Salesman Group OÜ hagi AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) ja P.W vastu nõude tunnustamiseks AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot Hageja: Salesman Group OÜ (registrikood 14799372, asukoht XXX, 65608)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Siim Mägi (e-post: XXX) Kostja I: AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis, registrikood 12732719), seaduslik esindaja juhatuse liige P.W (isikukood XXX) Kostja II: P.W (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx) Asja läbivaatamine
21. veebruar 2024 kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnustada Salesman Group OÜ nõuet AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) summas 3671,01 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena (pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Salesman Group OÜ esitas Harju Maakohule hagi AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) ja P.W vastu, milles palus kohtul tunnustada Salesman Group OÜ nõudeõigust AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 7315,30 eurot teise järgu nõudena ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Harju Maakohtu 23.03.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-20-17096 kuulutati 23.03.2021 kell 12.00 välja AMC Cookware Nordic OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Indrek Lepsoo.
3.AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) üheks võlausaldajaks on Salesman Group OÜ (edaspidi „hageja“). Hageja esitas 19.04.2021 AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses oma tingimusliku nõudeavalduse summas 8 775,67. Hageja selgitas, et tema poolt 19.04.2021 esitatud nõudeavaldus summas 8 775,64 eurot oli tingimuslik, kuna põhines jõustamata kohtulahendil. Nimelt rahuldas Harju Maakohus 31.08.2020 tsiviilasjas 220-9452 tagaseljaotsusega Salesman Group OÜ hagiavalduse kostja 1 vastu põhivõlgnevuse, viiviste ja menetluskulude väljamõistmiseks. Kostja 1 esitas seepeale 02.09.2020 kohtule kaja, mille Harju Maakohus jättis oma 30.11.2020 määrusega rahuldamata ja jättis kaja menetlemisega tekkinud menetluskulud kostja 1 kanda. Kostja 1 esitas Harju Maakohtu 30.11.2020 määrusele 15.02.2021 määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 28.04.2021 rahuldas ja taastas menetluse tsiviilasjas. Seoses kostja 1 pankroti väljakuulutamisega jättis aga Harju Maakohus oma 19.05.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja poolte menetluskulud poolte endi kanda. Harju Maakohtu 19.05.2021 määrus tsiviilasjas 2-20-9452 on jõustunud. Seoses eeltooduga taotleb hageja käesolevas hagiavalduses oma nõude tunnustamist 19.04.2021 tingimuslikus nõudeavalduses toodud summast erinevas summas s.o ilma menetluskuludeta.
4.Pankrotimenetluses toimus 23.08.2021 nõuete kaitsmise koosolek, mille kohaselt kostja 1 (võlgnik) esitas kirjaliku vastuväite hageja nõudele täies ulatuses summas 8 775,64 eurot ja kostja 2 (võlausaldaja P.W) esitas vastuväite Salesman Group OÜ nõudele täies ulatuses summas 8 775,64 eurot. Hageja on seisukohal, et nii pankrotimenetluse käigus esitatud nõudeavalduses kui ka käesolevas hagiavalduses on tema poolt esitatud nõuded selged ja põhjendatud ning dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et puuduvad alused tema poolt AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuete tunnustamata jätmiseks.
5.Seega on hagi esitamise tähtaeg (tulenevalt hagi esitamisest muuhulgas seoses võlausaldaja, kostja 2, vastuväitega) 23.09.2021 ning käesolev hagiavaldus on esitatud tähtaegselt.
6.Hageja ja kostja 1 sõlmisid 13.09.2019 „AMC – esindaja leping – Eesti“ lepingu, mille kohaselt tutvustas ja müüs hageja kostja 1 poolt Eesti Vabariigis turustatud „AMC“ toiduvalmistamisega seotud tooteid ning kostja 1 kohustus maksma hagejale tasu 30% hageja vahendusel teostatud müügikäibelt ning 2% hageja poolt broneeritud tooteesitluste eest.
7.Hageja väljastas kooskõlas lepinguga kostjale 1 alljärgnevad arved, mis on käesoleva ajani tasumata: arve nr. 000106 (15.02.2020) summas 900 eurot maksetähtajaga 07.04.2020 (arve kuupäevaks ekslikult märgitud sama number, mis hilisemal 14.04.2020 esitatud arvel), arve nr. 000105 (05.03.2020) summas 4 704,32 eurot maksetähtajaga 18.03.2020, mis on hagiavalduse esitamise aja seisuga tasumata summas 2500 eurot, arve nr. 000106 (14.04.2020) summas 2898,89 eurot maksetähtajaga 01.05.2020 (arve tähtajaks ekslikult märgitud varasem kuupäev 01.04.2020).
8.Hageja esitas 14.03.2023 nõude täpsustes. Hageja selgituste kohaselt ilmnes, et kostja 1 on arve nr. 000105 eest tasunud hagejale 500 eurot enam, kui hageja on seni väitnud. Seega on hageja nõue kostja 1 vastu arve nr. 000105 osas 2500 eurot ja mitte 3000 eurot, nagu hageja
on seni väitnud. Seega on hageja nõue kostja 1 vastu põhiosas 500 eurot väiksem ehk 6279,89 eurot.
9.Eelnevale tuginedes oli kostja 1 põhivõlgnevus hagejale pankroti väljakuulutamise seisuga 6798,89 eurot.
10.Kostja 1 võlgnevusele lisanduvad seadusjärgsed viivised. Seadusjärgseks viiviseks kogu perioodil 19.03.2018 – 01.07.2020 on 8% aasta kohta. Seega oli pankroti väljakuulutamise seisuga (23.03.2021) viiviste summaks 475,95 eurot.
11.Lähtudes eeltoodust oli hageja nõude suurus kostja 1 vastu pankroti väljakuulutamise seisuga kokku 6755,84 eurot, millest 6279,89 moodustas võlgnevuse põhiosa ja 475,95 eurot viivised. Kostjate 1 ja 2 seisukoht
12.Kostjad ei tunnistanud hagi ja vaidlesid sellele vastu.
13.Kostjad leiavad, et hageja nõue on tõendamata, põhistamata ja paljasõnaline. Kostjad seletavad enda seisukohad lahti järgnevalt.
14.Hageja on osundanud poolte vahel 13.09.2019 sõlmitud lepingule ja kolmele hageja esitatud arvele väitmaks, et hagejal on kostja 1 vastu hagis märgitud nõue. See hageja nõue on alusetu.
15.Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja ja kostja sõlmisid 13.09.2019 „AMC – esindaja leping – Eesti“ lepingu, mille kohaselt tutvustas ja müüs hageja kostja poolt Eesti Vabariigis turustatud „AMC“ toiduvalmistamisega seotud tooteid. Hageja on eksitavalt parafraseerinud viidatud lepingu (edaspidi nimetatud kui Leping) tingimusi, väites hagiavalduse p-s 3.1: „... ning kostja 1 kohustus maksma hagejale tasu 30% hageja vahendusel teostatud müügikäibelt ning 2% hageja poolt broneeritud tooteesitluste eest.„ Poolte vahel sõlmitud lepingu alajaotuses „Tasud“ on pooled kokku leppinud: „1. Esindaja. Oma müügist 30% ja enda broneeritud esitluste pealt 2%.“
16.Hageja esitatud arved ei tõenda poolte vahel 13.09.2019 sõlmitud lepingu tasu maksmise eelduseks olevaid asjaolusid ja tegelikkuses ei sisalda mistahes teavet selle kohta, kas ja millise käibega müüke hageja on teostanud, et saaks nõuda kostjalt 13.09.2019 lepingu järgi tasu. Hageja ei ole tõendanud müügilepingute sõlmimise asjaolu, nende eest tasumist ega esitluste broneerimist, vaid pelgalt esitanud iseenda koostatud arved.
17.Hageja esitatud arved ei sisalda mistahes viidet poolte vahel 13.09.2019 sõlmitud lepingule ega nende esitamise alustele. Hagiavaldusele lisatud 1 arve sisaldab kirjet „pool komplekti hinnast“ ja teised arved kirjet „konsultatsioon.“
18.Hageja ei ole väitnud, et oleks kostjale osutanud konsultatsiooniteenust ega müünud talle mistahes „komplekte,“ samuti seletanud, kuidas talle saab olla tekkinud kostja vastu nõue „poole komplekti hinnale.“ Hageja on vaid vihjanud (isegi mitte otsesõnu väitnud), et esitas kostjale 1 hagiavalduses sisalduvad arved lähtuvalt poolte vahel 13.09.2019 kokku lepitud tasu sättele, mille järgi tal oli õigus 30%-le müügikäibelt ja 2%-le broneeritud tooteesitluste tasule. Selliseid nõudeid hageja esitatud arved ei tõenda ega ka sisalda mistahes vihjeid sellistele nõuetele.
19.Eelnevale vaatamata ei saaks isegi korrektsed arved hageja nõudeid tõendada, kuivõrd arve esitamine ei tõenda nõude aluseks olevaid asjaolusid, vaid arve esitamist – hageja esitatud arvetel puudub käesolevas asjas tõendiväärtus, kuna need ei tõenda kauba müümist ega tooteesitluste läbiviimist vastavalt 13.09.2019 lepingus sätestatule. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
21.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 23.03.2021 kell 12.00 kuulutati välja AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetatud Indrek Lepsoo (I kd tl 5); Salesman Group OÜ (edaspidi hageja) esitas 19.04.2021 kostja 1 pankrotihaldurile tingimusliku nõudeavalduse summas 8 775,67 eurot (I kd tl 20-22); 23.08.2021 toimunud kostja 1 nõuete kaitsmise koosoleku jäi hageja nõue tunnustamata, sest hageja nõudele esitasid vastuväite võlgnik AMC Cookware Noric OÜ (pankrotis) edaspidi kostja 1 ja P.W (edaspidi kostja 2) (I kd tl 24-25).
22.PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Seega on käesolevas asjas kostjateks AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) ja P.W. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 23.08.2021. Hagi on esitatud kohtule 23.09.2021, siis on hagi esitatud 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt..
23.Hageja palub tunnustada tema nõuet AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 6755,84 euro ulatuses, mis koosneb põhivõlast summas 6279,89 eurot ja viivisest summa 475,95 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Nõude tunnustamise hagi esitamisel peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja põhistama nõude olemasolu.
24.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja poolt kostjale 1 15.02.2020 esitatud arvest 000106, 05.02.2020 esitatud arvest nr 000105 ja 14.04.2020 esitatud arvest nr 000106. Kostjate vastuväite kohaselt hageja nõuded on alusetud ning väited on väärad ja tõendamata.
25.Seega pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal 1 on kohustus tasuda hagejale eelnimetatud arvete alusel.
26.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja 1 sõlmisid 13.09.2019 „AMC – esindaja leping – Eesti“ lepingu, mille kohaselt tutvustas ja müüs hageja kostja 1 poolt Eesti Vabariigis turustatud „AMC“ toiduvalmistamisega seotud tooteid ning kostja 1 kohustus maksma hagejale tasu 30% hageja vahendusel teostatud müügikäibelt ning 2% hageja poolt broneeritud tooteesitluste eest (I kd tl 36-37).
27.Kohus leiab, et hageja ja kostja 1 vahel 13.09.2019 sõlmitud „AMC – esindaja leping – Eesti“ näol on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Selle sätte kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
28.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas hagejal on õigus saada 13.09.2019 sõlmitud esindaja lepingu alusel tasu.
29.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma ülesande), käsundiandja
aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsunduslepingus kokku lepitud teenuse osutamiseks peab käsundisaaja tegema toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud. Lähtudes VÕS § 24 lg-st 2 on käsundisaajal kohustus teha tulemuse saavutamiseks, s.o teenuse osutamiseks, kõik mõistlikult võimalik. Ta peab tegema selliseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Oma põhikohustust täites peab käsundisaaja järgima ühtlasi kahte üldist kohustustlojaalsuskohustust ja hoolsuskohustust.
30.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja 1 vahel 13.09.2019 sõlmitud „AMC – esindaja leping – Eesti“ lepingu kohaselt on kostja 1 kohustus maksma hagejale tasu 30% hageja vahendusel teostatud müügikäibelt ning 2% hageja poolt broneeritud tooteesitluste pealt.
31.Kohus tuvastab, et hageja on 15.02.2020 esitanud kostjale 1 arve nr 00106 summas 750 eurot, millele lisandub käibemaks 150 eurot, so kokku 900 eurot selgitusega „pool komplekti hinnast“, 05.02.2020 arve nr 000105 summas 3920,26 eurot, millele lisandub käibemaks 784,05 eurot, so kokku 4704,32 eurot selgitusega „konsultatsioon“ ja 14.04.2020 summas 2416,74 eurot, millele lisandub käibemaks 483,89 eurot, so 2898,89 eurot selgitusega „konsultatsioon“ ( I kd tl 38-40).
32.Hageja väitel kostja 1 võlgneb talle 15.02.2020 arve nr 000106 alusel 750 euro +km, so kokku 900 eurot. Vaidlust pole selle üle, et kostjal 1 poolt on nimetatud arve tasumata. Hageja väitel on nimetatud arve aluseks poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 6, mille kohaselt hüvitab kostja 1 hagejale 50% lepingu sõlmimisel ostetud toodete maksumusest, kui hageja on müünud tooteid vähemalt 10 000 eurot eest. Toote komplekti maksumus oli 1500 eurot, mille hageja tasus kostjale 1 koostöö alguses. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et komplekti maksumus oli 15 000 eurot ega seda, et ta on müünud 10 000 eurot või rohkem poolte vahel 13.09.2019 sõlmitud lepingu raames kaupa.
33.Kohus tuvastab, et vastavalt hageja ja kostja 1 vahel 13.09.2019 sõlmitud AMC-esindaja leping-Eesti punktile 6 kostja 1 müüb esindajale klientidele tutvustamise eesmärgil käesoleva lepingu lisas loetletud AMC tooted ning kui esindaja müüb 10 000 eurot täis, maksab kostja 1 esindajale 50% komplekti hinnast tagasi (I kd tlk 36-37). Kohus tuvastab, et hageja seadusliku esindaja M K ja kostja 1 vahel on 08.11.2019 sõlmitud tellimis- ja ostumüügileping, mille kohaselt on M K ostnud kostjalt 1 näidiskomplekti „Piccolo-K“ summas 1500 eurot. M K on tasunud stardikomplekti ESTO järelmaksuga (I kd tl 129). Hageja on selgitanud, et kuna hagejal ei olnud vahendeid stardikomplekti väljaostmiseks, siis hageja seaduslik esindaja ostis stardikompleti välja kasutades tehingu finantseerimiseks ESTO AS järelmaksu. Seega on hageja ostnud kostjalt 1 näidiskomplekti „Piccolo-K“ hinnaga oli 15000 eurot.
34.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada kas hageja on müünud AMC tooteid vähemalt 10 000 euro eest, mis annaks hagejale õiguse vastavalt hageja ja kosja 1 vahel 13.09.2019 sõlmitud lepingule nõuda kostjalt 1 50% stardikomplekti hinna hüvitamist.
35.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja 1 vahel esindajalepingu sõlmisel 13.09.2019 leppisid pooled kokku selliselt, et esindaja saab tasu 30% oma müügist ja 2% broneeritud esitluste pealt. Hageja on selgitanud, et hiljem muutsid pooled tasukokkulepet suuliselt selliselt, et hagejal oli õigus saada enda müügilt 32% ja hageja meekonnaliikmete müügilt 7% (kuna hageja kaasas lisaks seaduslikule esindajale müügimeeskonna) ja broneeritud esitluste käibest 1%. Hageja väitel suulise kokkuleppe 32% ja 7% tasumäärade kohaldamise osas sõlmiti tõenäoliselt juba hiljemalt perioodil 11.2019, kuivõrd perioodi 11.2019 tasuarvestuses on vastavad tasumäärasid kasutatud ja tasuarvestuse alusel on hageja
esitanud kostjale 04.12.2019 arve nr 000102 summas 1931,15 eurot + käibemaks, so kokku 2317,38 eurot ja mille kostja 1 on tasunud. Kostjad ei vaidlusta hageja väidet, et kostja 1 on hageja poolt esitatud arve nr 00102 tasunud.
36.Hageja väitel suuline kokkulepe broneeritud esitluste tasumäära vähendamise kohta 2%-lt 1%-le toimus tõenäoliselt ajavahemikus 11.2019-02.2020, kuivõrd perioodi 02.2020 tasuarvestuses on vastava tasumäärana kajastatud juba 1%.
37.Kostjad on esitanud vastuväited, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud suuline kokkuleppe, mille kohaselt hagejal oli õigus saada enda müügilt 32% ja hageja meekonnaliikmete müügilt 7%, samuti on kostjad vaielnud vastu hageja poolt sõlmitud müügilepingute summale. Samas ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit selle osas, milliste klientidega on kostja 1 hageja vahendusel lepinguid sõlminud, kuidas on kostja 1 pidanud hagejale tasu arvestust jms. Kostjad on esitanud pelgalt väite, et hageja nõuded on tõendamata, kuid ei ole esitanud ühtegi omapoolset tõendit enda väidet tõendamiseks. Kui kostjad ei nõustunud hageja poolt esitatud hageja müügikäibe kokkuvõttega, siis kostjad oleksid pidanud esitama nende poolt koostatud õige hageja müügikäibe kokkuvõtte. Seda ei ole kostjad teinud.
38.Kohus on rahuldanud 17.01.2024 määrusega hageja taotluse tõendite kogumiseks ja kohustanud kostjat 1 ja 2 ja AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrotihaldurit Indrek Lepsood esitama nende valduses olevad AMC Cookware Nordic OÜ müügilepingud („tellimis ja ostumüügilepingud“), mille vahendajaks oli Salesman Group OÜ, sealhulgas Salesman Group OÜ seaduslik esindaja M K ja müügimeeskonna liikmed eesnimedega T, L, P.W, D või R. Kohus leidis, et käesolevas asjas on vaja kindlaks teha, kas hageja on kostja 1 vahendajana väidetavas mahus klientidega müügilepinguid sõlminud ja kas hagejal on sellest tulenevalt õigus saada esindajalepingus kokku lepitud tasu. Kostja 1 ja 2 ei ole kohtunõuet täitnud ja ei ole selgitanud, miks ei saa esitada kohtule nõutavaid müügilepinguid esitada. AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo on kohtu nõudele vastanud ja kinnitanud, et tema valduses ei ole AMC Cookware Nordic OÜ müügilepingud („tellimis ja ostumüügilepingud“), mille vahendajaks oli Salesman Group OÜ. Nimetatud lepinguid ei ole pankrotihaldurile üle antud võlgniku juhatuse poolt. Kohus leiab, et kuna nimetatud lepinguid ei ole pankrotihaldurile üle antud võlgniku juhatuse poolt, siis on AMC Cookware Nordic OÜ müügilepingud („tellimis ja ostumüügilepingud“), mille vahendajaks oli Salesman Group OÜ jätkuvalt kostjate valduses. TsMS § 283 lg 2 kohaselt kui vastaspool ei täida dokumendi kohtule esitamise kohustust, võib kohus lugeda mh tõendatuks tõendi taotleja väited esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta. Kuna kostjad on keeldunud müügilepinguid kohtule esitamast, siis kohus lähtub hageja poolt esitatud väidest müügilepingute olemuse ja sisu kota, samuti hageja poolt kohtule esitatud tõenditest tasuarvestuse kohta.
39.Hageja on müügikäibe tekkimise tõendamiseks esitanud kohtule hageja müügi kokkuvõtte perioodil 11.2019-03.2020, tasuarvestuse november 2019, veebruar 2020 ja märts 2020 kohta (I kd tl 69 ja 130-131). Hageja on selgitanud, et teiste tasuarvestusperioodide (september 2019, märts 2019, detsember 2019 ja jaanuar 2020 kohta) ei ole hagejal tasuarvestus säilinud.
40.Hageja poolt kohtule esitatud perioodi 11.2019 tasuarvestuse tabeli kohaselt hageja on müünud kokku kaupu summas 15 643,16 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on selgitanud, et müügikäibe arvutamiseks on hageja kokku liitnud kõik tabeli veerus „Summa“ märgitud summad, mille osas on tehtud märge veergudes „7%“ või „32%“, mis omakorda tähendab, et müük on toimunud ja hagejal on õigus saada müügilt tasu 7% kui tehingu sooritajaks on meeskonnaliige ja 32% kui tehingu sooritajaks on hageja seaduslik esindaja M K ehk veerus „esindaja“ märgitud „M“. Hageja seadusliku esindaja müükide kogusumma perioodil 11.2019
on vastavalt 4 155 eurot (koos käibemaksuga, tehingute kogusumma ridadel, kus on märge veerus 32%) ( I kd tl 130).
41.Kohtule esitatud hageja müügi kokkuvõttest perioodi 2019 – 2020 kohta nähtub, et perioodil 22.11.2019 – 11.03.2020 on hageja seaduslik esindaja (st v.a meeskonnaliikmed) müünud kaupu kokku 15 214 euro eest (I kd tl 68). Kohtule esitatud perioodi 11.2019 tasuarvestuse tabelist nähtub, et hageja on müünud novembris 2019 kokku kaupu summas 15 643,16 eurot (koos käibemaksuga). Hageja seadusliku esindaja müükide kogusumma perioodil november 2019 on vastavalt 4 155 eurot (koos käibemaksuga) ( I kd tl 130).
42.Kuna 05.03.2023 arvel 000105 ja 14.04.2020 arvel nr 000106 on märgitud selgituseks „konsultatsioon“, siis kostjate vastuväite kohaselt ei ole hageja kostjale osutanud konsultatsiooniteenust ja arvel puuduvad viited poolte vahel 13.09.2019 sõlmitud lepingule, mistõttu vaidlevad kostjad nimetatud arvetele vastu.
43.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja esitas kostjale 1 arve nr 000105 summas 4704,32 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja 1 tasunud hagejale järgmiselt: 13.03.2020 500 eurot selgitusega „Invoice nr 000105/Osaline“, 14.03.2020 500 eurot selgitusega „Invoice nr 000105/Osaline“, 17.03.2020 704,32 eurot selgitusega „Invoice nr 000105/Osaline“ ja 07.04.2020 500 eurot selgitusega „Invoice nr 000105/Osaline“(I kd tl 70-70 pöördel). Seega on kostja 1 nimetatud arve osaliselt tasunud.
44.Hageja leiab, et poolte vaheline praktika tõendab, et poolte koostöös oli tavapärane, et arvetele oli märgitud selgituseks „konsultatsioon“. VÕS § 23 lg 1 2. lause kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda mh ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast (p 2) ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (p 4).
45.Õiguskirjanduse järgi praktika, mis on poolte vahel välja kujunenud, muutub nende jaoks siduvaks, välja arvatud siis, kui nad on selle siduvust selgelt välistanud. Reeglina ei loeta väljakujunenud praktikaks reegleid, mida on järgitud ainult ühe lepingu puhul. Kui aga üks leping kestab aastaid, siis võib kõne alla tulla ka pooltevahelise praktika arvestamine lepinguliste kohustuste tuletamisel. Pooltevahelisi suhteid hinnatakse lepingute arvu, nende ajalise kestuse, regulaarsuse ja samalaadsuse alusel. Väljakujunenud praktikast võib rääkida alles siis, kui poolte vahel on samalaadsetes suhetes teadlikult kujundatud teatud käitumisreeglid, mida järgitakse ilma sellekohaste erikokkulepeteta (I.Kull. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2016, § 23, 4.3.2.)
46.Hageja poolt kohtule esitatud arvetest nr 000101, 000102, 000103 ja 000104 (I kd tl 125126 pöördel) ning hageja pangakonto väljavõttest (I kd tl 127) nähtub, et ajavahemikus 03.02.2016-01.03.2023 oli poolte koostöös tavapärane, et arvetel oli märgitud selgituseks „konsultatsioon“.. Seega on põhjendamatud kostjate vastuväited, et on arusaamatu, mille eest on arved esitatud. Kuna kostja 1 on antud eelnimetatud arved tasunud, siis on ta on sellega aktsepteerinud seda, et arve selgitusega „konsultatsioon“ on esitatud hageja poolt lepingu täitmise eest. Seega oli tegemist poolte vahel välja kujunenud praktikaga, mis oli muutunud poolte jaoks siduvaks. Lisaks märgib kohus, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja 1 oleks esitanud hageja poolt esitatud arvete osas hagejale vastuväiteid enne pankrotimenetluse algatamist.
47.Kohtu nõudel on ESTO AS poolt esitatud kohtule andmed seoses kostja 1 poolt sõlmitud müügilepingute finantseerimisega perioodi 13.09.2019 – 30.04.2020 kohta. Nimetatud andmed tõendavad seda, millised järelmaksulepingud on hageja viidatud perioodil Lepingu täitmise käigus sõlmitud müügilepingute finantseerimiseks sõlminud, sh müügilepingute sõlmimist ja käivet. Hageja on selgitanud, et hageja poolsed Lepingu täitjad olid andud
aruandes nimetatud M K, R V R, D T, L-M M, P.W U ja T T (aruande tulp I – „Kassiir“). Kohus nõustub, et nimetatud isikuid võib pidada hageja poolseteks Lepingu täitjateks, sest tegemist on samade isikute eesnimedega, mis on ära toodud hageja tasude arvestuses, mida hageja regulaarselt Lepingu täitmise kohta kostjale 1 esitas (I kd tlk 130-131). ESTO AS poolt esitatud järelmaksuaruande kohaselt oli hageja poolt järelmaksuga müüdud AMC toodete müügikäive aruandeperioodil alljärgnev: M K – 19 277 eurot, sh 15.02.2020 seisuga 8 857 eurot; R V R – 9 852 eurot, sh 15.02.2020 seisuga 11 032 eurot; D T – 11 150 eurot, sh 15.02.2020 seisuga 7 018 eurot; L-M M – 5 328 eurot, sh 15.02.2020 seisuga 5 328 eurot; P.W U – 6 161 eurot, sh 15.02.2020 seisuga 3 896 eurot; T T – 678 eurot, sh 15.02.2020 seisuga 678 eurot (I kd tl 195-200). Seega oli ESTO AS järelmaksuaruande kohaselt hageja poolt ainuüksi järelmaksuga müüdud AMC toodete müügikäive perioodil 13.09.2019 – 30.04.2020 kokku 52 446 eurot, sh 15.02.2020 seisuga 36 809 eurot.
61.Hageja on esitanud fotokoopia mõningatest müügilepingutest, mida hageja seaduslik esindaja tegi (I kd tl 132-137). Nimetatud müügilepingute kogusumma moodustab 11 379 eurot, seega tõendavad kohtu hinnangul nimetatud müügilepingud samuti, et hageja poolt teostatud müügikäive ületas 10 000 euro piiri ja hagejal tekkis õigus hüvitisel kostjaga 1 sõlmitud esinduslepingu punkti 6 alusel.
48.Kohus nõustub hageja, et isegi, kui asuda seisukohale, et 50% hüvitise nõude eelduse täitmiseks pidi 10 000 euro suuruse müügikäibe saavutama hageja seaduslik esindaja M K isiklikult, siis tema isiklik müügikäive järelmaksuga müüdud toodete osas oli 15.02.2020 seisuga 8 857 eurot ja 20.02.2020 seisuga oli see 10 857 eurot ning perioodi lõpus 30.04.2020 juba 19 277. Hageja esitas aga 50% hüvitise saamiseks arve 15.02.2020, kuivõrd võttis aluseks M K isikliku müügikäibe koos müügilepingutega, mille finantseerimiseks ei kasutatud ESTO järelmaksu. Seega hiljemalt 20.02.2020 oli hagejal tekkinud vastavalt Lepingu punktile 6 nõudeõigus hüvitisele 50% lepingu sõlmisel ostetud toodete maksumusest, mistõttu kostjate vastuväited arve nr. 000106 õigsuse suhtes on alusetud.
49.Seega on hagejal kostja 1 vastu 15.02.2020 väljastatud arvest nr 000106 tulenev nõue 900 eurot.
50.Hageja leiab, et kostja 1 võlgneb hagejale 05.03.2020 väljastatud arve nr 00105 alusel 2500 eurot. Hageja on esitanud kostjale 05.03.2020 arve nr 00105 3920,26 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 4704,32 eurot. Hageja väitel kostja 1 on tasunud nimetatud arvest 2204,32 eurot ja tasumata on 2500 eurot.
51.Hageja on selgitanud, et arve nr. 000105 esitamise aluseks on lepingu punkt 7, mille kohaselt esindajale makstakse töötasu lepingu lisas toodud tasu maksmise põhimõtete alusel. Lepingu lisa „AMC töötasu maksmise põhimõtted“ sektsiooni „Tasud“ punkti 1 kohaselt makstakse esindajale oma müügist 30% ja enda broneeritud esitluste pealt 2%. Arve nr. 000105 on esitatud veebruaris 2020 teostatud müügi ja esitluste eest. Hageja on kohtule esitanud tõendina ekraanitõmmise kuuaruandest, mida ta igakuiselt koostas ja mis oli aluseks kostjale 1 esitatavate arvete (sh. arve nr. 000105) esitamisel. Hageja on selgitanud, et veebruar 2020 tasuarvestus on toimunud analoogselt perioodi 11.2019 tasuarvestusega. Hageja poolt kohtule esitatud veebruar 2020 kuurandest nähtuvalt hageja tasude arvestus on toodud tasuarvestuse tabeli altpoolt viiendal real kogusummas 2190,55 eurot ja sellest 1578,66 on tasumäära 32% alusel, 548,68 eurot on tasumäära 7% alusel ja 63,2 eurot on tasumäära 1% alusel. Tasuarvestuse altpoolt teisel ja kolmandal real on toodud meeskonnaliikmete tasud - „D“ summas 961 eurot, „R“ summas 391 eurot, „t“ summas 234,89 eurot ja „t“ summas 143,20 eurot – kokku 1730,09 eurot. Hageja tasud 2190,55 eurot pluss hageja meeskonnaliikmete tasud 1730,09 eurot annavad summaks 3920,64 eurot (I kd tl 69). Hageja on selgitanud, et ta on arvele ekslikult märkinud väiksema summa s.o. 3920,26
eurot. Seega on tõendamist leidnud, et hagejal oli õigus nõuda tasu veebruar 2020 müügi eest summas 3920,26 eurot.
52.Seega on hagejal kostja 1 vastu 05.03.2020 väljastatud arvest nr 00105 tulenev nõue 2500 eurot.
53.Hageja leiab, et kostja 1 võlgneb hagejale 14.04.2020 väljastatud arve alusel 2415,74 eurot. Kohus tuvastab, et hageja on 14.04.2020 väljastanud arve 000106 summas 2415,74 eurot +km, so kokku 2898,89 eurot (I kd tl 40). Hageja on selgitanud, et nimetatud arve esitamise aluseks on lepingu punkt 7, mille kohaselt esindajale makstakse töötasu lepingu lisas toodud tasu maksmise põhimõtete alusel. Arve nr. 000106 (väljastatud 14.04.2020) on esitatud märtsis 2020 teostatud müügi ja esitluste eest. Kuivõrd kostja 1 jäi hagejale järjepidevalt võlgu, siis poolte suhted halvenesid ja koostöö lõppes märtsis 2020. Seetõttu ei ole hagejal koostatud perioodi märts 2020 tasuaruannet. Hageja on soovinud tõendada lepingu täitmist ja müügikäibe olemasolu märtsis 2020 ekraanitõmmistega ESTO andebaasist, kuhu kostja 1 müügiesindajad (sh hageja) pidid sisestama need kliendid, kes soovisid toodete eest tasuda maksegraafiku alusel. Hageja väitel on hageja ja tema meeskonnaliikmete müügikäive on kajastatud ridadel, mis on tulbas „Asukoht“ tähistatud nimega „Füüsiline pood (M K)“ (s.o. M K, hageja juhatuse liige), „Füüsiline pood (D T)“, „Füüsiline pood (R V R)“ ja „Füüsiline pood (T T)“
54.Hageja ei ole esitanud kohtule arvestust, kuidas on kujunenud müügikäive märtsis 2020, mille alusel on hageja esitanud kostjale 1 14.04.2020 arve nr 00106 summas 2898,89 eurot. Ka pärast ESTO AS-lt AMC Cookware Nordic OÜ poolt müügilepingute finantseerimisega seotud andmete saamist ei ole hageja esitanud kohtule arvestust, kuidas on kujunenud müügikäive märtsis 2020. Kohus ei pea otsima kohtule esitatud tõenditest hagi aluseks olevaid asjaolusid, vaid seda peab tegema hageja. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamata müügikäive märtsis 2020, mille põhjal on hageja esitanud kostjale 1 14.04.2020 arve nr 0016.
55.Seega ei ole tõendamist leidnud, et hagejal on kostja 1 vastu 14.04.2020 arvest nr 00106 tulenev nõue 2898,89 eurot.
56.Eeltoodust tulenvalt on kohus seisukohal, et hagejal on kostja 1 vastu 15.02.2020 väljastatud arvest nr 000106 tulenev nõue 900 eurot ja 05.03.2020 väljastatud arvest nr 00105 tulenev nõue 2500 eurot, seega on hageja põhinõue kokku 3400 eurot. Kohus tunnustab hageja põhinõuet AMC Cookware Nordis OÜ (pankrotis) summas 3400 eurot teise järgu nõudena.
57.Hageja on taotlenud põhinõudelt arvestatud viivises summas 475,95 eurot tunnustamist teise järgu nõudena.
58.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel peab võlgnik vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 maksma kokkulepitud määras viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud kostja 1 võlgnevuselt viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on tuvastanud, et hagejal on kostja 1 vastu 15.02.2020 väljastatud arvest nr 000106 tulenev nõue 900 eurot. 02.2020 esitatud arve nr 000106 tasumise tähtaeg oli 08.04.2020, seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 09.04.2020 kuni kostja 1 pankroti väljakuulutamiseni 12.03.2021 summas 68,7 eurot (vt viivisekalkulaator.ee).
59.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on kostja 1 vastu ja 05.03.2020 väljastatud arvest nr 00105 tulenev nõue 2500 eurot. 05.03.2020 esitatud arve nr 000105 tasumise tähtaeg oli 18.03.2020, seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.03.2020 kuni kostja 1 pankroti väljakuulutamiseni 12.03.2021 summas 202,31 eurot (vt viiisekalkulaator.ee).
60.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagejal on kostja 1 vastu viivisenõue summas 271,01 eurot ja kohus tunnustab hageja viivisenõuet AMC Cookware Nordis OÜ (pankrotis) summas 202,31 eurot teise järgu nõudena.
61.Eeltoodust tulevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja tunnustab AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja põhinõuet summas 3400 eurot ja viivisenõuet summas 271,01 eurot, kokku summas 3671,01 eurot teise järgu nõudena. Menetluskulude jaotus
62.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
63.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on kohtusse esitatud hagis palunud tunnustada tema nõuet summas 7315,30 eurot, kohus on tunnustanud hageja nõuet summas 3671,01 eurot. Seega on kohus rahuldanud hageja hagi umbes 50% ulatuses. Kohus peab antud juhul põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.