Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-6956
Kohtuasi
X kaebus Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 26.04.2024 ja 15.03.2024 otsustele täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinna kohtutäitur Hille Kudu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Hille Kudu
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 19.06.2024 määrus muutmata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Tallinna kohtutäitur Hille Kudu kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
X (avaldaja) esitas 02.05.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 26.04.2024 ja 15.03.2024 otsustele täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744.
2-24-6956
2.Avalduse kohaselt on avaldaja (võlgnik) suhtes alustatud täitemenetlused nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744. Täitur on teinud 15.03.2024 uue põhitasu otsuse täiteasjades 035/2016/553, 035/2022/2743, 035/2022/2744 eirates maakohtu lahendist (23.02.2024, tsiviilasi nr 2-24-323) tulenevat kohustust arvestada, et kõigis kolmes täiteasjas täituril põhitasu saamise õigust ei ole, sest tegu oli ühinemisavaldust vahendanud kohtutäituriga. Täituril ei ole võimalik asuda erinevate täiteasjade põhinõudeid summeerima ja nii endale põhitasu suurust arvutama. Täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 on õigusvastaselt sisse nõutud põhitasu 610 eurot.
3.Avaldaja palub tühistada nii 26.04.2024 täituri otsuse tema kaebuse kohta kui ka 15.03.2024 täituri tasuotsuse täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744. Lisaks palub avaldaja kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale õigusvastaselt sissenõutud põhitasu 610 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
4.Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebus rahuldamata ning jätta jõusse täituri 15.03.2024 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.
5.Täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743, 035/2022/2744 rahuldati sissenõudjate nõuded täies ulatuses enampakkumise tulemi arvelt. Olukorras, kus põhinõue on täies ulatuses täidetud, on kohtutäituril kehtiva seaduse kohaselt õigus saada põhitasu kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 3 alusel. Kohtutäitur on viinud läbi täitemenetlused avaldaja suhtes ning teinud täiteasjade menetlemisel tööd – täitemenetluste käigus on pidevalt kontrollitud avaldaja majanduslikku olukorda, tehtud võimalikud arestimistoimingud (pangakontode arestimine), kohustatud avaldajat esitama vara nimekiri jne. Kohtutäitur on täiteasja nr 035/2016/553 menetlenud pea 7 aastat ning täiteasju nr 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 üle aasta, mille jooksul on tehtud igapäevaseid päringuid võlgniku vara ja sissetulekute tuvastamiseks. Täitur on teinud järjepidevalt erinevaid menetlustoiminguid, mitte esitanud vaid kinnisasja menetlusega ühinemise avalduse, ning seetõttu on täituril õigus saada tehtud töö eest tasu kohtutäituri põhitasu näol.
6.Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-164-13 on märgitud, et täitemenetluse seadustiku (TMS) §- s 149 sätestatud juhtumit on võimalik tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude katteks, mis ei tähenda, et kohtutäituril ei oleks üldse õigust põhitasule. Pärast eelnimetatud lahendit on KTS tasu võtmise sätteid korduvalt muudetud, millest tulenevalt ei ole Riigikohtu lahendis toodud seisukohad enam üheselt üle toodavad ning seadusandja on õigusakte selles valguses täiendanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohtu 19.06.2024 määrusega rahuldati kaebus osaliselt ning tühistati kohtutäituri 15.03.2024 ja 26.04.2024 otsused täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude kohustada kohtutäiturit tagastama õigusvastaselt sissenõutud põhitasu 610 eurot täiteasjade nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 eest. Kohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 15 eurot.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praeguses asjas vaidluse all ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri põhitasu. Avaldajale kuulus kinnisasi registriosa numbriga 15887450,
2-24-6956 mille arestis kohtutäitur Elin Vilippus. Täitemenetlused nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 olid ühinenud kohtutäitur Elin Vilippuse menetlusega TMS § 149 alusel. Kohtutäitur Elin Vilippus müüs 14.11.2023 lõppenud enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja ning kandis 24.11.2023 enampakkumise tulemist ülalnimetatud täiteasjades sissenõudjate nõuded ja täitemenetluste alustamise tasud kohtutäitur Hille Kudu ametikontole. Kohtutäituri põhitasu sissenõudmiseks arestis kohtutäitur Hille Kudu 29.11.2023 kolmanda isiku kontol olevad võlgniku rahalised vahendid kohtutäituri põhitasu ulatuses. 06.12.2023 laekus kohtutäitur Hille Kudu ametikontole kohtutäituri põhitasu täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744. Sellisele kohtutäituri tegevusele esitas avaldaja kaebuse, mille täitur jättis 29.12.2023 otsusega rahuldamata, kuid mille tühistas Harju Maakohus 23.02.2024 määrusega asjas nr 2-24-323. Uue tasuotsuse on täitur teinud 15.03.2024.
9.Riigikohus on asjas nr 3-2-1-164-13 (p 18) märkinud järgmist: „Kolleegiumi arvates ei oleks mõistlik ka olukord, mil TMS § 149 lg 1 alusel sissenõudja eest ühinemisavalduse esitanud kohtutäitur saaks nõuda kinnisasja müümisel saadud summa arvel kohtutäituri põhitasu. Sama kehtib ka juhul, mil ühinemisavalduse on esitanud sissenõudja ise. Ühinemisavalduse esitamise hetkeks ei ole kohtutäitur suutnud rahuldada selle sissenõudja nõuet, kes talle TMS § 23 järgi täitmisavalduse esitas. Rahalise nõude sundtäitmise korral on KTS § 32 lg-s 5 sätestatud, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kolleegiumi arvates on KTS § 32 lgt 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4 (analoogia alusel) TMS §-s 149 sätestatud juhtumil võimalik tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude katteks. Kohtutäituri põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril ei ole, sh ka juhul, mil kinnisasja müünud kohtutäitur kannab müügist saadud tulemi arvel ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituri kontole raha, mis on mõeldud TMS § 23 järgi täitmisavalduse esitanud sissenõudja nõude rahuldamiseks.“
10.Kuivõrd vaidlustamata asjaolude kohaselt olid täitemenetlused nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 ühinenud kohtutäitur Elin Vilippuse poolt läbiviidava täitemenetlusega TMS § 149 alusel, puudub eeltoodule tuginedes kohtutäituril täitemenetlustes nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 põhitasu saamise õigus. Seda ei muuda ka täituri poolt viidatu, et enampakkumise tulemist ei rahuldatud täiteasjades kohtutäituri põhitasu nõuet, vaid seda tehti kolmanda isiku kontol olevate avaldaja rahaliste vahendite arstimise kaudu. Eelöeldu muudaks sisutühjaks Riigikohtu poolt viidatud õigusnormide tõlgenduse (KTS § 32 lg 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4). Nii ei õnnestunud täitemenetlustes nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 esitatud rahalisi nõudeid täita viidatud täitemenetluste tulemusel, vaid need said rahuldatud Elin Vilippuse läbiviidava täitemenetluse tulemusel. Kohus ei nõustunud täituri seisukohaga, et Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-164-13 ei ole täna enam asjakohane. Täituri tasu puudutavaid sätteid on küll muudetud, kuid mitte seoses täituri põhitasuga TMS §-s 149 nimetatud juhul. Maakohus ei nõustunud täituri seisukohaga, et uus tasuotsus on tehtud lähtuvalt Harju Maakohtu 23.02.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-24-323 antud juhistest. Ka selles lahendis on kohus leidnud viitega ülaltoodud Riigikohtu lahendile, et täituril ei ole põhitasu saamise õigust.
11.Kuivõrd kohtutäituril ei ole vaidlusalustes täiteasjades põhitasu saamise õigust, tühistas maakohus kohtutäituri 15.03.2024 ja 26.04.2024 otsused ning rahuldas vastavas osas avaldaja kaebuse.
12.Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata osas, milles avaldaja palus kohustada kohtutäiturit tagastama õigusvastaselt sissenõutud põhitasu 610 eurot. KTS § 53 sätestab, et kui
2-24-6956 kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Maakohus märkis, et seega tuleb kohtutäituril seadusest tulenev kohustus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada avaldajale alusetult sissenõutud summa 10 päeva jooksul. Seetõttu puudub vajadus selles osas eraldi kohtutäiturit kohtulahendiga kohustada.
13.Avaldaja menetluskulud jäid kohtutäituri kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel. Avaldajale tekkinud menetluskuluks on riigilõiv 15 eurot, mis tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista. Määruskaebus
14.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus avaldaja kaebuse rahuldas, ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
15.Maakohus leidis ebaõigesti, et kohtutäituril puudub õigus kohtutäituri tasule KTS § 41 lg 3 alusel. KTS § 41 lg 3 annab kohtutäiturile aluse nõuda võlgnikult kohtutäituri tasu tasumist olukorras, kus sissenõudja nõue on täidetud kohtutäituri otsese vahenduseta. Kohus on jätnud kohtutäituri sisuliselt väited seaduse kohaldamisel käsitlemata.
16.TMS § 149 ei reguleeri ühinenud sissenõudja nõude täitmisel põhitasu saamise õiguslikke aluseid. Põhitasu (eelkõige osalise) saamise õiguse puudumine olukorras, kus sissenõudja on ühinenud teise kohtutäituri menetluses oleva kinnisasjale sissenõude pööramise menetlusega, ei ole absoluutne. Õiguslik käsitlus, et põhitasu õigus puudub kohtutäituril igal juhul siis, kui kinnisasja sundtäitmisega on ühinetud, on ebavõrdne olukord ühinenud täiteasju menetlevatele kohtutäituritele.
17.Puudub loogiline põhjendus, miks võlgnikul ei tule maksta ühinenud sissenõudjate täiteasjades kohtutäituri põhitasu üksnes juhul, kui just enampakkumise teel müüakse temale kuuluv kinnisasi ja selle täitemenetlusega on ühinenud ka teised sissenõudjad. Igal muul juhul on kohtutäituril õigus põhitasule. Seda kohtutäituri kontrolli all toimuva müügi korral (TMS § 102 lg 1), vallasvarale sissenõude pööramisel selle arestimise ja müümise korral, rahalise nõude arestimise korral (TMS § 114) jm. Lisaks on seadusandja pidanud võimalikuks, et kohtutäituril on õigus põhitasule sõltumata sellest, kas ta on üldse mingeid toiminguid teinud, ja seda juhul, kui täitedokumendist tulenev nõue on aegunud (vt nt KTS § 412). Riigikohus on pidanud võimalikuks kohtutäituri tasu saamist ka olukorras, kus kohtutäituri otsest tegevust ei ole toimunud, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale või toimub refinantseerimine (RKTKm 29.09.2015, 3-2-1-95-15, p 28; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-10815, p 13). Kuivõrd kinnisasja sundtäitmisega ühinemise korral rahuldatakse ühinenud sissenõudja nõue enampakkumise tulemist saadava raha arvel, kas osaliselt või täielikult, siis on ka siin sarnane olukord, kus otseselt ühinenud täiteasja kohtutäitur kinnisasjale sissenõude pööramise protsessis ei osale, kuid sissenõudja nõue täidetakse.
18.Kohtul tuli võtta seisukoht, kas kohtutäituri 15.03.2024 koostatud kohtutäituri otsused võivad olla täitekulu otsused, kuivõrd kohtutäitur on välja toonud, et ta on vaidlusalustes täiteasjades teinud erinevaid menetlustoiminguid, millised olid vajalikud täitedokumendi täitmiseks.
2-24-6956 Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
19.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril (Tallinna kohtutäitur Hille Kudu) on põhitasu saamise õigus.
23.Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik on võlgu mitmele sissenõudjale, võivad võlgniku kohta tehtud täitedokumente hakata täitma erinevad kohtutäiturid. Samuti on võimalik see, et sissenõudjal on ühe võlgniku vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist tulenevalt mitu nõuet ning kõiki neid täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja avalduse alusel üks kohtutäitur. Sellistel juhtudel, kui kohtutäitur avab (mitu erinevat kohtutäiturit avavad) iga nõude kohta täitetoimiku ja seega ka eraldi täitemenetluse, tekib küsimus, kas võlgnik peab igas täitemenetluses tasuma mh kohtutäituri põhitasu või tuleb need kulud kanda vaid üks kord (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17). TMS § 149 lg 1 esimese lause järgi, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 12). Praegusel juhul olid täitemenetlused nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 ühinenud kohtutäitur Elin Vilippuse menetlusega TMS § 149 alusel, kohtutäitur Elin Vilippus müüs enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja ning nimetatud täiteasjades rahuldati sissenõudjate nõuded täies ulatuses enampakkumise tulemi arvelt.
24.KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 22; RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2). KTS § 35 lg 1 sätestab, et kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, arvutatakse kohtutäituri põhitasu ja kohtutäituri tasu ettemaks KTS § 35 lg-s 1 välja toodud tabelis sätestatud nõude summa järgi.
25.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei ole õigust nõuda kohtutäituri põhitasu, st praegusel juhul puudub kohtutäitur Hille Kudul põhitasu saamise õigus (vt ka RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15). Põhitasu saab nõuda vaid arestimist ja enampakkumist korraldav kohtutäitur, st praegusel juhul kohtutäitur Elin Vilippus, selle
2-24-6956 menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasja arestimise ja müügi (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1108-15, p 15; RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18).
26.Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri tõlgendusega, et praegusel juhul on kohtutäituril õigus saada põhitasu KTS § 41 lg 3 alusel. KTS § 41 lg 3 järgi, kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele. Praegusel juhul ei ole sissenõudja nõuet rahuldatud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega täitemenetluse väliselt (mis võimaldaks kohaldada KTS § 41 lg‐t 3). Kohtutäitur Elin Vilippus müüs 14.11.2023 lõppenud enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja ning kandis 24.11.2023 enampakkumise tulemist vaidlusalustes täiteasjades sissenõudjate nõuded kohtutäitur Hille Kudu ametikontole.
27.Kohtutäitur leiab, et õiguslik käsitlus, et põhitasu õigus puudub kohtutäituril igal juhul siis, kui kinnisasja sundtäitmisega on ühinetud, on ebavõrdne olukord ühinenud täiteasju menetlevatele kohtutäituritele. Kohtutäitur on teinud täiteasjades erinevaid menetlustoiminguid ning ka seetõttu peaks täituril olema õigus põhitasule.
28.Vastuseks eeltoodule toob ringkonnakohus välja, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-16413 (p 19) märkinud, et ta ei ole selles lahendis ammendavalt analüüsinud kohtutäituri tasu ja täitekulude sissenõudmist ja jaotamist mh TMS § 149 järgi sissenõudmisega ühinemise korral. Siiski peab ringkonnakohus põhjendatuks käesoleva tsiviilasja lahendamisel lähtuda Riigikohtu tõlgendusest, mille järgi on KTS § 32 lg-t 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4 (analoogia alusel) TMS §-s 149 sätestatud juhtumil võimalik tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude katteks. Kohtutäituri põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril ei ole (p 18).
28.1.Riigikohus on oma seisukohta põhjendanud sellega, et ühinemisavalduse esitamise hetkeks ei ole kohtutäitur suutnud rahuldada selle sissenõudja nõuet, kes talle täitmisavalduse esitas (p 18). Riigikohus on ka oma varasemas praktikas selgitanud, et põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1108-15, p 11). Praegusel juhul rahuldati sissenõudjate nõuded täies ulatuses kohtutäitur Elin Vilippuse läbi viidud enampakkumise tulemi arvelt, seega ühinemisavalduse esitamise hetkeks ei olnud kohtutäitur Hille Kudu suutnud rahuldada sissenõudjate nõudeid, kes talle täitmisavaldused esitasid.
28.2.Lisaks ei või Riigikohtu hinnangul mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla vähemalt olemuslikult suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse (p 17). Kui samal perioodil ühe võlgniku vastu esitatud nõuded võivad olla jaotatud erinevate kohtutäiturite vahel ning sellise jaotuse tõttu peab võlgnik maksma kohtutäituri tasusid mitu korda ning võlgniku vara müügist saadud tulemist eelisjärjekorras täitemenetluse kulude mahaarvutamise tõttu väheneb ka sissenõudjale väljamakstav summa, ei ole selline lahendus võlgniku ja sissenõudja, vaid üksnes kohtutäituri huvides (p 19). Seega on Riigikohus vastava lahendi tegemisel arvestanud võlgniku (ja ka
2-24-6956 sissenõudjate) põhjendatud huvidega. Võlgnik peab tasuma põhitasu, kuid seda kohtutäitur Elin Vilippusele ning selle menetluse eest, milles kohtutäitur korraldas kinnisasja arestimise ja müügi. Selliselt on välditud võlgniku kohustust tasuda kohtutäituri põhitasu mitu korda ja erinevatele täituritele. Lisaks on sellisel juhul suurem ka sissenõudjatele väljamakstav summa.
29.Kohtutäitur leiab, et maakohtul tuli võtta seisukoht, kas kohtutäituri 15.03.2024 koostatud kohtutäituri otsused võivad olla täitekulu otsused, kuivõrd kohtutäitur on välja toonud, et ta on vaidlusalustes täiteasjades teinud erinevaid menetlustoiminguid, mis olid vajalikud täitedokumendi täitmiseks. Ringkonnakohus märgib, et lisaks KTS § 29 lg-s 1 sätestatud kohtutäituri tasudele on kohtutäituril õigus võlgnikult sisse nõuda täitemenetluses tekkinud vajalikud täitekulud, mille lahtise loetelu sätestab TMS § 37 lg 1. Täitekulud kannab TMS § 38 lg 1 järgi võlgnik, kellelt TMS § 38 lg 2 järgi nõuab need sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur. Vaidluse korral peab kohtutäitur põhjendama täitekulude vajalikkust (RKTKm 14.03.2012, 3-2-1-176-11, p 15). Võlgniku või sissenõudja nõudel peab kohtutäitur esitama täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid (TMS § 39). Praegusel juhul ei ole täitur vastavalt TMS § 38 lg-le 2 teinud otsust täitekulude osas, vaid põhitasu osas. Arvestades, et täitekulude osas otsuse tegemiseks peaks kohtutäitur välja tooma, millised olid vastavalt TMS § 37 lg-le 1 täitemenetluses tehtud vajalikud kulutused ning nende suurus, ei saa kohus hakata täituri eest täituri tasu otsust sisustama.
30.Seega tuleb kohtutäituril teha avaldaja kaebuse kohta uus otsus osas, mis puudutab kohtutäituri põhitasu. Kohtul on avaldaja kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka põhitasu otsus. Küll ei saa kohus põhitasu otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 01.06.2016, 3-2-136-16, p 23.). Seega tuleb kohtutäituril avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.
31.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata.
32.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kohtutäituri kanda (TsMS § 171 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
33.Käesolev määrus ei ole TMS § 218 lg 3 alusel Riigikohtule edasikaevatav, kuivõrd täitemenetluses täidetav nõue (kohtutäituri põhitasu kokku 610 eurot) on alla 2000 euro. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega ei saa käesolevat lahendi peale edasi kaevata mitte üheski osas. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.