Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: M. I. (ik xxxxxxxxxx; viibimiskoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxx@xxxxxxxxx) usaldusisik Ülle Koppel (ik xxxxxxxxxx; Regnum Consult OÜ, Raekoja plats 8, Tartu 51004 ; telefon 506 6963; e-post: [email protected]) võlausaldajad:
(ik xxxxxxxxxx) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud
Pankrotivõlausaldajate nõuded M. I. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise
maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
3.Vabastada Ülle Koppel usaldusisiku kohustustest M. I. kohustustest vabastamise menetluses.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade M. I. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest..
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 19.06.2019.a määrusega välja M. I. (end. V. ) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela.
2.17.06.2020 määrusega (jõustus 04.08.2020) lõpetas kohus M. I. pankrotimenetluse ning algatas M. I. suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku esmalt määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. 29.07.2024 määrusega vabastati võlgnik usaldusisiku kohustuste täitmisest ning määrati uueks usaldusisikuks Ülle Koppel. Määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid hiljemalt 4.augustiks ning tegema võlausaldajatele väljamakseid iga aasta 1.augustil. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli M. I. tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses võlausaldajad ei olnud raha saanud, 6 946,03 eurot (II järgu nõuded). 17.06.2020 määruse kohaselt pidi võlgnik usaldusisikuna esitama teavet võlgniku tegevuse kohta kaks kord aastas (20. detsembril, 20. juunil) ning tegema väljamakseid üks kord aastas (1.juunil), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 20.12.2020.
3.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 20.12.2020. Võlgniku aruanne jõudis kohtusse 20.01.2021, mille järgi võlgnik oli kodune ja kasvatab puudega last. Võlgnikul endal samuti määratud puuduv töövõime alates 05.04.2018.
4.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 20.06.2021. Võlgnik esitas aruande kohtule 07.07.2021 ja aruande lisa 20.07.2021. Võlgnikul oli sündinud teine laps xxxxxxxxx ja ta viibis lapsehoolduspuhkusel.
5.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 20.12.2021. Võlgnik esitas aruande 15.01.2022 pärast kohtu poolset meeldetuletust. Võlgnik töötas alates 13.12.2021 osalise tööajaga ettevõttes xxxxxxxxxxxxxx.
6.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 20.06.2022. Võlgnik esitas aruande 13.06.2022. Võlgnik oli kodune ja kasvatas üksinda kahte last (6-aastane ja 1,5-aastane).
7.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 20.12.2022. Võlgnik esitas aruande 13.01.2023, mille kohaselt oli ta endiselt väiksema lapsega kodune.
8.Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 20.06.2023. Võlgnik aruannet ei esitanud.
9.Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 20.12.2023. Võlgnik saatis kohtule kirja 19.01.2024.
10.Kaheksanda aruande esitamise tähtaeg oli 20.06.2024. Võlgnik saatis kohtule kirja 13.07.2024, mille põhjal kohus tuvastas, et võlgnik ei ole võimeline ise usaldusisiku ülesandeid täitma ning võlgnikule määrati uus usaldusisik. Usaldusisik esitas 05.08.2024 kohtule aruande puuduoleva perioodi 01.01.2023-29.07.2024 kohta. Aruande kohaselt elab võlgnik lastega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Laste isa suri xxxxxxxxxx. Vanemal lapsel on raske puue. Võlgnik on kaotanud hulga raha Moonpay maksete tõttu, millest võlgnik ise ei ole teadlik olnud, arvates et on mõne petuskeemi ohver ning selle taga võib olla endine abikaasa. Koos usaldusisiku aruandega on esitatud taotlus võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseks FIMS § 49 lg 1 kohaselt.
KOHTU SEISUKOHT
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
12.PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
13.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
14.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust ja võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust.
15.Kohus on M. I. usaldusisiku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
16.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M. I. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
17.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest nähtuvalt on võlgnikule määratud puuduv töövõime ning ta hooldab raske puudega tütart. Võlgnik on menetluse kestel saanud ka teise lapse ja olnud lapsehoolduspuhkusel, mille kõrvalt osalise koormusega lühiajaliselt töötanud ettevõttes xxxxxxxxxxxxxx. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 12.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult kuni erinevate probleemide tõttu see ei olnud enam võimalik, mistõttu kohus vabastas ta usaldusisiku kohustuste täitmisest, määrates uue usaldusisiku. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik ja usaldusisik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. 12.3.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud peamiselt töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, peretoetus, vanemahüvitis ja vähesel määral töötasu, mis enamasti on jäänud alla mittearestitava sissetuleku määra. Võlgnik on teinud vabatahtlikke eraldisi ja väljamakseid, viimane väljamakse 05.08.2024 kogusummas 355,50 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. 12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. 12.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
14.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimaluse vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid.
15.Võlgniku puuduvat töövõimet ning tütre rasket puuet saab kohtu hinnangul pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks. Võlgnik on olnud enda raske vaimse puudega tütre hooldajaks, sealjuures alates 1.augustist 2022 ainsaks hooldajaks kuna lapse isa suri. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest
kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada võlgniku enda puuduvat töövõimet, raske puudega tütre hooldamist ja teise lapsega lapsehoolduspuhkusel olekut piisavaks põhjuseks, et võlgnik pole töötanud. Võlgnik on teinud vähesel määral vabatahtlikke eraldisi ja väljamakseid, viimane väljamakse 05.08.2024 summas 355,50 eurot. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid jõukohaseid pingutusi ja näidanud üles huvi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Arvestades täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Samuti ei ole alust arvata, et kohustustest vabastamisest keeldumisel oleks võlausaldajatel paremaid võimalusi nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 11 alusel on põhjendatud.
16.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M. I. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M. I. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Ülle Koppeli saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.