Aktiva Finance Group OÜ hagi A Eu vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu välja mõistmise nõuetes
Hagihind
6 496,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (end Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479) Hageja esindajad: S R, A J (e-post xxx) Kostja: A E (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
05.07.2024
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A Eult tagastamata krediidisumma 2 712,67 eurot ja viivis 253,88 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
3.Välja mõista A Eult Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 2 712,67 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.12.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded A Eult intressivõlgnevuse ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
Menetluskulud jätta 51% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ning 49% ulatuses A Eu kanda.
6.Välja mõista A Eult menetluskulu 357,70 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Eul tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.xxx AS ja kostja sõlmisid 15.01.2019 eraisiku vaba tagasimakse krediitkaardi kasutamise lepingu nr. xxx ning krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppe. Lepingu kohaselt sai kostja enda kasutusse Platinum krediitkaardi numbriga xxx, mille krediidilimiit oli 5 200 eurot. Lepingu lepiti kokku maksepäevaks iga kuu 10. kuupäev ning intressimääras 15,000% aastas ja 2,17% päevas. Krediidi kulukuse määr oli 18,490%. Lepingu tingimuste punkti 6.4 kohaselt kohustus kostja maksma esialgsele võlausaldaja intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid. Kostja jättis tasumata 10.08.2021, 10.09.2021 ja 10.10.2021 intressimaksed. Sellega seoses saatis esialgne võlausaldaja 11.10.2021 kostjale ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 29.10.2021 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 15.02.2022 kostja vastased nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata saadud krediit kogusummas 5 212,49 eurot, kindlustusmaksed 77,64 eurot (10.08.2021, 10.09.2021 ja 10.10.2021 eest), intressimaksed 238,46 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 5 290,13 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates so 30.10.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani so 30.12.2022 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, so kokku summas 495,10 eurot. Esialgne võlausaldaja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, millega seoses tekkis kulu 50 eurot. Laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja hindas kliendi krediidivõimelisust krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu xxx AS pangakonto laekumiste põhjal. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud kostjal lepingu sõlmimise kuupäeval ühtegi aktiivset maksehäiret. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 5 290,13 eurot, intress 238,46 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivis 495,10 eurot ja viivise alates 31.12.2022 kuni põhinõude summas täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagi kätte toimetatud avalikult. Kostja hagile ei vastanud ega kohtuistungitele ei ilmunud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et xxx AS ja kostja sõlmisid 15.01.2019 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu xxx (dtl 28-39, tõlge dtl 40-47) ja krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppe (dtl 48-52). Krediitkaardi kasutamise lepinguga võimaldas krediidiandja kostjal kasutada krediiti kuni 5 200 eurot kuus, intressimäär oli 15% aastas ning lepingus märgitud krediidikulukuse määr 18,490% aastas. Kindlustusmakse oli kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiit x 0,55%. Kostja kohustus tasuma intressi ja kindlustusmakseid igakuiselt 10. kuupäeval.
4.Kohus tuvastab, et xxx AS loovutas 15.02.2022 lepingust nr. xxx tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (teatis dtl 55).
5.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 15.01.2019 lepingu sõlmimise ajal 20,01%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 18,490% aastas tegelikku määra ning VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
7.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: -
omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja
-
hindama tarbija krediidivõimelisust.
8.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: -
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
-
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
-
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
-
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
10.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija
kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
11.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
12.Hageja on selgitanud, et krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimekust krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu xxx AS pangakonto laekumiste põhjal. Sissetulekud ületasid väljaminekuid. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse kohasele täitmisele viitab mh asjaolu, et krediidisaaja oli võimeline lepingust tulenevaid kohustusi ca 2,5 aasta vältel täitma.
13.Esitatud xxx AS selgituse (dtl 215-216) kohaselt enne krediitkaardi lepingu xxx sõlmimist hindas krediidiandja kliendi krediidivõimelisust krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu xxx AS pangakonto laekumiste põhjal. Krediidisaaja kontole laekus töötasu 1 542,4 eurot. Igakuised krediidikohustused xxx AS ees enne lepingu sõlmimist olid ca 212 eurot, krediidikohustused väljaspool xxx pangale teadaolevalt puudusid, Creditinfo aktiivsed maksehäired krediidi väljastamise ajal puudusid.
14.Vaatamata kohtu 18.04.2024 istungil tehtud ettepanekule (dtl 195), ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks, millised andmed kostja ise esitas, kui avaldas soovi lepingu sõlmimiseks. Esitatust nähtuvalt on lepingu sõlmimisel küll kontrollitud kostja sissetulekuid, kuid mitte kohustusi muude isikute kui xxx AS ees. Vastusena kohtumäärusele, millega kohus kohustas xxx AS-i esitama kostja konto väljavõtted, mille alusel hinnati kostja krediidivõimelisust enne lepingu xxx sõlmimist, esitas xxx AS väljavõtte (dtl 246-247), millel kajastub ainult 12.07.2018 väikelaenu (xxx) väljamakse 800 eurot, selle lepingujärgsed maksed, lepingu xxx-järgsed maksed ning laekumised selgitusega „tasu palgamoodulist“. Kaaskirja (dtl 245) kohaselt on pangasaladus esitatud lähtudes minimaalsuse põhimõttest. Kohus saab aru, et tegemist on ammendava väljavõttega nendest pangakontol kajastunud andmetest, mida võeti krediidi andmise otsustamisel arvesse. Pangakonto alusel ei ole mh hinnatud kostja regulaarsete nn majapidamiskulude suurust.
15.Kohus leiab, et tarbija krediidivõimekust ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, kui koos sissetulekutega ei ole hinnatud ka kõigi kohustuste ulatust ning igakuiseid kulutusi esmavajadustele. Kohustused võivad ületada mistahes ulatuses sissetuleku. Et lepingu sõlmimise seisuga maksehäired puudusid (dtl 180) või et kostja täitis laenulepingust tulenenud kohustusi pikema aja jooksul ei võimalda saada ülevaadet kostja majanduslikust seisundist ja suutlikkusest tervikuna, mh mille arvelt kohustusi on täidetud.
16.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 15.01.2019 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui
see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Millist teavet kostja ise oma majandusliku seisundi kohta esitas hageja välja toonud ei ole. Kohus leiab, et kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
18.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu sõlmimise ajal 15.01.2019 oli VÕS § 94-järgne intressimäär 0%.
19.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
20.Kohtule on esitatud 11.10.2021 teade ülesütlemise kohta (dtl 53), mille kohaselt on krediidiandja kostjale andnud 11.10.2021 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 28.10.2021 ning märkinud, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, loeb krediidiandja lepingu üles öelduks. Kohus määras 18.04.2024 eelistungil hagejale tähtaja mh VÕS § 4034 lg 7-järgse ümberarvestuse esitamiseks. Hageja ümberarvestust ei esitanud, märkides 02.05.2024 menetlusdokumendis üksnes, et kõik kostja poolt lepingu alusel tehtud maksed kokku olid 2 487,33 eurot ning kokku sai kostja krediiti 5 200 eurot, mistõttu, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, tuleks kostjal tagastada lepingu alusel saadust veel 2 712,67 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja tagasimakseid uuesti ei määranud, ei ole võimalik tuvastada, et 28.10.2021 seisuga oleksid VÕS § 416 lg 1 sätestatud erakorralise ülesütlemise eeldused olnud täidetud.
21.Nähtuvalt lepingust oli see sõlmitud tähtajatult. VÕS § 4141 lg 2 kohaselt krediidiandja võib tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda, kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud enne ülesütlemise jõustumist, kui lepingus ei ole kokku lepitud pikemat etteteatamistähtaega. Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on tühine. Krediitkaardi kasutamise lepingu p 12.3 järgi pangal on õigus leping korraliselt üles öelda, teatades konto omanikule sellest vähemalt 2 kuud ette. Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis 11.10.2021 teate kostja poolt lepingus märgitud aadressile xxx 11.10.2021 (e-kiri dtl 222-223). VÕS § 4141 lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Kohus asub seisukohale, et tarbijakrediidileping on lõppenud seoses korralise ülesütlemisega 11.12.2021.
22.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
23.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 2 712,67 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
24.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
25.Hageja on arvestanud perioodi 30.10.2021-30.12.2022 eest viivist 495,10 eurot. Kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab nõude 253,88 euro osas vastavalt järgmisele arvestusele (põhinõue 2 712,67 eurot):
26.Kohus mõistab välja viivise alates 30.12.2022 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
27.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses sissenõudmiskuluga kogusummas 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
28.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 6 496,90 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 3 183,56 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 51% ning kostja kanda 49% menetluskuludest.
29.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 1 110 eurot, millest 630 eurot riigilõivule ja 480 eurot lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 630 eurot riigilõivu.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud: -
hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 3 tundi 50 minutit.
31.Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust hinnaga 120 eurot tund (ilma km). Kohus leiab, et keskmine võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 100 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on kohtu hinnangul 100 eurot ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 730 eurot.
32.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
33.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 357,70 eurot (730 x 49%).
34.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.