Kohtla-Järve linn, L.Koidula tn 3 korteriühistu avaldus korteriomaniku T. S. nõusolekuta tema omandis ja valduses olevasse korterisse sisenemiseks, seal viibimiseks ja remonditööde tegemiseks
Menetlusosalised
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, L.Koidula tn 3 KÜ (RK 80446224) Avaldaja esindaja: Vandeadvokaat Roman Golovenko, (JeweLex Advokaadibüroo; Keskväljak 4, 41531 Jõhvi) Puudutatud isik: T. S. (IK XXX, elukoht XXX; registrijärgne elukoht: XXX; e-post XXXX, tel XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada Kohtla-Järve linn, L.Koidula tn 3 korteriühistu avaldus.
2.Kohustada T. S. võimaldama Kohtla-Järve linn, L. Koidula 3 korteriühistu juhatuse liikme(te)le ja remonditöölistele sissepääs tema omandis olevasse korterisse asukohaga XXX (registriosa nr XXX) remonditööde teostamiseks - vahelae kandekonstruktsioonide vahetamiseks 2.1 anda T. S.le tähtaeg 20 (kakskümmend) päeva kohtumääruse kättetoimetamisest arvates käesoleva lahendi vabatahtlikuks täitmiseks (avaldajale sissepääsu tagamiseks remonditööde teostamiseks) 2.2 kui T. S. kohtu määratud tähtaja jooksul (p 2.1) avaldajale remonditööde teostamiseks sissepääsu korterisse ei võimalda, anda Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 3 korteriühistu juhatuse liikme(te)le luba p-s 2.1 nimetatud tähtaja möödumisel siseneda
ukselukkude vahetamise teel koos remonditöölistega T. S. nõusolekuta tema korterisse
(XXX,
registriosa nr XXX) remonditööde teostamiseks (elamu vahelae kandekonstruktsioonide vahetamiseks / taastamiseks ning viibimiseks korteris tööde teostamise ajal Ukselukkude vahetamine toimub korteriühistu kulul. Remonditööde teostamise ajal peab viibima korteris ka Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 3 korteriühistu juhatuse liige (või liikmed). Remonditööde lõppemisel on avaldaja juhatus kohustatud lukustama korteri (ja andma korteriomanikule võtmed).
3.1 Välja mõista T. S.lt Kohtla-Järve linn, L.Koidula tn 3 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 611 (kuussada üksteist) eurot. 3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kohtumäärus saata Kohtla-Järve linn, L.Koidula tn 3 korteriühistule, avaldaja esindajale ning T. S.le.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud (TsMS § 478 lg 4). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
ASJAOLUD
1.Kohtla-Järve linn, L.Koidula tn 3 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse T. S. nõusolekuta tema omandis ja valduses olevasse korterisse sisenemiseks, seal viibimiseks ja remonditööde tegemiseks.
2.Avalduse kohaselt on T. S. alates 30.05.2024 L.Koidula tn 3 korterelamus korteri nr X omanik. Avalduse kohaselt on T. S. alates 30.05.2024 L.Koidula tn 3 korterelamus korteri nr X omanik. Kaks aastat tagasi, s.o 19.03.2022, toimus korteris nr X veeleke, mille tulemusel oli kahjustatud korteri nr X siseviimistlus. Korter nr X oli kindlustatud ja korteriomanik sai kindlustusandjalt kahjuhüvitise korteri seisukorra taastamiseks. 03.04.2024 toimus korteris nr X korrusevahelae varing (s.o alla kukkus köögi lagi). Kohale oli kutsutud nii Päästeameti kui ka Kohtla-Järve linna esindajad, kes fikseerisid korteris toimunud juhtumi. Korteriomanikele (s.o korteriühistule) oli määratud tellida ehitusaudit. Avaldaja tellis koheselt OÜ-lt RevPro Est ehitusauditi. Auditi eesmärgiks oli elamu, aadressil Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, L. Koidula tn 3, korterite nr X ja nr X korruse vahelae seisukorra uuring. Tehtud auditi üldosast tuleneb: „Objekti ülevaatuse käigus tuvastati, et korteri nr X (1. korrus) köögi ruumis on sisse kukkunud osa 1. korruse vahelae konstruktsioonist. Täielikult on hävinud puitvoodriga krohvikiht ja räbuisolatsioon. Säilitatud on
kandvad puidust vahelaetalad ja 2. korruse puidust põrand. Majas puudub keskküte, eluruumides kasutatakse alternatiivseid kütteallikaid. Auditi kokkuvõttest tuleneb: „Eeltoodud elamu, aadressil Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, L. Koidula tn 3, korteri nr X sisemikrokliima kontrolli andmed viitavad sellele, et korteri nr X ruumide küte teostati elektriradiaatoritega säästlikul režiimil. Korteri nr X köögis säilinud avariilise vahelae konstruktsioonide (kandetalad ja 2. korruse põrandalauad) kõrge niiskusesisaldus, kontrolli alal suurtes kogustes puitkonstruktsioonide nakatumine majaseenega, samuti vaadates korteris kasutatud viimistlusmaterjale nähtub, et pärast 2022. aastal korteri nr X köögist lekkinud märkimisväärses koguses vett ei ole köögi korrusevahelage põhjalikult kuivatatud, konstruktsiooni imbunud niiskus lendus osaliselt välja läbi välisseina, mis on kaasa toonud hoone fassaadi krohvikihi kahjustuse. Samuti suurendas liigniiskuse olemasolu vahelaes korteri nr X ruumide soojakadusid korteri nr X köögi ebapiisava kütte tõttu. Praegune ruumide sisemikrokliima on ideaalne majaseene tekkeks ja levimiseks. Majaseene esinemine puitkonstruktsioonidel põhjustab puidu kiudude struktuuri hävimise. Selle tulemusena kaob puidu kandevõime. Puidu kandevõime kadumine tõi kaasa vahelae laudvoodri kokkuvarisemise koos puitpeergudel krohvi ja räbuisolatsiooniga. Korteri nr X köögi laudpõrand on oluliselt (kuni 50% pinnast) kahjustatud valge hallituse (majaseene liik). Arvestades seda tüüpi puidu saastumise erilist ohtu, tuleb ülejäänud põrandakonstruktsioon täielikult demonteerida. Auditi käigus avastati ka nähtavaid jälgi korrusevahelae talade kandevõime rikkumisest. Korteriga nr X külgnevates korterites on sisemikrokliima normis, majaseene jälgi ei tuvastatud“. Ekspertide poolt antud soovitustest tuleneb, et „...lagede varingu tagajärgede likvideerimiseks ja tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid: - Korterite nr X ja nr X köökide kõrvalruumides täielikult demonteerida avariiline korrusevahelagi; - Korteris nr X eemaldada viimistlusmaterjalid ja töödelda kõik pinnad seenetõrje vahendiga, töötlemise kordade arv vastavalt preparaadi valmistajatehase juhendile;...“. Pärast 03.04.2024 toimunud juhtumit sai avaldaja teada korteri nr X omanikult A. T.lt, et viimane võõrandas korteriomandi. A. T. teatas avaldajale, et uus korteriomanik on T. S., kes elab Helsingis. T. S. ei ole kohal käinud. Samuti ei ole T. S. Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 3 korteriühistu poole pöördunud ega teatanud tema tegelikke kontaktandmeid. Avaldaja pöördus mitu korda A. T. poole palvetega esitada uue omaniku kontaktandmed, sh palus esitada müügilepingu koopia. A. T. ei ole aga teatanud avaldajale uue korteriomaniku kontaktandmeid ega esitanud avaldajale ka müügilepingu koopiat. A. T. teatas avaldajale üknses T. S. e-postiaadressi XXX. OÜ RevPro Est poolt tehtud auditist tuleneb, et elamu L. Koidula tn 3 kandekonstruktsioonid (s.o esimese ja teise korruse vahelaed korterite nr X ja X vahel) on avariiolukorras. See ohustab majaelanike elu ja tervist. Tuleb võimalusel kiiresti tegeleda elamu lagede varingu tagajärgede likvideerimise ja tuvastatud rikkumiste kõrvaldamisega, sh tegeleda korteri nr X pindade kuivatamise ja niiskuse eemaldamisega, ette võtta meede majaseene ja hallituse tekete levitamise vastu ja töödelda kõik pinnad seenetõrje vahendiga, korterite nr X ja nr X köökide kõrvalruumides täielikult demonteerida avariiline korrusevahelagi jt. Tööde teostamiseks on avaldajale vältimatult vajalik võimaldada takistamatu ligipääs korteriomandile L. Koidula tn 3-X Korterisse sisenemiseks, seal viibimiseks ja ehitustööde tegemiseks on vajalik korteriomaniku nõusolek. Avaldajal ei ole puudutatud isiku kontaktandmeid ning võtta temaga ühendust ei ole võimalik. Samuti puudutatud isiku tegevusetusest saab mõistlikult järeldada, et tal puudub soov probleemi lahendamiseks. Avaldaja pöördus avaldusega kohtusse, saamaks kohtu luba korterisse sisenemiseks ja vajalike remonditööde teostamiseks.
3.Koos avaldusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Esialgse õiguskaitsena taotles avaldaja luba viivitamatult (ilma omaniku nõusolekuta) siseneda koos vastava spetsialistiga (s.o ehitajad) T. S. omandis olevasse korterisse L. Koidula tn 3-X (registriosa nr XXX), teostada korteris vajalikud tööd korteri/elamu konstruktsioonide kuivatamiseks ja niiskuse eemaldamiseks.
02.08.2024.a. määrusega rahuldas Viru Maakohus esialgse õiguskaitse taotluse, millega andis Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 3 korteriühistule loa viivitamatult ilma T. S. nõusolekuta siseneda koos vastava spetsialistiga (s.o ehitajad) T. S. omandis olevasse korterisse, teostada korteris vajalikud tööd korteri/elamu konstruktsioonide kuivatamiseks ja niiskuse eemaldamiseks ning viibida korteris (ainult tööde teostamiseks) kuni tööde lõppemiseni.
3.T. S. ei ole kohtule vastust esitatud avaldusele esitanud. Kohus võttis T. S.ga ühendust telefoni teel. T. S. vastas kohtule, et „sinna korterisse keegi ei sisene, kui keegi sinna siseneb, siis maksate üüri, et sinna korterisse keegi ei sisene ja kõik“. Tulenevalt Omniva 04.09.2024 kirjast sai T. S. kohtudokumendid kätte 15.08.2024.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus korteri- ja kaasomandi asju hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused TsMS § 613 lg 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning hagita asjas ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5).
6.Avaldaja taotleb kohtult luba siseneda korteriomaniku nõusolekuta korterisse nr X ja teostada seal vajalikud remonditööd (nimetatud OÜ RevProEst auditi – Elamus L. Koidula 3 korterite nr X ja X korruse vahelae seisukorra uuring - soovitustes, dtl 91-92). Vaidlust ei ole selles, et T. S. on Kohtla-Järve L.Koidula tn 3 korteri nr X omanik (dtl 24) ja korteriühistu KohtlaJärve L.Koidula tn 3 liige (põhikirja p 3.1, dtl 14); Puudutatud isiku korteris nr X on niiskusesisaldus ehituskonstruktsioonides tavapäraselt oluliselt kõrgem, lubatud niiskuse ületamine on eriti ilmne köögis, kus lagi sisse kukkus, niiskus on kaks ja kolm korda kõrgem (Ehitise audit dtl 90); Ehitusauditist tulenevalt oli antud soovitus korterite nr X ja X köökide avariilise korruslae demonteerimiseks, pindade seenetõrje vahendiga töötlemiseks, hallitusseene eemaldamiseks, vahekonstruktsioonide taastamiseks (Ehitise audit dtl 91-92). Korteriühistul ei ole õnnestunud saada korteriomanikuga kontakti probleemi lahendamiseks.
7.Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 otsustavad korteriomanikud korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti; KrtS § 38 lg 1 sätestab, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Lõikes 1 nimetatud muudatuseks ei ole vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma (§ 38 lg 2). Korteriühistu põhikirja p-de 4.2.1-4.2.3 kohaselt on korteriomanik kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid; kasutama korteriomandi mõttelist ja reaalosa vastavalt sihtotstarbele või korteriomanike otsustele ja kokkulepetele; hoidma korterit korras ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Põhikirja p. 4.2.13 sätestab, et korteriomanik on kohustatud lubama siseneda oma korterisse teistel korteriomanikel, kui see on seotud mõttelise osa korrashoiuga ja juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga rikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või elamu põhikonstruktsioone. Põhikirja p. 4.2.15 sätestab, et korteriomanik on kohustatud lubama mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist korteris ja taluma oma korteris nimetatud töödega seotult tekitatud vältimatut kahju.
8.Kandekonstruktsioonid, ühiskommunikatsioonid on korteriomanike kaasomandis. Riigikohus on leidnud, et ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid on korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (Riigikohtu
27.märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12, 21.10.2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1107-15 p 13). KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alahoiu kohustus). See kohustus tähendab keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, aga ka kohustust järgida eriomandi piires asuvad kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-1813649/57 p 16)
9.Käesoleval juhul on vajalik kandekonstruktsioonide (köökides oleva vahelae) taastamine. Korteriühistu L. Koidula tn 3 põhikirja p 4.2.1 kohaselt on korteriomanik/korteriühistu liige kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid, ühistu juht- ja kontrollorgani otsuseid. T. S. telefoni teel öeldud seisukoht, et „...keegi ei astu tema korterisse ja kõik....“, on küüniline. KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset. Käesoleval juhul ohustab korteri nr X omaniku tegevusetus ka teiste korteriomanike (kaasomanike) huve. Puudutatud isik ei nõustu remonditööde tegemisega ilma tema kohalolekuta. Samas ei ole ta midagi peale pahameele väljendamise teinud olukorra lahendamiseks (nt taganud ise sissepääsu), jättes tähelepanuta asjaolu, et ka tema korteriomanikuna on kohustatud täitma korteriühistu põhikirjast tulenevat. Korteri nr X omanik T. S. ei kasuta korterit pidevalt elamiseks, samas puudutavad vajalikud remondi/taastamistööd neid korteriomanikke, kes kasutavad oma vara elamiseks. Ühe korteriomaniku faktiline elukoht välisriigis ja korteriomaniku puudumine ei saa
takistada teiste korteriomanike (elamu kaasomanike) õigust oma eriomandi eset sihipäraselt kasutada. Korteriomanikud on kohustatud KrtS § 31 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ § 4 lg 4 kohaselt on keskküttega eluruumi minimaalne temperatuur 18°C. Tulenevalt KrtS § 31 lg 1 ja põhikirja p. 4.2.13 on korteriomanik kohustatud lubama siseneda oma teistel korteriomanikel, kui see on seotud mõttelise osa korrashoiuga ja juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga rikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või elamu põhikonstruktsioone. Põhikirja p. 4.2.15 sätestab, et korteriomanik on kohustatud lubama mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist korteris ja taluma oma korteris nimetatud töödega seotult tekitatud vältimatut kahju. KrtS § 31 lg 5 järgi on korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.
10.Kohus on seisukohal, et avaldaja on antud juhul kandekonstruktsioonide taastusremondi teostamise vajadust piisavalt põhjendanud ja tõendanud (ehitusauditi hinnang). Korterisse sisenemise võimaldamine kandekonstruktsioonide taastusremondi teostamiseks ei ole puudutatud isiku huve arvestades ebaproportsionaalne, kuna puudutatud isikul on KrtS § 31 lg 1 p 3 järgi kohustus tagada oma eriomandi eseme kasutamine teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks, st. puudutatud isikul on kohustus võimaldada enda eluruumis ühiskommunikatsioonide vajalik remont/avamine, mis võimaldab seeläbi teistel korteriomanikel oma korterit piiranguteta eluks kasutada. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kohus nõustub avaldajaga, et korteriomanike ühistes huvides on kandekonstruktsioonide taastusremondi võimalikult kiire teostamine ning puudutatud isik on kohustatud arvestama selle ühise huviga ja võimaldama kandekonstruktsioonid korda teha. Avaldaja märgib põhjendatult, et kandekonstruktsioonide taastusremonti ei ole võimalik teostada ilma korteritesse nr X ja X (kus lagi on kokku varisenud) pääsemata. Kandekonstruktsioonide taastamisel ei ole võimalik jätta korterit X vahele, sest vastasel juhul jääks korter X kandekonstruktsioonideta. Samas arvestab kohus lahendi tegemisel ka T. S. kui korteriomaniku huvidega ning annab korteriomanikule võimaluse vabatahtlikuks täitmiseks – tagada korteriomanikul endal ligipääs korteriühistu juhatuse liikmetele ja remonditöölistele. Kui puudutatud isik kohtu määratud tähtaja jooksul vabatahtlikult sissepääsu ei taga, võivad korteriühistu juhatus koos remonditöölistega siseneda remonditööde teostamiseks (vahelae kandekonstruktsioonide taastamine) T. S. nõusolekuta tema omandis olevasse korterisse L.Koidula tn 3-X ukselukkude vahetamise teel. Ukselukkude vahetamine toimub korteriühistu
kulul. Remonditööde teostamise ajal peab viibima korteris ka Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 3 korteriühistu juhatuse liige (või liikmed).
Remonditööde lõppemisel on avaldaja juhatus kohustatud lukustama korteri (ja andma korteriomanikule võtmed). Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja kohtusse pöördumine oli vältimatu ning avaldaja õiguskaitsevajadus tingitud korteriomaniku (krt. nr X) tegevusetusest.
12.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulud kokku 611 eurot (sh riigilõiv 120 eurot, õigusabikulu 488 eurot (arvestusega 4 töötundi x 122 eurot/h ja tõendi saamise kulu 3 eurot). Menetluskulud summas 611 eurot koosnevad advokaadikuludest koos käibemaksuga 488 eurot (4 h x tunnitasu 122 eurot/h), riigilõivust 120 eurot ja avalduse juurde lisatud tõendist 3 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot/h (koos käibemaksuga) on mõistlik ning toimingutele kulutatud 4 töötundi vastab eeldatavale töömahule. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 611 eurot.
13.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
14.Avaldaja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.