Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-20-6083
Kohtuasi
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Männimetsa tee 4 korteriühistu avaldus X ja Y vastu solidaarselt 6507 euro 28 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Männimetsa tee 4 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Männimetsa tee 4 korteriühistu (registrikood 80252626), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute ühine lepinguline esindaja Kaspar Noor
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.01.2023 määrus. Saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Männimetsa tee 4 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 24.04.2020 Harju Maakohtule X ja Y (koos puudutatud isikud, ka võlgnikud) vastu avalduse, milles palus puudutatud isikutel avaldaja kasuks välja mõista 6507 eurot 28 senti.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isikute ühisomandis korteriomand Männimetsa tee 4-10, Harku vald, Harjumaa.
1.2.Puudutatud isikud jätsid alates aastast 2010 avaldaja osutatud ja vahendatud teenuste eest esitatud arved osaliselt tasumata. Lisaks on osaliselt või täielikult tasumata üksikud arved aastatel 2014, 2015, 2016, 2017 ja 2018. Võlgnikel on avaldaja ees võlgnevus, mis on sissenõutav. Võlgnikud ei reageeri avaldaja pretensioonidele ja meeldetuletustele.
1.3.31.01.2020 muutus sissenõutavaks tasu 15.01.2020 esitatud arves nr 449 märgitud teenuste eest. Nimetatud arve kogusumma oli 6935 eurot 57 senti, millest 127 eurot 62 senti moodustas viivis ja 6807 eurot 95 senti põhivõlg. Nimetatud arve alusel tasus võlgnik 428 eurot 29 senti, mis võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 p 1 ja 8 alusel läks eelkõige eelmiste kuude võlgnevuse katteks ja viivise katteks. Seega 31.01.2020 seisuga moodustas võlgniku põhivõlg 6507 eurot 21 senti 6935,57 – 428,29).
1.4.Asjaolu, et puudutatud isikud märgivad avaldajale raha maksmisel maksekorralduses „bez protsentov“, ei tähenda seda, et tasutakse ainult jooksev arve ja varasemalt sissenõutavaks muutunud viivis jääb tasumata. Igas võlgnikule esitatud arves sisaldub eelmiste perioodide võlgnevus, milles omakorda sisaldub eelmises kuus arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis. Seega jooksva arve alusel mistahes summa tasumisel loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus (s.o eelnevates arvetes märgitud nõuded ja viivised). Korteriühistu ei ole VÕS § 88 lg-st 8 erineva järjekorraga kunagi nõustunud. Seetõttu loetakse, et täitmine on toimunud esmalt juba sissenõutavaks muutunud viivise ja alles seejärel põhikohustuse katteks. Avaldaja korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäär on 0,07% päevas. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isikud avaldust ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Puudutatud isikud palusid menetluskulud jätta avaldaja kanda.
2.1.Avaldajal puudus õiguslik alus pöörduda kohtusse nõudega puudutatud isikute vastu. Korteriomandi -ja korteriühistu seaduse (KrtS) §20 lg-st 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-st 4 tulenevalt on õigusvaidluse pidamise otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevuses. Sellist otsust pole avaldaja kohtule esitanud. Avaldaja nõude arvestus on arusaamatu.
2.2.Avaldaja viitas korteriomanike enamuse otsusele, millega olevat kehtestatud seadusjärgsest erinev viivisemäär ehk 0,07% päevas, kuid seda otsust pole esitatud. Avaldaja väited, et puudutatud isikud ei ole maksnud viidatud arveid ja viidatud summades (millised on avaldaja välja toonud oma 04.05.2020 nõude täpsustuses) ei vasta tõele. Eeltoodu väited lükkavad puudutatud isiku ümber pangakontode väljavõtetega, millistest nähtub, et kõik
avaldaja poolt 04.05.2020 nõude täpsustuses viidatud arved viidatud summades on puudutatud isikute poolt korteriühistule tasutud.
2.3.Sama ekslikud ja asjasse mittepuutuvad on avaldaja väited selles, et tema võib määrata, millist laekumist, millal ja mille katteks arvestada. Puudutatud isikud on arvetel näidanud, et tasutakse arveid ja nende põhiosa, mitte võimalikke viiviseid – kirjutades maksete selgitusse lisaks arvete numbritele „bes protsentov“ ehk ilma viiviseta.
2.4.Puudutatud isikud vaidlevad avaldusele vastu, leides, et avaldaja nõue on ebaselge, võlga pole neil tekkinud, sest arvete põhisummasid nad tasunud, viiviseid nad ei tunnista. Isegi kui 2008. aastal oli võlg, siis oleks see aegunud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus mõistis avaldajalt välja puudutatud isikute kasuks menetluskulu 1870 eurot, millelt tuli tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lahendas kohus avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjana.
3.2.Vaidlus puudus, et puudutatud isikud on avaldaja liikmed ja neile kuulub Männimetsa tee 4 korteriomand nr 10.
3.3.Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu majandamiskulude tasumise nõude. Avalduse kohaselt esitab avaldaja igakuiselt arved võlgnike korteri ja sellele vastava üldkasutatava pindala mõttelise osa majandamise eest. Avaldaja väitel on puudutatud isikud juba alates 2008. a-st jätnud arveid tasumata, millest on tekkinud võlg, mille tasumist kohtus nõutakse.
3.4.Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes ja lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Kuni KrtS jõustumiseni 01.01.2018 tuleb kohaldada varem kehtinud regulatsiooni. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 näeb ette korteriomaniku kohustused tasuda kaasomandil lasuvad maksud ning kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused, koosmõjus kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg-ga 1, mille kohaselt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
3.5.Maakohus ei nõustunud puudutatud isikute vastuväitega, et avaldajal puudus õigus kohtusse pöördumiseks, kuna KrtS § 20 lg-st 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 4 järgi on õigusvaidluse pidamise otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevuses. Nimetatud säte ei kohaldu iga korteriühistu liikmega õigusvaidluse pidamisele. Puudutatud isikud ei ole väitnud ja asjas
puudusid tõendid, et nad on avaldaja juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmed. Seega ei tulene sellest piirangut avalduse esitamiseks kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks. Vastavalt MTÜS § 26 lg 1 ja § 27 lg 1 on juhatusel õigus korteriühistut juhtida ja esindada. Selle hulka kuulub ka pädevus sisse nõuda korteriühistu ees tekkinud võlga ning vajadusel avaldusega kohtuse pöörduda. Seega oli avaldajal õigus esitada puudutatud isikute vastu nõue kohtusse.
3.6.Kohus käsitles esmalt puudutatud isikute vastuväidet avaldaja nõuete aegumise kohta. Avaldaja esitas nõude kohtusse 24.04.2020. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 1 järgi on aegunud kõik korteriühistu nõuded, mis on tekkinud enne 31.12.2016, kuna arved perioodil 01.01.2016-31.12.2016 muutusid sissenõutavaks 01.01.2017 ja aegusid 31.12.2019. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Asjas ei toodud esile ning kohus ei tuvastanud, et avaldaja nõude aegumine oleks katkenud või peatunud. Koos põhinõudega on aegunud ka sellelt arvestatud kõrvalnõuded ehk võimalikud viivised. Seega saab avaldaja nõuda puudutatud isikutelt arvete tasumist, mis on esitatud alates 01.01.2017. Kohus ei analüüsinud asjas esitatud arveid ja üldkoosoleku otsuseid varasemast perioodist, kuna need on nõuete aegumisest tulenevalt asjakohatud.
3.7.Avaldaja nõude kujunemine oli väga halvasti jälgitav. Kohus selgitas 26.11.2021 istungil avaldajale, et avaldajal tuleb tõendada, et puudutatud isikutel võlgnevus oli, mille alusel nõue tekkis. Kohtule esitatud arvetel on võlg näidatud, aga kust see tekkis, seda ei nähtunud. Vaja oli tõendada, et selline võlg oli ja VÕS § 88 nõuete tasumise järjekorda selgitada, mida puudutatud isikud tasusid, miks tõlgendati, et see toimus mänguväljaku nõuete maksmiseks, mitte jooksvate kommunaalarvete maksmiseks, kogu poolte ajalugu nõuete ja võlgade osas tuli esile tuua. Kohus andis avaldajale võimaluse ja tähtaja nõude selgitamiseks ja tõendamiseks.
3.8.Menetlusosalised ei vaielnud, et avaldajal on õigus esitada arveid liikmetele osutatud teenuste ja tarbitu eest. Samuti ei olnud vaidlust arvete põhinõuete summade osas. Menetlusosalised vaidlevad vaid n.ö vana võlgnevuse olemasolu ja viiviste nõudeõiguse ja määra üle.
3.9.Avaldaja ei esitanud ühtegi arvet 2017. a ega 2020. a kohta (v.a. üks arve jaanuari kohta). Avaldaja on 2017. a ja 2020. a nõude kohta esitanud vaid Exceli tabeli erinevad arvestused, mis ei ole allkirjastatud. Kohtul ei olnud võimalik vaid allkirjastamata Exceli või muude tabelite põhjal kontrollida ja tuvastada, mille eest ja mis summas need on esitatud ning kas puudutatud isikud on need kohaselt tasunud. Kohus on selgitanud avaldajale tõendamiskoormise jagunemist ning avaldaja pidi aru saama vähemalt arvete esitamise vajadusest oma nõude tõendamiseks. Seega ei olnud võimalik hinnata ega rahuldada avaldaja nõudeid 2017. ega 2020. a eest kuni selle aasta maini.
3.10.Avaldaja esitas järgmised arved 2018. a jaanuar kuni 2020. a jaanuar eest: arve kuupaev
Arve nr
Arve summa
sh viivis
Arve summa ilma viiviseta
arve tlk
tasumise kuupäev
tasumise summa
16.04.2018
532,87 €
75,58 €
457,29 €
24.04.2018
-457,29 €
16.05.2018
372,76 €
85,56 €
287,20 €
18.05.2018
-287,20 €
16.06.2018
286,60 €
92,78 €
193,82 €
19.06.2018
-193,82 €
13.07.2018
273,50 €
77,62 €
195,88 €
18.07.2018
-195,88 €
16.08.2018
319,77 €
103,75 €
216,02 €
22.08.2018
-216,02 €
15.09.2018
350,65 €
92,80 €
257,85 €
16.09.2018
-257,85 €
16.10.2018
275,76 €
96,71 €
179,05 €
18.10.2018
-179,05 €
17.11.2018
489,24 €
103,18 €
386,06 €
03.12.2018
-386,06 €
17.12.2018
442,34 €
101,78 €
340,56 €
03.01.2018
-340,56 €
19.01.2018
550,62 €
112,08 €
438,54 €
22.01.2019
-438,54 €
16.02.2019
552,33 €
93,65 €
458,68 €
20.02.2019
-458,68 €
19.03.2019
464,64 €
104,87 €
359,77 €
27.03.2019
-359,77 €
18.04.2019
492,06 €
108,33 €
383,73 €
22.04.2019
-383,73 €
18.05.2019
393,63 €
94,95 €
298,68 €
23.05.2019
-298,68 €
18.06.2019
379,17 €
110,08 €
269,09 €
18.06.2019
-269,09 €
19.07.2019
311,17 €
117,83 €
193,34 €
22.07.2019
-193,34 €
19.08.2019
323,39 €
121,14 €
202,25 €
23.08.2019
-202,25 €
15.10.2019
343,01 €
118,13 €
224,88 €
23.10.2019
-224,88 €
15.11.2019
462,97 €
124,27 €
338,70 €
17.11.2019
-338,70 €
15.12.2019
536,85 €
125,35 €
411,50 €
19.12.2019
-411,50 €
15.01.2020
555,91 €
127,62 €
428,29 €
16.01.2020
-428,29 €
Kokku summa:
6521,18 €
Kokku summa:
-6521,18 €
Puudutatud isikud nende igakuiste majandamiskulude arvete sisule vastuväiteid ei esitanud, välja arvatud nn vana võla ja viivisega mittenõustumine. Kohus tuvastas puudutatud isikute esitatud kontoväljavõtete põhjal, et kõik arved, mis kohtusse on esitatud, on puudutatud isikute poolt õiges summas ja tähtaegselt tasutud (ülal tabelis veergudes pealkirjaga „tasumise kuupäev“ ja „tasumise summa“). Kohus võttis aluseks iga arve summa ilma vastaval arvel näidatud viivise summata, kuna kohus tuvastas eelnevalt, et varasemalt esitatud võimalikud nõuded koos kõrvalnõuetega on aegunud, mistõttu arvel näidatud viivise nõudel alus puudub. Puudutatud isikud märkisid arvete tasumisel „bez protsentov“ ehk „ilma viivisteta“, millega on arusaadav nende tahe ja soov maksta arvel näidatud põhisumma ilma viiviseta. Kuna kohus ei tuvastanud avaldaja õigust nõuda puudutatud isikutelt viivist, siis ei olnud sellel aspektil väga suurt tähendust, kuna avaldaja oli õigustatud nõudma tasumist vaid põhinõude osas.
3.11.Kuna kohus puudutatud isikutel võlga ei tuvastanud, siis ei analüüsinud kohus nende vastuväidet, kas avaldaja oli õigus nõuda viivist määraga 0,07% tasumata summalt päevas.
3.12.Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Avaldaja ei tõendanud, et puudutatud isikud oleksid jätnud tasumata kommunaalteenuste eest või et neil oleks varasemast võlg, mida avaldaja oleks õigustatud puudutatud isikutelt nõudma.
3.13.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistis avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja menetluskulu 1870 eurot, s.o puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 18,7 tunni eest tunnitasuga 100 eurot.
Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldus ja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja 31.01.2020 seisuga võlgnevus 6507 eurot 21 senti. Menetluskulud tuli jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda.
4.1.Avaldaja väitel jättis maakohus asjas esitatud väidete osas seisukoha võtmata ja esitatud tõendeid tähelepanuta. Kohus kohaldas vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme.
4.2.Puudutatud isiku märgivad raha maksmisel maksekorralduses „bez protsentov“ (ilma protsendita), kuid see märkus on sisutu ega too kaasa õiguslikke tagajärgi. Avaldaja ei ole VÕS § 88 lg-st 8 erineva tasumise järjekorraga kunagi nõustunud. VÕS § 88 lg 8 on imperatiivne norm, mille järgi loetakse, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise ja pärast seda põhikohustuse katteks. Keegi ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse. Sellest tulenevalt oli varasemalt arvestatud viivis vastustajate poolt makstud. Kohtusse esitatud nõue koosnes ainult põhinõudest.
4.3.Avaldaja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut, et tulenevalt TsÜS § 154 lg 1 on aegunud kõik korteriühistu nõuded, mis on tekkinud enne 31.12.2016. Samas tugines avaldaja sellele, et puudutatud isikutel on tasumata ajavahemikul 16.04.2018–15.01.2020 esitatud arvetes kajastatud ja sissenõutavaks muutunud nõuded.
4.4.Kohus märkis ekslikult, et ta ei analüüsi asjas esitatud arveid ja üldkoosoleku otsuseid 01.01.2017 eelnenud perioodist. VÕS §-st 88 tulenevalt läksid puudutatud isikute aastatel 2017 – 2020 tehtud maksed varasematel aastatel tekkinud nõuete katteks. Seejuures jäid 16.04.2018 – 15.01.2020 sissenõutavaks muutunud nõuded täitmata. Seetõttu omab asjas tähtsust see, millised üldkoosoleku otsused olid varem vastu võetud, st, milliste nõuete katteks puudutatud isikutelt laekunud raha arvestati.
4.5.15.09.2020 menetlusdokumendiga esitas avaldaja korteriühistu 31.05.2009 üldkoosoleku protokolli, mille p-ist 7.1. nähtuvalt otsustati, et korteriühistu arvete tasumisega viivitamisel nõutakse liikmetelt viivist määraga 0,07% päevas. Sellega oli tõendatud avaldaja õigus nõuda vastustajatel VÕS § 113 lg 1 ettenähtust kõrgemat viivist. Selle protokolli tõendina hindamata jätmisega rikuti menetlusõiguse normi.
4.6.Avaldaja esitas 02.02.2022 menetlusdokumendi lisana 3 07.07.2008 üldkoosoleku protokolli, millel otsustati koguda iga korteri pealt 1000 krooni ühise laste mänguväljaku ehitamise peale (protokolli p 5.1.). Puudutatud isikud keeldusid nimetatud otsuse täitmast ja otsuse alusel esitatud arvete tasumast. Arvete tasumata jätmise tõttu tekkis võlg, mille pealt arvestati viivist. Kui puudutatud isikud arvasid, et nad maksavad ainult jooksvaid arveid, siis tegelikult läks nende raha viivise ja varasema võla katteks, jooksvad arved jäid seejuures tasumata. Võla tekkimise käigu ja põhjuse hindamisel omab 07.07.2008 üldkoosoleku protokoll tähtsust ja selle tähelepanuta jätmine on menetlusnormi rikkumine.
4.7.Avalduse aluseks on 16.04.2018 – 15.01.2020 väljastatud arvetes kajastatud nõuded. Seetõttu jääb arusaamatuks väljaspool nimetatud ajavahemikku väljastatud arvete kohtule esitamata jätmise etteheide. Kohtule Exceli tabelina esitatud nõude arvestuse ja selles tabelis kajastatud andmete osas ei ole vastustajad vastuväiteid esitanud. Seega ei olnud asjas vaidlust nimetatud tabelis toodud andmete ja arvestuse osas. Seetõttu ei võinud kohus nimetatud tabelit ja selles sisalduvaid andmeid avaldajast erinevalt hinnata.
4.8.Kohus kohaldas materiaalõiguse normi valesti, sest 2016. a-l sissenõutavaks muutunud nõuded ei olnud 2018. a seisuga aegunud ja seetõttu võisid 2018. a-l tehtud maksed olla arvestatud 2016. a võla katteks. Seetõttu ei võinud kohus varasemalt tekkinud nõudeid arvestamata jätta, vaid pidi kogu nõude arvestuse algusest lõpuni kontrollima.
4.9.Kohus jättis ekslikult VÕS § 88 lg-d 8 ja 9 kohaldamata. Avaldaja ei ole andnud nõusolekut VÕS § 88 lg-st 8 erinevas järjekorras nõuete rahuldamiseks. Seetõttu läksid kõik puudutatud isikute maksed VÕS § 88 lg-te 6 ja 8 järgi esmalt viiviste katteks ja seejärel varasemalt tekkinud põhinõude (võla) katteks ning jooksvad arved jäid tasumata.
4.10.Avaldaja esitas 02.02.2022 tabeli, milles on kajastatud puudutatud isikute võla tekkimise käik aastast 2007. Vastustajate võla tekkimine algas 2007. a-l, kui Männimetsa tee 4 maja oli veel haldusfirma Arkaadia Halduse AS teenindamisel (st. äriühing tegeles korteriomandite teenindamisega ja avaldaja nimel korteriomanikele arvete esitamisega). Vastustajad jätsid haldusfirma poolt aastatel 2007 – 2008 avaldaja nimel esitatud arved kokku summas 16 771,37 krooni tasumata. Kõik haldusfirma poolt avaldaja nimel puudutatud isikutele 2007– 2008. a-tel esitatud arved ei ole säilinud. Kui puudutatud isikud väidavad, et avaldaja nõuded on rahuldatud, siis peavad nemad seda tõendama. Puudutatud isikud ei ole seda teinud.
4.11.02.02.2022 esitatud tabelitest nähtub, et puudutatud isikud tasusid arveid viivitustega ja suvalistes (võla ja arve suurusele mittevastavates) summades. Seetõttu suurenes nende võlg ja euroks ülemineku ajaks moodustas 25 500,04 krooni, so. 1629,75 eurot. Puudutatud isiku jätsid 02.03.2011 ja 28.03.2011 esitatud arved summas 385,47 eurot ja 319,34 eurot tasumata. Puudutatud isikud tasusid aastatel 2014 – 2020 jooksvate arvete summast 954,91 eurot vähem. Näiteks 29.11.2016 arve summas 250,17 eurot jätsid puudutatud isikud täies ulatuses tasumata. Ka 21.02.2018 arve summas 487,28 eurot jätsid puudutatud isikud tasumata. Tabelites toodud arvete tasumata jätmise ja viivituste tõttu tekkis puudutatud isikutel 15.01.2020 seisuga võlg kokku 6935,57 eurot, millest põhivõlg on 6807,95 eurot ja viivis 121,62 eurot. 16.01.2020 tasusid puudutatud isikud 428,29 eurot, mis arvestati eelkõige viivise katteks ja seejärel varasema nõude katteks. Seega moodustas puudutatud isikute põhivõlg 31.01.2020 seisuga 6507,21 eurot (6935,57 – 428,29).
4.12.Maakohus jättis VÕS § 88 lg-d 6, 8 ja 9 kohaldamata ning rikkus oluliselt menetlusõiguse norme (jättis olulisi väiteid ja tõendeid tähelepanuta ja asja sisuliselt lahendamata).
4.13.Puudutatud isikute menetluskulud 1870 eurot (18,7 tundi) on ülepaisutatud ja põhjendamatud. Puudutatud isikute vastuväited piirdusid formaalsustega. Puudutatud isikute menetluslik positsioon oli väga lihtne ega nõudnud erilisi teadmisi. Nõude tõendamatuse, võla puudumise ja nõude aegumise vastuväidete esitamiseks ning pangakonto väljavõte tõendina esitamiseks ei ole suurt kogemust ega töömahtu vaja. Menetlusosaliste seisukohad
5.Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Maakohus on lahendanud asja õigesti hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 1), kuid seejuures pole maakohus järginud hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Nimelt ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 kohaselt hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ning on TsMS § 477 lg 7 kohaselt kohustatud kontrollima avalduse tõendatust sõltumata menetlusosaliste esitatud seisukohtadest, st kohus peab vajaduse korral koguma ise tõendeid või tegema menetlusosalistele ettepaneku tõendite esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud, kuidas on avaldaja nõue üldse kujunenud, muu hulgas, kas ja millises ulatuses olid puudutatud isikutel üldse varasemad täitmata kohustused avaldaja ees. Lisaks jättis maakohus VÕS § 88 kohaldamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, mh, kas korteriomanikud on VÕS §-is 88 sätestatust kohustuste täitmise järjekorrast teistmoodi kokku leppinud. Tegemist on oluliste menetlusõiguse normide rikkumistega, mis tingib asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmise.
9.Praeguses asjas tugineb avaldaja sellele, et puudutatud isikud on rikkunud korteriomandist ning avaldaja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et puudutatud isikutel oleks kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest, on puudutatud isikute kuulumine avaldaja liikmete hulka. Praeguses asjas menetlusosalised selle asjaolu üle ei vaidle. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas ja kui palju peavad puudutatud isikud majandamiskulude eest maksma.
10.Ringkonnakohtule nähtub avaldaja 04.05.2020 avalduse nõude täpsustusest, et puudutatud isikutel on tasumata majandamiskulud alates 16.04.2018 esitatud arvest kuni 15.01.2020 esitatud arveni. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista solidaarselt võlgnevuse 6507,28 eurot, mis moodustub alates 16.04.2018 kuni 15.01.2020 esitatud arvetel märgitud põhivõlgnevusest (s.o tasumata majandamiskulud).
11.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tegeles maakohus esimesena puudutatud isikute vastuväidetega avaldaja nõuete aegumisele. Maakohus märkis, et kuna avaldaja esitas nõude kohtusse 24.04.2020, siis on TsÜS § 154 lg 1 alusel aegunud kõik korteriühistu nõuded, mis on tekkinud enne 31.12.2016, kuna arved perioodil 01.01.2016-31.12.2016 muutusid sissenõutavaks 01.01.2017 ja aegusid 31.12.2019. Koos põhinõudega on aegunud ka sellelt arvestatud kõrvalnõuded ehk võimalikud viivised. Seega saab avaldaja nõuda puudutatud isikutelt arvete tasumist, mis on esitatud alates 01.01.2017.
12.Ringkonnakohus on erinevalt maakohtust seisukohal, et enne puudutatud isikute esitatud nõude aegumise vastuväite lahendamist, oleks maakohus pidanud esmalt välja selgitama, kas ja millises ulatuses olid puudutatud isikutel üldse varasemaid täitmata kohustusi avaldaja ees. Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et puudutatud isikud on aastate vältel tagasimakseid teinud. Seega tulnuks enne puudutatud isikute aegumise vastuväite lahendamist, välja selgitada see, milliste kohustuste katteks ja millises järjekorras oli avaldajal õigus puudutatud isiku tasutud raha arvestada. Ilma seda kindlaks tegemata ei ole võimalik hinnata, milliste kohustuste täitmise kattes sai tehtud makseid arvestada, kas ja millises ulatuses üldse puudutatud isikutel tasumata kohustusi on, samuti hinnata puudutatud isikute vastuväiteid, avaldaja nõuete aegumisele.
13.Lisaks on maakohus ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes jätnud välja selgitamata VÕS § 88 kohaldamiseks olulised asjaolud, mh, kas korteriomanikud on VÕS §-is 88 sätestatust kohustuste täitmise järjekorrast teistmoodi kokku leppinud.
13.1.Avaldaja on 04.05.2020 seisukohas avaldanud, et 10.02.2020 saadetud pretensioonis teatas avaldaja võlgnikule, et temalt raha laekumisel loetakse, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise ja seejärel esimesena sissenõutavaks muutunud (s.o vanadel arvetel märgitud) põhikohustuse katteks (dtl 52). Seejuures ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks hagita menetlusele omasele uurimispõhimõttele välja selgitanud, kas sellest avaldaja väitest tulenevalt, on korteriomanikud kokku leppinud (mh nt korteriomanike üldkoosoleku otsusega või avaldaja põhikirjas, kodukorras jne), milline on kohustuste täitmise järjekord, millel see avaldaja väide põhineb. KrtS § 17 lg 1 sätestab, et korteriühistul võib olla põhikiri. KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kohtul on tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud ja vajaduse korral koguda ise tõendeid (TsMS § 477 lg 7).
13.2.VÕS § 88 on dispositiivse sisuga, mistõttu võivad korteriomanikud VÕS §-is 88 sätestatust teistmoodi kokku leppida, kuidas täitmist eri kohustuste katteks arvesse võtta. Sellisel juhul ei ole vajadust VÕS § 88 kohaldamiseks. Maakohus on jätnud välja selgitamata, kas korteriomanikud on VÕS § 88 dispositiivsust piiranud ning kas korteriomanikud on kehtestanud konkreetse kohustuste täitmise järjekorra. Need asjaolud tuleb asja uuel läbivaatamisel välja selgitada.
14.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikute väitega, et avaldaja nõude kujunemine on ebaselge ning maakohus ei ole seda ebaselgust kõrvaldanud. Maakohus küll selgitas avaldajale 26.11.2021 kohtuistungil avaldaja kohustust kohtu ette tuua tema nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ning neid faktilisi asjaolusid tõendavad dokumendid, avaldaja esitas küll 02.02.2022 võlgnevuse ja viivise arvestuse, seda eelkõige Exceli tabeli kujul, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu, et maakohus oleks avaldajale selgitanud, et viidatud Exceli tabel ei ole piisav avaldaja nõude arvestuse tõendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selliselt rikkunud selgitamiskohustust.
14.1.Esiteks tuleb avaldajal selgelt esile tuua, millise kohustuse rikkumise tõttu puudutatud isikutel võlgnevus tekkis. Kuna puudutatud isikud vaidlevad avaldaja väidetele vastu, et puudutatud isikutel nn vana võlgnevust ei ole, siis tuleb avaldajal kohtule esitada iga puudutatud isikute kohustuste tekkimise alust tõendavad dokumendid, mille osas avaldaja väidab, et puudutatud isikud on võlgu jäänud. Kui avaldaja väidab, et puudutatud isikud on jäänud võlgu juba alates 2007. a-st, siis tuleb avaldajal tõendada puudututatud isikute tasumata kohustusi iga võlgu jäetud rahalise nõude kohta alates 2007. a-st. Avaldajal on võimalik oma väidete tõendamiseks esitada puudutatud isikute rahaliste kohustuse aluseks olevad arved ja muud dokumentaalsed tõendid (nt korteriomanike üldkoosoleku protokollid, millega on kehtestatud avaldaja õigus puudutatud isikutelt raha, milliste kulude katteks ja millises ulatuses nõuda või majanduskavad, ka majandamiskulude ja kommunaalteenuste kulude jaotustabelid ning näiteks teenuseosutajate arved). Juhul, kui avaldaja enda nõude aluseks olevaid asjaolusid ei tõenda ning ka kohtul ei õnnestu selle kohta tõendeid koguda, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Lisaks on avaldajal mõistlik kohtu ette tuua puudutatud isikute võlgnevus ühes dokumendis ühe võla arvestusena. Hetkel on avaldaja võla arvestus esitatud mitme tabelina erinevate ajaperioodide eest, mis on ringkonnakohtu hinnangul ebaülevaatlik ega ole jälgitav.
14.2.Puudutatud isikud esitasid ka vastuväite, et Arkaadia Haldus AS ei ole avaldajale üle andnud võlgnevust 16 771 krooni 37 senti (dtl 358). Taolise vastuväite esitamisel tuleks avaldajal tõendada ka nõuete üleminekut. Praegusel juhul avaldaja seda teinud ei ole ega maakohus avaldajale selle vajadust selgitanud ei ole.
14.3.Ebaõige on ka avaldaja määruskaebuses esitatud väide, et puudutatud isikud ei ole avaldaja nõude arvestusele (02.02.2022 avaldaja esitatud Exceli tabel) vastuväiteid esitanud. Näiteks esitasid puudutatud isikud ajavahemiku 01.05.2007–31.05.2009 Swedbank AS pangakonto väljavõtte korteriühistule maksete tegemise kohta (dtl 305). Ringkonnakohtule nähtub, et selles kajastatud kõik maksed ei kajastu (nt 10.04.2008 tasutud 7000 krooni) avaldaja 02.02.2022 lisas 1 esitatud nõude arvestuse tabelis. Maakohus ei ole ka nende asja lahendamise seisukohast oluliste asjaolude väljaselgitamisega tegelenud, mh, kas puudutatud isik väidab, et ta on mingeid makseid korteriühistule teinud, mis ei kajastu avaldaja 02.02.2022 esitatud Exceli tabelites.
15.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud olulises osas välja selgitamata nii avaldaja nõude kujunemise kui ka selle aluseks olevad asjaolud. Sisuliselt tuleb vaidlus lahendada algusest peale. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada määruskaebemenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohtul tuleb selgitada välja avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendavad tõendid. Selleks peab maakohus andma võimaluse menetlusosalistele enda väidete kohta tõendite esitamiseks. Samuti peab maakohus vajadusel ja võimalusel ise tõendeid koguma. TsMS § 615 lg 1 kohaselt tuleks asja üldjuhul menetlusosalistega ka suuliselt arutada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuivõrd asja menetlus jätkub maakohtus, ei ole tegemist TsMS § 173 lg 1 mõttes menetlust lõpetava lahendiga, kus tuleks jaotada menetluskulud.
17.Kuivõrd tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada määruskaebust (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p-d 11 ja 12). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.