Võlaõigus

2-23-145127

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud

2-23-145127 ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse ning lähtus laenutaotlusest. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. 13.05.2024 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. 30.05.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja märgib, et lepingu xxxx alusel ei lisandunud kõrvalkulusid, ei intressi, ega muid tasusid. Võlgnik pidi tasuma vaid põhiosa 988 eurot. Seega ümberarvestust ei ole vaja teha, kuna graafik ei muutu ning tagasimaksed jäävad samaks. Kostja ei ole teinud antud lepingu alusel ühtegi tagasimakset, seega on põhiosa jääk 988 eurot ning ka ülesütlemine oli kehtiv. Lepingu xxxx kohaselt tuli laen 523.90 eurot tagastada maksegraafiku alusel perioodil 15.03.2023-15.02.2025. Kostja on tagasimakseid teinud summas 26.82 eurot. Ümberarvestuse kohaselt saab tasutuks lugeda vaid esimese osamakse ja kostja on võlas osaliselt juba alates teisest osamaksest so 15.04.2023 osamaksest. Seega on lepingu ülesütlemine ka antud lepingu osas kehtiv, kuna kostja oli võlas 3 järjestikuse osamaksega. Kokku on saanud kostja krediiti 523.90 ja arvestades tasumise 26.82 täies ulatuses põhiosa katteks, on põhiosa jääk 497.08 eurot. 06.06.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 06.06.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel TsMS § 326 lg 1 alusel 13.07.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused

2-23-145127 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2-23-145127 Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja väikelaenulepingust tulenev nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitab hageja, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse ning lähtus laenutaotlusest. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja märgib, et lepingu nr xxxx alusel ei lisandunud kõrvalkulusid, ei intressi, ega muid tasusid. Võlgnik pidi tasuma vaid põhiosa 988 eurot. Seega ümberarvestust ei ole vaja teha, kuna graafik ei muutu ning tagasimaksed jäävad samaks. Kostja ei ole teinud antud lepingu alusel ühtegi tagasimakset, seega on põhiosa jääk 988 eurot ning ka ülesütlemine oli kehtiv. Lepingu xxxx kohaselt tuli laen 523.90 eurot tagastada maksegraafiku alusel perioodil 15.03.2023-15.02.2025. Kostja on tagasimakseid teinud summas 26.82 eurot. Ümberarvestuse kohaselt saab tasutuks lugeda vaid esimese osamakse ning kostja on võlas osaliselt juba alates teisest osamaksest s.o 15.04.2023 osamaksest. Seega on lepingu ülesütlemine ka antud lepingu osas kehtiv, kuna kostja oli võlas 3 järjestikuse osamaksega. Kokku on saanud kostja krediiti 523.90 ja arvestades tasumise 26.82 täies ulatuses põhiosa katteks, on põhiosa jääk 497.08 eurot.

2-23-145127

2-23-145127 tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (350+20+200) 570 eurot, millest kostja kanda jääb 97% ehk 552.90 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.