Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus V L vastu võla nõudes
Hagi hind
183.26 eurot
Menetlusosalised
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: [email protected]); Kostja: V L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, telefon: xxxx, epost: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
09. august 2024 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt V L’lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 164 (ükssada kuuskümmend neli) eurot ja 32 senti (sh põhivõlgnevus 118.43 eurot, intress 6.09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 9.80 eurot, sissenõudekulud 30 eurot).
3.Välja mõista kostjalt V L’lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates 04.04.2024 kuni põhinõude summas 118.43 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas, kuid mitte rohkem kui 118.43 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt V L’lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud kokku summas 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 338 eurot). 1 (5)
2-24-5365
5.Välja mõista kostjalt V L’lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis menetluskuludelt (438 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 05.04.2024 Viru Maakohtule hagi V L vastu põhivõlgnevuse 118.43 eurot, intressi 6.09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9.80 eurot, sissenõudekulude 30 eurot ja veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja V L (edaspidi kui kostja) sõlmisid 1.03.2022 järelmaksulepingu nr. XXXX (edaspidi märgitud kui leping), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 249 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Lepingu nr. XXXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 22.06% aastas ja intressimäär 16% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.09.2023.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.09.2023. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 249 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.04.2022 – 10.03.2024. a. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 130.57 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 118.43 eurot. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 118.43 eurot.
3.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 16% aastas so 0.04% päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 15. osamaksest, s.o 10.06.2023 kuni ülesütlemiseni 27.09.2023. a kokku summas 6.09 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 6.09 eurot.
2 (5)
2-24-5365
4.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: 03.10.2023. a tasulise kirja saatmine 15 eurot; 30.10.2023. a tasulise kirja saatmine 5 eurot; 04.01.2024. a tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.
5.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 118,43 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 3.04.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 16% aastas so 0.04% päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 9.80 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 4.04.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 16% aastas.
6.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud: Taotlus oli esitatud kohapeal poes 2022 aastal. Taotluse otsus oli automaatselt positiivne. Lepingu põhiselt on kliendil kohustus jälgida lepingus määratud maksetähtaegu ning vastavalt lepingule esitatakse kliendile maksete hilinemistel vastavad viivisetasud. Võlgnevuse maksetähtaja möödumisel lisatakse viivisetasud järgmisele kuule. Viivisetasude lisandumine lõppeb siis kui võlgnevused saavad õigeaegselt tasutud. Samuti edastatakse võlgnevuste puhul kliendile igakuiselt SMS teavitused täpsete selle hetke seisude võlgnevustega. Antud järelmaksulepingu puhul ei ole klient maksetähtaegadest kinni pidanud, tagasimaksed pole laekunud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis on tehtud päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Isikusamasuse tuvastamine käis partnerile dokumendi esitamisega. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille 3 (5)
2-24-5365 puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
7.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 118.43 eurot, intressi 6.09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9.80 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ja viivise alates 04.04.2024 kuni põhinõude summas 118.43 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 438 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
9.Viru Maakohus võttis 16.04.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohtukordniku kaasabil aadressile xxxx, mis on ühtlasi ka kostja registrijärgne elukoht, kuid materjalid tagastati kohtule märkega „Vanaema sõnul on V xxxx tööl, tuleb puhkusele kuuks ajaks, koju tuleb juuli lõpus“. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid korduvalt elektroonilisele aadressile xxxx, kuid kinnitused puuduvad. Kostja telefon xxxx kutsub, kuid keegi ei vasta. Kostjal puudub kehtiv töökoht. xxxx vallavalitsuse 05.06.2024 vastuskirja kohaselt kinnitavad nad, et V L elukoht rahvastikuregistris on alates 27.12.2023 xxxx, lisa-aadress ja viibimiskoha aadress rahvastikuregistris puuduvad. Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2024 vastuskirja kohaselt puuduvad politseil andmed V L elu- või viibimiskoha kohta. Seetõttu toimetas kohus kostjale menetlusdokumendid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte. Menetlusdokumendid loetakse kostjale kätte toimetatuks 13.07.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
11.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Inbank AS-i vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
12.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 164.32 euro (sh põhivõlgnevus 118.43 eurot, intress 6.09 eurot, 4 (5)
2-24-5365 sissenõutavaks muutunud viivis 9.80 eurot, sissenõudekulud 30 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 04.04.2024 kuni põhinõude summas 118.43 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas, kuid mitte rohkem kui 118.43 eurot.
13.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 03.04.2024 summas 100 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 438 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.