10.09.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-23-145220
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi D. K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2259,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ) Kostja: D. K. (isikukood xxxxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank Finance AS ja kostja vahel 18.10.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010187507 tulenev põhivõlg 1359 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 29.07.2023 kuni 05.02.2024 eest 86,41 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 06.02.2024 kuni 10.09.2024 eest 100,51 eurot ning viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta rahuldamata hageja intressinõue 329,56 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ning 05.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 95,01 euro ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud 71,48% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 28,52% ulatuses hageja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 407,44 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 407,44 euro) tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et
ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 05.02.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.välja mõista kostjalt hageja kasuks Inbank Finance AS ja D. K. vahel 18.10.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010187507 tulenev põhivõlgnevus 1359,00 eurot, intress 329,56 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 50,00 eurot ja hagi esitamise seisuga (05.02.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 181,42 eurot;
1.2.välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis lepingust nr L89010187507 tulenevalt põhinõudelt (1359,00 eurot) alates 06.02.2024 intressimääraga võrdses määras, so 25% aastas, kuni põhivõla tasumiseni.
2.Nõude aluse ja eelduste kohta selgitab hageja järgmist.
2.1.Hageja toob välja, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 18.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010187507, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kostja on lepingut allkirjastades kinnitanud, et ta on tutvunud teenuselepingu lahutamatuks osaks olevate teenusetingimustega (Inbank Järelmaksu lepingu tingimused), Inbank AS-i üldtingimustega, Digikanalite kasutamise tingimustega, Hinnakirjaga ja Kliendiandmete töötlemise põhimõtetega. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1359 eurot.
2.2.Lepingu nr L89010187507 kohaselt on krediidi kulukuse määr 37,67% aastas ja intressimäär 25% aastas. Arvutamise eelduseks on võetud krediidisumma 1359 eurot, intressimäär 25%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 15.01.2024, maksete tähtpäevad, lepingutasu 0 eurot, igakuine haldustasu 0 eurot.
2.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendina esitab hageja laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt: Verified_monthly_income 335.2, verified_income_periods 2, last_verified_income_rec_date 2022-09-30. Esialgne võlausaldaja omandas muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses: igakuised sissetulekud 1350 eurot, igakuised kohustused 71 eurot. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse
täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
2.4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5.07.2023.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.07.2023.a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
2.5.AS Inbank Finance loovutas 31.07.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale.
2.6.Hageja leiab, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja selgitab sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemist: 28.08.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 6.10.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 25.10.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.7.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 25% aastas so 0,07% päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.04.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 4.osamakseni 15.07.2023 kokku summas 329,56 eurot.
2.8.Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1359 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.07.2023 kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 25% aastas so 0,07% päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kohus võttis hagi menetlusse 21.02.2024. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 28.06.2024, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjale oli menetlusse võtmise määruses antud tähtaeg 21 päeva hagile vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud
4.1.Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi, seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab
olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis. Eeltoodut selgitas kohus hagejale ka menetlusse võtmise määruses. Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-12634 selgitanud, et VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu, mille kostja on digiallkirjastanud 18.10.2022. Digiallkirja konteineris on koos laenulepinguga ka maksegraafik ja Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Laenulepingus on viidatud Teenusetingimustele (Inbank Järelmaksu lepingu tingimused), Inbank AS-i üldtingimustele, Digikanalite kasutamise tingimustele, Hinnakirjaga ja Kliendiandmete töötlemise põhimõtetele, ent ei ole märgitud, kus nendega tutvuda saab. Hagis on hageja samuti üksnes märkinud, et kostja on lepingut allkirjastades kinnitanud, et ta on tutvunud teenusetingimustega. Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, mil viisil kostjal oli lepingut sõlmides võimalik üldtingimustega tutvuda. Kohus selgitab, et tüüptingimuste sisuga tutvumine peab olema tagatud reaalselt. Arvutivõrgu kaudu lepingu sõlmimisel tuleb lepingutingimused, sealhulgas tüüptingimused, lepingu teisele poolele esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. Tingimuse kasutaja peab suutma tõendada, et ta lepingu teisele poolele tutvumise võimalust tegelikult pakkus. Antud juhul oli lepingus viidatatud tüüptingimuste olemasolule, ent mitte nendega tutvumise kohale. Lepingus olev (allkirjastatud) kinnitus selle kohta, et poolel oli võimalus tüüptingimustega tutvuda, ei vabasta tingimuse kasutajat tüüptingimuse sisuga tutvumise võimaluse tõendamisest. Kohus palus hagejal ka esile tuua, kas järelmaksu lepingu dokumendid olid kostjale püsival andmekandjal esitatud. Hageja selgitas, et lepingu allkirjastab klient esialgse võlausaldaja veebikeskkonnas ning seal on see ka kliendile edaspidi kättesaadav. Kuivõrd hageja kasutas esialgse võlausaldaja mõistet hagis Inbank Finance ASi kohta, saab kohus aru, et hageja väitel olid järelmaksulepingu dokumendid kostjale esitatud ja hiljem kättesaadavad Inbank Finance ASi veebikeskkonnas. Tegemist oli järelmaksu lepinguga, milles on märgitud „kauba maksumus 1359 eur“, „Kaup: 9915500“, müüja DLB Trading OÜ ning et Teenuseleping jõustub Kauba üleandmisel Sulle tagasiulatuvalt alates Teenuselepingu sõlmimisest ning seetõttu võib esimese Osamakse tegelik suurus olla väiksem kui Maksegraafikus. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele lepingutingimusele ning sellele, et hageja ei ole hagis esile toonud, millal kostja kauba kätte sai ega seda tõendanud. Hageja vastas 30.08.2024, et esialgse võlausaldaja sõnul saadeti antud tellimus Omniva pakiautomaati, jälgimiskood: CE376241628EE, kuid kuna tegu on nii vana tellimusega, siis paki liikumist ei ole näha. Hageja esitas tõenditena lisaks arve (dtl 90) ning maksekorralduse.
Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus arvest aru, et kaup müüdi kaup24.ee veebipoe kaudu (mida peab DLB Trading OÜ). Arvel on märgitud kostja nimi, telefoninumber, kuupäev 20.10.2022, ostutellimuse number 9915500, kauba nimetus ning hind (1359 eurot). Sama kauba number, 9915500, sisaldub ka järelmaksulepingus. Arvel on ka märgitud „Tarne, Eesti, 301“. Arvel ei ole kostja allkirja. Kohus märgib, et allkirjastamata arve ei tõenda, et kostjale on kaup väljastatud. Ent hageja selgitusi arvestades saab kohus aru, et kaup saadeti kostjale pakiautomaati, kust saab kauba kätte telefonile saadetud koodiga ilma, et kostja muul viisil kauba kättesaamist kinnitaks. Kauba pakiautomaadist väljastamist oleks seega võimalik tõendada paki saatmise kohta vormistatud dokumentidega ning AS Eesti Post süsteemi logidega või ka Omniva iseteeninduses kuvatud infoga paki kohaletoimetamise kohta. Hageja seda esitanud ei ole, viidates, et pakk saadeti nii ammu, et neid andmeid ei ole võimalik enam esitada. Hageja väitel on lepingu nr L89010187507 alusel maksed tehtud müüjale DLB Trading OÜle. Kohtule esitatud maksekorraldusega (dtl 89) on hageja soovinud tõendada, et Inbank Finance AS kandis ostuhinna üle kauba müüjale. Hageja väitel sisaldas see väljamakse ka järelmaksulepingu L89010187507 järgset laenusummat, ent kuna esialgne võlausaldaja ei kandnud nõude aluseks oleva lepingu summat üksikult kaupmehele üle, vaid koos teiste lepingute summadega, siis ei ole võimalik esitada eraldi maksekorraldust üksnes lepingu nr. L89010187507 kohta. Lihtmenetluses võib kohus lugeda poole seletused tõendiks. Seda arvestades loeb kohus tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse järelmaksulepingu sõlmimiseks, et lepingudokumendid tehti talle digitaalselt kättesaadavaks krediidiandja veebikeskkonnas ning et järelmaksuga ostetud kaup saadeti kostjale pakiautomaati ning kauba eest tasus algne krediidiandja kauba müüjale. Kohus loeb seega, et poolte vahel oli kehtiv leping ning et laen on kostja kasutusse antud. Krediidi kulukuse määr 37,67% jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (48,90%) piiresse.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.2.Hageja esitatu pinnalt ei saa kohus kuidagi nõustuda, et esialgne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja esitatud maksehäireregistri päring (dtl 44) on tehtud peale laenulepingu sõlmimist. Esitatud laenutaotluses (dtl 43) on küsitud üksnes igakuist sissetulekut (märgitud 1350 eurot) ja igakuiseid kohustusi (märgitud 71 eurot), täpsustamata, mida nende all silmas peetakse. Ei ole küsitud igakuiseid elamiskulusid, ülalpeetavate arvu, eluaseme tüüpi. Kostja sissetulekute väidetava kontrollimise kohta on hageja esitanud hagiavalduses 4 rida (dtl 21), mis ei oma tõendi kvaliteeti (kopeeritud teadmata allikast, ei nähtu, kuhu päring on tehtud, kelle kohta, mis olid tulemused). Ent kui need peaksid olema tõesed, tähendaks see, et krediidiandja andis kostjale laenu 1359 eurot olukorras, kus kostja sissetulek kuus oli 335 eurot ning tal enda väitel olid kohustused 71 eurot. Lepingu järgi pidi igakuine tagasimakse olema 178,75 eurot. Ilmselgelt sellise sissetuleku juures ei ole selline laenukohustus jõukohane, sest inimesel on ka elamiskulud. Hageja on ise selgitanud, et laenutoote puhul oli oluline laenuandmise kiirus. Kohtu hinnangul ei saa krediidiandja tuua vastutustundliku laenamise kohustust ohvriks laenamise kiirusele. Laenu andmise kiirus võib veel täiendavalt olla asjaolu, mille tõttu tarbija laenab üle võimete, sest protsessis ei küsita tarbijalt eriti midagi ning tal ei ole ka aega järele mõtlemiseks. Kohus ei nõustu ka sellega, et kostja kuupalga ulatuses laenu võtmine oleks olnud niivõrd tühine summa. Eesti õiguses (ja ka vastu võetud uues tarbijakrediidi direktiivis) ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas tehtud erandeid laenusumma suurusest sõltuvalt. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on siiski õigus nõuda tagastamata põhivõlga ning seadusjärgset intressi.
6.Nõude loovutamine Kohus on hagejale korduvalt selgitanud erinevates menetlustes, et nõude loovutamise kontrollimine kohtu poolt on vajalik selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning välistada, et sama nõudega võiks hiljem tulla kohtusse algne krediidiandja väites, et ta nõuet loovutanud ei ole. Hageja esitab kõigis menetlustes identseid nõude loovutamise teatisi, mille alla on sõnadega kirjutatud vastava algse krediidiandja „esindaja“. Kohus on hagejale selgitanud, et ilmselgelt on need teated koostanud hageja ise, millisel juhul tuleks hagejal aga selgitada, et mille alusel ta algset krediidiandjat teate saatmisel esindas. Ilma selleta ei oma teade tõendusväärtust selle kohta, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud.
Siiski, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega, võib kohus arvestada poole seletusi tõendina. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on loovutatud, samuti on hageja valduses dokumendid, mida tal muidu ei oleks. Seega peab kohus usutavaks, et nõue on hagejale loovutatud.
7.Hageja nõuded
7.1.Hageja väitel ei ole kostja lepingule tagasimakseid teinud (ei põhiosa ega intressi katteks ega millegi muu katteks). Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, mistõttu intressi kostja hagejale ei võlgne. Tagastamata on põhivõlg 1359 eurot. Lepingu kohaselt pidi kostja laenu tagastama 10 osamaksega, millest viimane pidanuks olema 15.01.2024. Seega on lepingu tähtaeg saabunud ning kogu põhivõlg on sissenõutav. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 403 4 lg 7, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
7.2.Viivist nõuab hageja alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 26.07.2023. Hageja on kohtule esitanud lepingu üles ütlemise hoiatuse (dtl 40) ja lepingu üles ütlemise teate (dtl 41), mis on aga pdf formaadis kirjad, mis ei tõenda, et need ka saadetud on. Hageja on esitanud faktiväite, et krediidiandja saatis 5.07.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, ning lepingu üles ütlemise teate 25.07.2023 kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile xxx. Kohus loeb hageja väidetega tõendatuks, et teated saadeti. Küll aga ei saa nõustuda viivisearvestusega alates üles ütlemise teate saatmisele järgnevast päevast, sest posti teel saadetud teade ei jõudnud ilmselgelt kohale samal päeval kui see saadeti. AS Eesti Post on kodulehel avaldanud, et lihtkirjana edastatav margistatud standard- ja maksikiri jõuab saaja postkasti 3 tööpäeva jooksul. Seetõttu saab lugeda, et kiri jõudis kostjani 28.07.2023 ning viivist saab hakata arvestama alates 29.07.2023. Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude selliselt, et mõistab kostjalt välja viivise põhivõlalt (1359 eurolt) seadusjärgses määras alates 29.07.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku 29.07.2023-10.09.2024 eest on viivisesumma kokku 186,92 eurot, sh viivis põhivõlalt perioodi 29.07.2023 kuni 05.02.2024 eest 86,41 eurot ja viivis põhivõlalt perioodi 06.02.2024 kuni 10.09.2024 eest 100,51 eurot (perioodi 01.07.2023 - 31.12.2023 eest määras 12% aastas, 01.01.2024 - 30.06.2024 eest määras 12,5% aastas ja alates 01.07.2024 määras 12,25% aastas).
7.3.Kohus on hagejale erinevates menetlustes selgitanud, et VÕS § 1132 kehtestab piirmäärad, mitte ei ole seadustatud hinnakiri. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud: Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja ei ole esile toonud, et leping sisaldas kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitiste määrade kohta. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Kohus märgib, et erinevates menetlustes toob hageja kirja saatmise kulud välja selliselt, et need kokku moodustaks alati VÕS § 1132 piirmäära. Seega mõnes menetluses on hageja väidetud kulu ühele kirjale 20 eurot, mõnes 25 eurot. Olukorras, kus lepingus puudub kokkulepe meeldetuletuskirja tasu suuruse kohta, ei ole kulusid tõendamata ka eluliselt usutav, et samasuguse kirja saatmise kulu on sõltuvalt nõude suurusest erinev. Sellest tulenevalt jääb hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
8.Menetluskulud
Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt, asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 338 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28.06.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2259,73 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 350 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot,
millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud kohtumenetluses õigusabi 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 2 tundi, mis vastab ka hageja menetluskulude nimekirjale ning menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 200 eurot (2 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 570 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv, 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 05.02.2024 hagi esitamisel oli hagihind 2259,73 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 1359 eurot, viivisenõude põhivõlalt perioodi 29.07.2023 kuni 05.02.2024 eest 86,41 eurot, viivise põhivõlalt perioodi 06.02.2024 kuni 10.09.2024 eest 100,51 eurot ning viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alates 06.02.2024 on viivis aasta eest arvestatuna 169,88 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1615,29 euro ulatuses (1359 + sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga 86,41 eurot + 169,88), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2259,73 eurot) 71,48%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 71,48% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 28,52% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi
kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 71,48% hageja põhjendatud menetluskuludest (570 eurot), millele vastab summa 407,44 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
9.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.