Aktiva Finance Group OÜ hagi A. R. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
4516,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479; asukoht: Toompuiestee 35, 10149, Tallinn) Hageja esindajad: Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo OÜ e-post: xxx) Kostja: A. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx; tegelik elukoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt A. R. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas 623,44 eurot (21. osamakse – 24. osamakse).
3.Mõista kostjalt A. R. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed järgmise graafiku kohaselt: Jrk
4.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-24-104754
6.Jätta kõik menetluskulud kostja A. R. kanda.
7.Mõista kostjalt A. R. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulu summas 700 eurot (riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 120 eurot).
8.Mõista kostjalt A. R. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi A. R. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid COOP Finants AS ja kostja 12.09.2021 lepingu nr L358462, mille alusel on kostja saanud laenu summas 5000 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja on täitnud antud lepingust tulenevaid kohustusi kuni 11. lepingujärgse osamakseni 10.08.2022. Esialgse lepingu järgi on kostja tasunud põhiosa katteks 1119,54 eurot (50003880,46).
3.16.08.2022 sõlmisid COOP Finants AS ja kostja kokkuleppe lepingu muutmiseks nr L440093.
2-24-104754 Kokkuleppe sõlmimise seisuga oli põhiosa jääk 3880,46 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 31,92%. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 26,9% aastas. Vastavalt 16.08.2022 sõlmitud laenulepingu tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. Kostja on täitnud lepingust L440093 tulenevaid kohustusi kuni 10. lepingujärgse osamakseni 10.06.2023 ning selle perioodi jooksul on tasunud põhiosa katteks 879,57 eurot (3880,46-3000,89).
4.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30.08.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
5.29.09.2023 loovutas COOP Finants AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
6.Hageja nõuab põhivõlgnevuse 3000,89 euro tasumist. Hageja nõuab intressi 281,27 euro tasumist. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. osamaksest, s.o 10.06.2023 kuni ülesütlemiseni 28.09.2023 summas 281,27 eurot (67,27+64,20+61,05+57,84+30,91). Hageja nõuab laenuhaldustasu 6 euro tasumist. 28.09.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.06.2023 - 10.09.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6 eurot (4 x 1,50). Hageja nõuab võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist summas 50 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 371,10 eurot. Viivis on arvestatud põhivõla summalt 3000,89 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 29.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.03.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 26,9%. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt, s.o 3000,89 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 15.03.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdes määras, s.o 26,9% aastas.
7.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
8.Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2-24-104754 Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 5000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 3789,66 eurot. Tagasimaksed lepingu L358462 katteks: 1119,54 eurot põhiosa katteks, 940,46 eurot intressi katteks, 85 eurot lepingutasu katteks, 13,50 eurot haldustasu katteks. Tagasimaksed lepingu L440093 katteks: 879,57 eurot põhiosa katteks, 708,09 eurot intressi katteks, 15 eurot lepingutasu katteks, 28,50 eurot haldustasu katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1210,34 eurot (5000 - 3789,66). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 28.09.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostjal on tasutud seega põhiosa kuni 21. lepingujärgse osamakseni 10.05.2024 (osaliselt). Hageja palus välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust summas 1210,34 eurot (21.osamakse 10.05.2024 summas 74,38 eurot ja järgnevad maksegraafikujärgsed osamaksed 22-27). Kohtu seisukoht
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 17.07.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
10.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused
11.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid COOP Finants AS ja kostja lepingu nr L358462 ja lepingu nr L440093, mille alusel andis COOP Finants AS kostjale laenu. Kostja on saanud laenu kokku summas 5000 eurot. Kostja pidi tasuma hagejale laenu eest intressi ja lepingu haldamisetasu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
12.Kohtu hinnangul vastab viidatud leping ja selle lisa tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7
2-24-104754 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
13.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et COOP Finants AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis COOP Finants AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul COOP Finants AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
14.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks
2-24-104754 tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus VÕS § 4034 lg 6.
15.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
16.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
17.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 3789,66 eurot. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 3789,66 eurot põhiosa katteks, siis on võlgnevuse jääk 1210,34 eurot (laenusumma 5000 – tagasimaksed 3789,66 = 1210,34).
18.Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt kostja ja hageja lepingule, tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena, seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta. Hageja palus välja mõista tulevikus alates 10.05.2024 kuni 10.11.2024 sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed vastavalt lepingus toodud maksegraafikule, kogusummas 1210,34 eurot.
19.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
20.Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse enne 10.06.2023. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud ligikaudu aasta, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
2-24-104754
21.Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse summas 623,44 eurot (21. osamakse – 24. osamakse) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 586,90 eurot, kõik kokku 1210,34 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.
23.Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 918 eurot (riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.
25.Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulu, milleks on 700 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
26.Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.