rikkus selgitamiskohustust. Võlgniku vastuses pankrotiavaldusele sisaldusid dokumendi võltsituse ja aegumise vastuväide ning taotlused nõuda avaldajalt välja laenulepingu originaal, määrata dokumendi ehtsuse tuvastamiseks ekspertiis ning kuulata vande all üle võlausaldaja juhatuse liige. Pärast taotluste saamist ei pidanud maakohus vajalikuks selgitada menetlusosaliste seisukohti kirjalikus eelmenetluses. TsMS § 463 lg 1 ja § 392 lg-te 1 ja 2 järgi võis eeldada, et kohus kuulab ära avaldaja seisukoha taotluste suhtes eelistungil ning lahendab seejärel määrusega taotlused. 05.06.2024 istungil audiovisuaalne side tehniliselt ebaõnnestus. Sekretär teatas võlausaldaja esindajale telefoni teel, et asja sisuline läbivaatamine toimub kohtuistungil 13.08.2024 kell 11.00. Alles protokollist sai võlausaldaja teada, et asjas esitatud taotlusi lahendas maakohus viimasel minutil. Selgitamiskohustuse täitmiseks oleks maakohus pidanud enne taotluste lahendamist ära kuulama avaldaja seisukoha nende suhtes ning pärast taotluste lahendamist pidanuks andma võlausaldajale võimaluse täiendavate taotluste ja selgituste esitamiseks. Võlausaldajale tuli üllatusena, et maakohus asus asjas juba sisulist lahendit tegema.
4.2.Käesolevas asjas ei ole tegemist jätkusuutliku ettevõttega, vaid võlgnik on likvideerimisel. Võlausaldaja nõuet tuleks menetlusökonoomia seisukohalt lahendada pankrotimenetluses, mitte hagimenetluses. Jätkusuutliku ettevõtte puhul on hagimenetlusel perspektiiv. Praegusel juhul oleks võlausaldajal võimalik juba ajutise halduri aruande põhjal võtta seisukoht, kas nõude kaitsmine hagimenetluses üldse omab majanduslikku perspektiivi. Majanduslikust perspektiivist sõltuvalt on võimalik pankrotimenetluse raugemine või siis raugemise vältimine võlausaldaja poolt.
4.3.Võlausaldaja nõue on selge – esitatud on laenuleping ning maksekorraldus laenusumma 174 920 euro võlgnikule väljamaksmise kohta. Võlgnik esitas väljavõtted kahe tagasimakse kohta summas 2050 eurot. Seega võlasaldo 172 870 eurot on selge ja selle üle pooltel vaidlust ei ole. Ülejäänud võlgniku vastuväide taandub laenulepingu esimese lehekülje autentsuse hindamisele, mis ei ole mahukas ega keerukas. Võlgnik ei ole selgitanud, millist nõuet, millal ja millise tahteavaldusega tasaarvestati. Võlgnik ei ole esitanud tasaarvestuse kohta ühtegi tõendit. Võlausaldaja ei saa ümber lükata umbmäärast, paljasõnalist ja tõendamata juttu tasaarvestuse kohta.
4.4.Kohus on vääralt kohaldanud ÄS §-i 210. Raamatupidamise konservatiivsuse põhimõtte järgi peaks likvideeritav ettevõte nõuet raamatupidamises kajastama, lähtuma eeldusest, et nõue on sissenõutav ning likvideerija peaks ise pankrotiavalduse esitama.
4.5.Maakohus rikkus võlausaldajalt menetluskulude väljamõistmisel TsMS § 172 lg-t. Võlgnik esitas hulganisti asjasse puutumatuid dokumente ja informatsiooni, püüdes näidata, et nõue on ebaselge. Sisuliselt on võlgnik esitanud kaks lihtsat vastuväidet – dokumendi võltsitus ja aegumine. Need vastuväited mahuvad ühele leheküljele.
Maakohus ei ole ülejäänud informatsiooni ka ise oma lahendis puudutanud. Ühelt poolt märkis maakohus, et tegemist on mahuka ja keeruka asjaga, kuid on põhjendavas osas käsitanud ainult laenulepingu dokumenti. Kuna võlgnik on esitanud hulgaliselt põhjendamatuid väiteid ja tõendeid, siis on TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt õiglane, et menetluskulud kannab võlgnik. Menetluskulude suurus 6537,98 eurot on ka kogu dokumendi- ja informatsioonimassi arvestades üle paisutatud ning seda tuleb vähendada igal juhul. Menetluse edasine käik
5.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osas, milles maakohus rahuldas võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise suuremas summas kui 5443,03 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistab võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 5443,03 eurot ning jätab võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1094,95 euro ulatuses. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Võlausaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.TsMS § 662 lg 3 alusel võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendi.
ringkonnakohus
vastu
võlausaldaja
poolt
9.Maakohus leidis õigesti, et esineb PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenev alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks.
9.1.PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud eelkõige sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist võlausaldaja ja võlgniku vahel ning et sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik on esitanud võlausaldaja nõudele sisulised vastuväited. Võlgnik on selgitanud, et võlausaldaja juhatuse liige G.H oli võlgnikule laenusumma ülekandmise ajal ühtlasi ka võlgniku osanik ning poolte vahel on läbi aegade olnud mitmeid vastastikkuseid tehinguid ja nõudeid. Võlgniku sõnul edastas toonane võlgniku juhatuse liige Q 11.01.2020 G.H-le kokkuleppe projekti, mille eesmärgiks oli mh vastastikkuste nõuete tasaarvestamine. Võlgnik on selle väite kinnitamiseks esitanud erinevaid tõendeid (sh hulgaliselt pooltevahelist kirjavahetust). Samuti soovis võlgnik pooltevaheliste tehingute ja nõuete tõendamiseks vande all üle kuulata võlausaldaja juhatuse liikme G.H .
Võlgnik leiab ka, et kohtule esitatud laenuleping on võltsitud, kuna sellel puuduvad mõlema poole originaalallkirjad ning esimesel lehel puuduvad allkirjad üldse. Võlgnik palus välja nõuda laenulepingu originaali ning viia selle ehtsuse tõendamiseks läbi ekspertiis. Vaidlus on ka selle osas, millal laenusumma tegelikkuses sissenõutavaks muutus ning kas nõue on aegunud. Maakohus on eeltoodud vastuväiteid hinnanud ning leidnud, et need on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub, et võlgnik on oma vastuväidetega teinud usutavaks, et nõue võib olla tasaarvestatud või aegunud. Isegi kui võlgnik on teinud võlausaldaja nõude katteks võlgniku poolt viidatud ülekanded, ei tulene võlgniku seisukohtadest, et ta võlausaldaja nõuet ülejäänud osas tunnistab. Nõude olemasolu ja võlgniku poolt esitatud väidete hindamiseks tuleks välja selgitada asjaolusid ja hinnata tõendeid mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Tegemist on sisulise vaidlusega, mis tuleb lahendada hagimenetluses.
9.2.PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamisel ei oma tähtsust, kas võlgnik on likvideerimisel või on tegemist n.-ö jätkusuutliku ettevõttega. Ka likvideerimisel oleva äriühingu vastu esitatud nõue peab ajutise halduri nimetamiseks olema selge. See, et äriühing on likvideerimisel, ei tähenda ilmtingimata, et ta on maksejõuetu ning et tal puudub vara võlausaldajate nõuete katteks. Seega on asjakohatu määruskaebuse viide ÄS §-le 210. Tulenevalt ÄS § 218 lg-st 1 ning äriregistri seaduse (ÄRS) § 60 lg 2 p 2 ei saa likvideerija osaühingut enne registrist kustutada, kui temaga seonduvad kohtumenetlused on lõppenud. Seega saab võlausaldaja oma nõude üle peetava vaidluse hagimenetluses lõpuni vaielda, kartmata, et äriühing vahepeal registrist kustutatakse.
9.3.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka võlausaldaja etteheited selgituskohustuse täitmata jätmise ja menetluse korraldamise osas. Pankrotimenetlus on oma olemuselt kiireloomuline menetlus ning seetõttu näeb PankrS ette kindla korra ja tähtajad menetluse läbiviimiseks. PankrS § 15 lg 1 kohaselt peab kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmise järel otsustama ajutise halduri nimetamise kümne päeva jooksul. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse eelistungil, otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. Tulenevalt menetluse eripärast ei pea kohus pankrotimenetluses võlausaldajale ega võlgnikule selgitama, mida nad oma nõude või vastuväite tõendamiseks esitama peavad. Ajutise halduri nimetamiseks peab võlausaldaja nõue olema juba pankrotiavalduse esitamisel selge. Võlausaldaja sai esitada oma seisukoha võlgniku vastuse osas, misjärel määras maakohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 05.06.2024 eelistungi. Istungi protokolli kohaselt ei õnnestunud võlausaldaja esindajal istungile virtuaalruumi kaudu siseneda, kuigi kohus oli talle selleks vastava lingi saatnud. Maakohus otsustas eelistungil jätta rahuldamata võlgniku taotlused ekspertiisi korraldamiseks, võlausaldaja juhatuse liikme vande all üle kuulamiseks ning laenulepingu originaaldokumendi väljanõudmiseks. Samuti määras maakohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. 05.06.2024 eelistungi protokoll on e-toimiku andmetel võlausaldaja lepingulisele esindaja 06.06.2024 kättesaadavaks tehtud. Maakohus tegi ajutise halduri nimetamata jätmise määruse õigesti PankrS-s sätestatud põhimõtteid ja tähtaegu silmas pidades.
10.Maakohus jättis õigesti menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda. Nimetatud säte on PankrS § 3 lg-st 2 tulenevalt erinormiks TsMS-is hagita menetluses menetluskulude jaotust reguleerivate sätete osas ning näeb üheselt ette, et kui kohus ei nimeta
võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja.
11.Ringkonnakohus nõustub võlausaldajaga, et võlgniku lepingulise esindaja kulud on osaliselt ülepaisutatud.
11.1.Maakohus on õigesti leidnud, et lepinguliste esindajate ajakulu, s.o 33 tundi ja 44 minutit, on kooskõlas asja mahu ja keerukusega. Arvestades pankrotiavalduse sisu ja mahtu (ca 4 lk ja 15 lisa) ning võlgniku 25.04.2024 vastuse sisu ja mahtu (ca 15 lk ja 38 lisa) on esindaja K. Kibena poolt pankrotiavaldusega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga, vastuse koostamisele ja lisade komplekteerimisele kulunud aeg 26 tundi ja 43 minutit põhjendatud. Võlgniku vastuses on mh põhjalikult välja toodud võlausaldaja ja võlgniku vaheliste suhete ajalugu ning selle juurde on lisatud arvukalt tõendeid. Sellises mahus tõendite välja otsimine ja komplekteerimine on eelduslikult ajamahukas. Võlgniku vastuses sisalduvad asjaolud olid käesoleva vaidluse kontekstis asjasse puutuvad, kuna nendega põhjendas võlgnik poolte varasemaid tihedaid suhteid ja tasaarvestuse toimumist. Arvestades võlausaldaja 14.05.2024 seisukoha sisu ja mahtu (ca 1 lk ja 1 lisa) ning võlgniku 04.06.2024 seisukoha sisu ja mahtu (ca 2 lk) võib K. Kibena poolt võlgniku seisukoha koostamise ajakulu 3 tundi ja 11 minutit samuti põhjendatuks pidada. Vandeadvokaat M. Kaevando poolt asja materjalidega tutvumisele ja analüüsimisele kulunud aeg 2 tundi ja 15 minutit on mõistlik ja vastab asja materjalide mahule. Arvestades 05.06.2024 kohtuistungi kestust (22 minutit) on M. Kaevando poolt istungiks valmistumise ja sellel osalemise ajakulu 1 tund ja 15 minutit põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 20 minutit on samuti tavapärane ajakulu sellise sisu ja mahuga (ca 1 lk) dokumendi koostamiseks.
11.2.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ekslikult leidnud, et lepingulise esindaja K. Kibena tunnitasu suurus 195,20 eurot (sh käibemaks) on kooskõlas tema kvalifikatsiooni ja tavapäraste turuhindadega. Võttes arvesse lepingulise esindaja töömahtu ja asja keerukust, samuti seda, et lepinguline esindaja K. Kibena on jurist, saab tema põhjendatud tunnitasu suuruseks käesolevas asjas pidada 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Vandeadvokaat M. Kaevando tunnitasu 183 eurot (sh käibemaks) vastab tema kvalifikatsioonile ja tavapärastele turuhindadele, samuti asja keerukusele ja mahule.
11.3.Eeltoodust tulenevalt on võlgniku lepingulise esindaja kulu põhjendatud 5443,03 euro ulatuses (29 tundi ja 54 minutit ehk 29,9 tundi * 130 eurot + KM 22% = 4742,14 eurot ning 3 tundi ja 50 minutit ehk 3,83 tundi * 150 eurot + KM 22% = 700,89 eurot).
11.4.Maakohtu määrus tuleb seega tühistada osas, milles maakohus mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise suuremas summas kui 5443,03 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 5443,03 eurot ning jätab võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1094,95 euro ulatuses (6537,98 5443,03).
12.Arvestades määruskaebuse sisu, moodustas menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine sellest ca 5 % (sisuliselt üksnes määruskaebuse p 2.5 ning osaliselt p 3.3). Sellest tulenevalt jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel 95% ulatuses võlausaldaja ja 5% ulatuses võlgniku kanda. Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 1305,87 eurot (sh käibemaks). Lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 6 tundi ja 25 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele ja esitamisele 20 minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Võlgniku menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu (6 lk) ning võlgniku vastuse sisu ja mahtu (ca 3 lk), on toimingute põhjendatud ajakulu 4 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 20 minutit on nimekirja mahtu (ca 1 lk) arvestades põhjendatud. Kokku on lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 4 tunni ja 20 minuti ehk 4,33 tunni ulatuses. Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu suuruse osas jääb ringkonnakohus p-s 11.2 toodud põhjenduste ja seisukoha juurde ning leiab, et lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suurus on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgniku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 686,74 eurot (4,33 tundi x 130 eurot + käibemaks 22%), mis kuuluvad vastavalt menetluskulude jaotusele 95% ehk 652,40 euro ulatuses võlausaldajalt võlgniku kasuks väljamõistmisele. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega ei kuulu võlgniku kanda jäetud menetluskulud hüvitamisele. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.