Välja mõista Konstrument OÜ-lt Peregrine OÜ kasuks menetluskulud 651 eurot (lepingulise esindaja kulu).
6.Välja mõista Konstrument OÜ-lt Peregrine OÜ kasuks viivis menetluskulude 651 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Jätta rahuldamata Peregrine OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 204,38 euro väljamõistmiseks Konstrument OÜ-lt (s.o lepingulise esindaja kulu).
8.Rahuldada osaliselt Peregrine OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada Peregrine OÜ-le pärast kohtumääruse jõustumist riigilõiv 69,45 eurot, sh enam tasutud riigilõiv 31,95 eurot ja pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot.
9.Jätta rahuldamata Peregrine OÜ taotlus riigilõivu 32,50 euro tagastamiseks (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv). 1 (6)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Peregrine OÜ (hageja) esitas 14. märtsil 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Konstrument OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus tegi 7. juunil 2024 kostja poolt tunnistatud nõude osas maksekäsu. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 447,90 eurot. Kohus jättis menetluskulud seoses nõudega, mille osas tehti maksekäsk, kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetlusega seotud menetluskulud 41,78 eurot (s.o riigilõiv 31,95 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 9,83 eurot).
3.Hageja esitas 25. juunil 2024 kohtule hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 360,96 eurot, viivise perioodi 09.03.2024–25.06.2024 eest 27,82 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise põhinõudelt alates 26.06.2024 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 20.02.2024 hageja poole tellimuse saamise eesmärgil ning saatis juhendid tellimuse täitmiseks. Hageja tööd seisnesid selles, et ta pidi kahe veoautoga ja kraanaga teostama kostjale laadimis, paigaldus- ja veoteenuseid. Kostja saatis hagejale 21.02.2024 kaks tellimuse muudatust ning teatas, et muudatusi võib veel tulla. Hageja täitis kostja juhised täies mahus. Tööd olid nõuetekohaselt tehtud ja vastasid lepingule. Pärast tellimuse täitmist saatis hageja kostjale arve tehtud tööde eest summas 808,86, mille tasumise tähtpäev oli 08.03.2024. Kostja esitas 23.02.2024 hagejale pretensiooni tööde osas, kus teatas, et ta mõistab hagejalt välja hüvitise 50% ulatuses tööde maksumusest. Hageja ei nõustunud kostja poolt esitatud pretensiooniga. Kostja on hagejale tasunud 447,90 eurot. Kostjal on tasumata 360,96 eurot.
4.Kohus võttis 21. juuli 2024 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastas hagile 24. juulil 2024. Kostja teatas kohtule, et hagiavalduses esitatud nõue on tasutud.
5.Hageja esitas 30. juulil 2024 avalduse hagist loobumiseks ning menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 70 eurot, ning enam tasutud riigilõivu 31,95 eurot.
2 (6)
6.Kohus määras kostjale tähtaja loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks, kuid kostja seisukohta ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud.
8.TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.
Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud. TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja. Kostja seisukohta ega menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud.
9.TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõike 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
Hageja avaldas kohtule, et hagiavalduses nõutud võlgnevus on hagejale tasutud. Seega on hageja nõue rahuldatud pärast hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. 3 (6)
11.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
11.1.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 855,38 eurot (942,5087,12, ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 17; RKTKm 11.022015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-1713164/62, p 9). Kohus märgib, et kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. Arvestades, et hageja nõuab hagimenetluses ka menetluskulude hüvitamist, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses (sh maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamine), siis tuleb kohtul arvestada ka seda, et kohus mõistis kostjalt maksekäsuga välja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 9,83 eurot. Hagejate lepingulised esindajad on ajavahemikul 14.03.2024–30.07.2024 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamine 45 minutit; kostja vastuväidetega tutvumine, nende analüüs ja nõupidamine kliendiga 15 minutit; kohtumäärustega tutvumine ja kliendiga nõupidamine asjaga jätkamiseks 30 minutit; hageja nõustamine hagiavalduse koostamiseks 1 tund; hagiavalduse koostamine 3,5 tundi, kostja vastusega tutvumine 15 minutit, taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund. Kokku on hageja esindajad toiminguid teinud 7 tunni ja 15 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamisele ja hagi koostamisele kulunud aeg tervikuna põhjendatud ja vajalik 4 tunni ja 15 minuti ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamiseks oli vaja analüüsida avalduse aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Samuti arvestab kohus hagi mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 5 lk, esitatud tõendite maht üle 10 lk). Hageja nõustamisele kulunud aeg hagiavalduse koostamiseks (1 tund) on põhjendamata. Kohtul ei ole võimalik aru saada, milles hageja nõustamine seisnes ja mille seisneb selle toimingu vajalikkus, arvestades, et hagi koostas lepinguline esindaja. Kohus leidis eelnevalt, et maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamisele ja hagi koostamisele kulunud aeg on tervikuna põhjendatud ja vajalik 4 tunni ja 15 minuti ulatuses, seda ületav ajakulu oleks kohtu hinnangul põhjendamata. Kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidetega tutvumine, nende analüüs ja nõupidamine kliendiga 15 minutit ning kohtumäärustega tutvumine ja kliendiga nõupidamine 30 minutit on vajalikud ja põhjendatud toimingud ning neile kulunud aeg on mõistlik. Kostja vastusega tutvumine 15 minutit on põhjendatud ja vajalik. Suhtlus kliendiga on vajalik ning praegusel juhul ei nähtu, et see oleks ülemäärane võrreldes teiste toimingutega. Samuti arvestab kohus menetlusdokumentide mahtu ja sisu. 4 (6)
Taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 30 minuti ulatuses ning põhjendamata 30 minuti ulatuses. Hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas toiming. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepinguliste esindajate tehtud toimingud kokku põhjendatud 5 tunni ja 45 minuti ulatuses ning põhjendamata 1 tunni ja 30 minuti ulatuses.
11.2.Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus on 130 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus 130 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulised esindajad vastavad tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).
11.3.Hageja põhjendatud ja vajalikud lepinguliste esindajate kulud on seega 747,50 eurot (5 tundi 45 minutit*130, ilma käibemaksuta). Hageja teatas kohtule, et kuna kostja on hagejale menetluskulud osaliselt hüvitanud, siis vähendab hageja oma menetluskulude suurust 87,12 euro võrra. Kohus mõistis kostjalt maksekäsuga välja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 9,83 eurot, mille võrra tuleb samuti menetluskulusid vähendada. Kohus selgitas eelnevalt, et kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud on hagimenetluse tähenduses lepingulise esindaja kuludeks TsMS § 175 alusel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja lepinguliste esindajate kulude nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuludena välja 651 eurot (747,50-87,129,38).
Hageja palus kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 855,38 (942,50-87,12) eurot. Kohus rahuldas avalduse 651 euro ulatuses. Seega jääb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 204,38 euro ulatuses.
11.4.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
12.TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab 5 (6)
kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
Hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 140 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 106,95 eurot. Hageja on kokku tasunud riigilõivu 171,95 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 31,95 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab enam tasutud osas riigilõivu, s.o 31,95 eurot TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hageja nimetatud pangakontole.
13.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Lõike 3 kohaselt ei tagastata hagist loobumise tõttu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.
Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja hagilt kuulus tasumisele täiendav riigilõiv 75 eurot, kokku 140 eurot. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud 70 euro tagastamist. Kohus lõpetas menetluse hagist loobumise tõttu, mistõttu tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot (75/2) TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel hageja nimetatud pangakontole. Kuna hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, siis jääb hageja taotlus rahuldamata 32,50 euro tagastamiseks (70-37,50). Kohus juhib hageja tähelepanu ka sellele, et maksekäsus mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu 31,95 eurot.
14.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.
15.Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.