Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Hageja vöib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus vöidakse Iahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle Iahendamist istungil. Kostjal on öigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 416 sätestatud nöuetele ning sellele tuleb lisada köik asja ettevalmistamise löpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilöivu. Kaja riigilöivuna tasutakse summa, mis vastab riigilöivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelköige esitama kaebuse. Kaebuse pöhjendamiseks vöi riigilöivu tasumiseks vöi kaebuses esineva sellise puuduse körvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus möistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse Iahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pöhjendamatult vöi tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS ss 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jöustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust vöi kui kaja jäetakse läbi vaatamata vöi rahuldamata vöi kui jöustub ringkonnakohtu Iahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse pöhjendused TsMS 407 lg I kohaselt vöib kohus hageja nöusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega öiguslikult pöhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei Ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis vöi kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvöetuks. TsMS 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud töenditele. Kohus, tutvunud toimiku köigi materjalide ja töenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei Ole järginud vastutustundliku laenamise pöhimötet ning hagi on öiguslikult pöhjendatud üksnes sissenöutavaks muutunud pöhinöude ja Vös S-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.1 1.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaöiguse teatavate sätete vöimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevöimet avalikest andmebaasidest ning kostja esitatud andmete alusel. Kostja arvelduskonto väljavötet kohtule esitatud ei Ole. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise pöhimötet. Kohus selgitab, et maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust eelnevat saab hinnata eelköige kostja arvelduskonto väljavötte alusel. Eelneva pöhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise pöhimötte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivöimet nöuetekohase

Itoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.