Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S. vastu põhivõlgnevuse 449,00 eurot, intressi 22,43 eurot, lepingutasu 10,00 eurot, sissenõudmiskulude 20,00 eurot ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
633,3 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (AS Aktiva Porfolio (kustutatud 06.11.2023) üldõigusjärglane) (registrikood 10746479, asukoht XXX, 10149 Tallinn), hageja lepinguline esindaja J.I (e-post XXX); Kostja: S. S. (isikukood XXX, elukoht avalduses ja registris: XXX, e-post: XXX)
Menetlemise viis
Kirjalik lihtmenetlus (TsMS § 405 lg 1 ja § 444 lg 2)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S.-i vastu.
2.Välja mõista S. S.-ilt (S. ) Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS-i ja kostja vahel 23. novembril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89007042011 tulenevate kohustuste kostja poolt täitmata jätmisega tekkinud põhivõlg summas 449 eurot.
3.Välja mõista S. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 449 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S.-i vastu intressi 22,43 eurot, lepingutasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 20 eurot väljamõistmiseks, alates hagi esitamisest lisanduva viivise arvestamiseks kokkulepitud intressimääras ning viivise väljamõistmiseks perioodi eest enne kohtuotsuse jõustumist.
5.Jätta menetluskulud 80% ulatuses S. S.-i Group OÜ kanda.
kanda ja 20% ulatuses Aktiva Finance
6.Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 435 eurot (millest 175 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulud ning 240 eurot lepingulise esindaja kulud hagimenetluses (koos käibemaksuga, 2 tundi; á 120 eurot)).
Tsiviilasi nr 2-22-131667
7.Välja mõista S. S.-ilt eurot.
Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 348
8.Väljamõistetud menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 326,25 eurot) on S. S. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Panga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (Otsuse tegemise ajal ja kuni 31. detsembrini 2024 kehtiv viivisemäär on 12,25% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Aktiva Portfolio (kustutatud äriregistrist 06. novembril 2023, üldõigusjärglane on Aktiva Finance Group OÜ) esitas 22. augustil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja S. S.-ilt 566,40 euro saamiseks. Kohus tegi 25. augustil 2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 21. detsembril 2022 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 31. jaanuaril 2023 maakohtule põhjendatud nõudega hagiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu. Hageja palub kostjalt välja mõista Inbank AS ja kostja vahel 23. novembril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89007042011 tulenevalt põhivõlgnevuse 449 eurot, intressi 22,43 eurot, lepingutasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, sissenõutavaks muutunud 2 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-131667 viivise 60,03 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 16% aastas põhivõlalt alates
28.jaanuarist 2023 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt kostja soetas järelmaksulepingu alusel kauba maksumusega 449 eurot. Isikusamasuse tuvastamine teostati Valga Tele2 esinduses koha peal
23.novembril 2021 lepingu allkirjastamisel enne kauba kättesaamist. Kostja pidi laenu tagastama ja intressi tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 24 osamaksega 20. detsembrist 2021 kuni 20. novembrini 2023. Kostja ei teinud alates 1. osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni krediidiandjale ühtegi tagasimakset ning Inbank AS ütles
28.märtsil 2022 lepingu üles ja loovutas 30. märtsil 2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Kostja krediidivõimelisuse hindamise asjaolude kohta hageja selgitab (hagiavalduse punktis 3), et kostja esitas veebi kaudu krediiditaotluse, milles märkis oma igakuiseks sissetulekuks 660,00 eurot ning igakuisteks kohustusteks 0,00 eurot. Laenusumma arvutamisel lähtuti kostja taotluses märgitud andmetest. Kostja on ise oma andmed veebis sisestanud ning nende õigusust ka kinnitanud. Hageja on seisukohal, et laenuandja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust ning ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, kuivõrd laenuandja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui kostja sissetulekud. Hageja hinnangul krediidiandja veendus, et maksegraafikust tulenevad igakuised maksed summas 22,49 eurot olid kostjale jõukohased. Laenuandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud hagejal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Hageja taotleb asjas TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.
5.Pärnu Maakohus võttis 20. septembril 2023 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte töökoha kaudu isiklikult allkirja vastu
15.mail 2024. Hagile vastamisemiseks määratud 28-päevane tähtaeg möödus 12. juunil 2024 kell 24.00, kostja ei ole kohtule midagi vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ea ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Hageja on selles asjas taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.
7.Kohus leiab, et selles asjas ei ole hageja nõue asjaoludega täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning seetõttu kohus ei pea selles asjas tagaseljaotsuse tegemist õigeks. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma praktikas on korduvalt väljendanud seisukohta, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja keeruliste õigusküsimuste puhul tuleb eelistada sisulist lahendamist. //...// Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-2117, p 16). Viidatud lahendis on selgitatud, et muu hulgas tagaseljaotsuse tegemisel tuleb kohtul hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida omal algatusel. Samuti on Riigikohus selles lahendis (p 13) märkinud, et „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt 3 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-131667 tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14, RKTK 05. aprilli 2017 otsus nr 3-2-1-17-17, p 20).“ Eeltoodu ja TsMS § 405 lg 1 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses ja teeb sisulise lahendi. TsMS § 444 lg 2 alusel kohus vormistab otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning hinnanud hagile lisatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kokkuvõtlikult kohus leiab, et esitatud andmetest nähtuvalt rikuti kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt peale krediidilepingujärgse põhivõla ning seadusjärgses määras intressi muid tasusid. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
9.Hagiavalduse asjaolude ja lisatud tõendite kohaselt on Inbank Finance AS (hagiavalduses ilmselt ekslikult märgitud krediidiandja nimeks Inbank AS) ja kostja vahel 23. novembril 2021 sõlmitud järelmaksuleping nr L89007042011, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks Inbank Finance AS-ilt laenu 449 eurot (dtl 30-32). Tegemist on VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguga, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning tasunud Tele 2 Eesti AS-ile kauba (SWanmsung S20 FE) maksumuse 449 eurot. Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus laen Inbank Finance AS-ile tagasi maksta vastavalt maksegraafikule (dtl 32). Laenu krediidi kulukuse määr oli 20,14% (dtl 30), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud ülempiiri (alates 01. juulist 2021 aasta lõpuni kehtinud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68% ning kolmekordne määr 56,04%).
10.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
11.Hagiavalduse asjaolude p 2.1 kohaselt ei täitnud kostja maksegraafikut ega teinud laenuandjale ühtegi tagasimakset. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt 07. märtsil 2022 edastas laenuandja kostjale teate kolme järjestikuse osamaksega viivituses olemise kohta ning andis lepingu täitmiseks täiendava tähtaja kuni 21. märtsini 2022.
28.märtsil 2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 30. märtsil 2022 laenuandja loovutas nõude hagejale (dtl 35-37).
12.Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 449 eurot, intressi 22,43 eurot, lepingutasu 10 eurot, sissenõudmiskulusid 20 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 60,03 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist tasumata põhinõudelt lepingujärgse intressimääraga 16% aastas. Vaidlus puudub selles, et kostjale võimaldati järelmaksulepinguga laenu 449 euro eest ning kostja laenu ei tagastanud. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu rikkumise tõttu võlgnevus, mille tasumist hageja nõuab. Tegemist on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on 4 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-131667 järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
14.Riigikohus on oluliselt täiendanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamise kohtupraktikat, vt näiteks Riigikohtu 24. novembri 2023 määrust tsiviilasjas nr 2-21-13098/50. Viidatud määruse punktis 13 on Riigikohus rõhutanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.Kohus siin asjas hagi puuduste kõrvaldamiseks käiguta jätmisel 09. jaanuari 2023 määruses selgitas hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud ja tõendid selle kohta, kas ja kuidas laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused vastavalt VÕS § 4034 sätestatule (dtl 18).
17.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: a) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; b) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; c) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
18.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud
5 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-131667 krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus kostja krediidivõime kontroll ei olnud mitte üksnes ebapiisav, vaid sisuliselt puudus. Hagiavalduse punktis 3 toodud selgituse (dtl 25-26) kohaselt olukorras, kus kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 650 eurot ja kohustuste suuruseks 0 eurot (mis ei ole eluliselt usutav), ei esitanud taotluses mingeid andmeid tööandja olemasolu kohta (vastavad väljad on taotluses tühjad - dtl 50), tugines laenuandja üksnes kostja esitatud andmetele ega pidanud täiendavat kontrolli vajalikuks. Hagiavaldusest ei selgu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Samuti ei nähtu, milliste andmete põhjal veendus krediidiandja, et kostjal igasugused kulud puuduvad. Muuhulgas võimaldanuks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed kohustuste puudumise kohta on usaldusväärsed. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada, kas kostja on teabe tahtlikult esitamata jätnud või teavet võltsinud, mis välistaks kostja õiguse tugineda VÕS § 4034 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise.
20.Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida kostja esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8.11.2021 otsus nr 2-20-106661, p 55). Kostja pangakonto väljavõttest on eelduslikult nähtav nii kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad ja selle vastavus laenutaotluses avaldatule saavad nähtuda just konto väljavõttelt.
21.Ka Riigikohus on oma 24. novembri 2023 määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“. Antud juhul ei nähtu hageja kirjeldatud asjaoludest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid on tuginenud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, jättes vastuolulised ja puudulikud andmed täiendavalt üle kontrollimata. Vastasel juhul ei saavuta vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärki.
22.Kohus on asjas tuvastatud asjaolude põhjal jõudnud järeldusele, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt nt RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Krediidiandjal on kohustus tarbijale selgelt öelda, missugust teavet temalt krediidivõime hindamiseks vajatakse. Kui tarbija esitab vastuolulist teavet, tuleb seda kontrollida ja vajadusel selgitusi küsida. Tegemist ei ole krediidiandjat ebamõistlikult koormava kontrollikohustusega. KAVS § 50 lõigete 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke pingutusi praegusel juhul tehtud ei ole.
23.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja poolt hagiavalduses 6 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-131667 esile toodud asjaolud ja tõendite kirjeldus annavad alust järeldada, et hagejal selliseid tõendeid esitada ei ole ja ta ei pea ka selliste tõendite esitamist vajalikuks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja saab seega nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu väljastamisest kuni lepingu lõppemiseni või kehtiva ülesütlemiseni. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud 19. juuni 2023 otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).
24.Leping ülesütlemise kehtivus. Krediidiandja esitas 28. märtsil 2022 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 36). Selleks ajahetkeks oli kostja võlgnevuses esimese nelja osamakse tasumisega, seega oli lepingu punktist 9 tulenev ülesütlemise esmane eeldus täidetud (poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib VÕS § 416 lg-s 1 sätestatut). Täidetud on ka edutu kahenädalase täiendava tähtaja andmise nõue, sest 07. märtsil 2022 saatis laenuandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse tähtajaga 21. märts 2022 (dtl 35). Kuna kostja mitte ühtegi tagasimakset ei teinud, jäädes võlgnevusse 4 järjestikuse osamaksega, oli krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 tulenev alus leping üles öelda. Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud
30.märtsi 2022 nõude loovutamise teatisega, mis edastati kostjale lepingus märgitud postiaadressil (dtl 37).
25.Põhinõue. Hagiavaldusest ja lisatud lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt lepingu alusel kauba eest järelmaksuga tasumiseks laenu 449 eurot. Vastavalt hagiavaldusele jäi kostja maksete tasumisega võlgnevusse alates esimesest osamaksest, st kostja ei ole tasunud ühtegi osamakset. Seega kostja võlgneb hagejale põhivõlana kogu saadud krediidisumma 449 eurot. Kuna leping kohtu hinnangul oli ülesütlemine kehtiv, lõppes leping 28. märtsil 2022 ning lepingust tulenev täitmata põhivõla 449 euro tasumise nõue on muutunud täies ulatuses sissenõutavaks.
26.Intress. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). 01. juulist 2016 kuni 31. detsembrini 2022 oli VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimäär 0,00% aastas. 01. jaanuarist 2023 kuni 30. juunini 2023 oli intressimäär 2,5% aastas, perioodil 01. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 oli intressimäär 4% aastas.
27.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest 23. novembril 2021 kuni lepingu 28. märtsist 2022 ülesütlemisega lõppemiseni (ning ka edasi kuni 31. detsembrini 2022) oli 0%.
23.novembril 2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest suurem, 16% aastas (hagiavalduse p. 2.2, dtl 24 ja leping, dtl 30).
28.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10). 7 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-131667
29.Arvestades, et lepingu kehtivuse ajal 23. novembrist 2021 kuni 28. märtsini 2022 tuleb kohaldada seadusjärgset intressimäära, mis oli 2021. ja 2022. aastal 0%, seega reaalselt kostjal intressi tasuda ei tulnud ning kostja ühtegi tagasimakset ei ole teinud, siis puudub vajadus VÕS § 4034 lg 7 järgi tagasimakseid uuesti määrata, hageja intressi nõue jääb ka seadusjärgses määras rahuldamata.
30.Viivis ja sissenõudmiskulud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid 20 eurot, viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 29. märtsist 2022 kuni 27. jaanuarini 2023 summas 60,03 eurot ning alates 28. jaanuarist 2023 kuni põhivõla tasumiseni viivist põhinõudelt 449 eurot intressiga võrdses määras 16% aastas. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu hageja intressiga võrdses määras viivise nõue on õigusliku aluseta. Kohus on seisukohal, et VÕS § 403 4 lg 7 võimaldab tekkinud olukorras jätta rahuldamata lisaks krediidiga vahetult seotud tasudele ka hageja viivise- ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on hagejal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti vastutustundetult laenu olukorras, kus tarbija ei oleks pidanud üldse laenu saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.
31.Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.
32.Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 449 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates põhivõla väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest.
33.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt: kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 100, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ning § 396 lg 1 alusel põhivõlgnevuse 449 eurot ning viivise põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest. VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress alates lepingu sõlmimisest
23.novembrist 2021 kuni 28. märtsini 2022.a oli 0 eurot, mistõttu kostjal intressivõlgnevus puudub. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (seadusjärgset määra ületav intress, lepingutasu, sissenõudekulud, viivis perioodi eest enne kohtuotsuse jõustumist ning alates kohtuotsuse jõustumisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas) rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab hageja menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning kostja menetluskulud jätab kohus täies ulatuses kostja kanda. Kostja ei ole menetluses reaalselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda.
8 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-131667
35.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja taotles kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhi- ja kõrvalnõudeid kokku summas 561,46 eurot ning lisaks alates 28. jaanuarist 2023 lisanduva viivise, arvestatuna 16% põhivõlalt aastas. Kohtuotsuse tegemise seisuga oleks hageja soovitud määras arvutatud viivis täiendavalt sissenõutav 110,10 eurot ehk hageja nõuded kokku 671,56 eurot. Kohus leiab, et nõuete rahuldamise proportsiooni määramiseks tuleb hageja nõude suuruseks lugeda tsiviilasja hind 633,3 eurot. Hageja ei vastuta selle eest, et menetlus kestis rohkem kui aasta ning lisandunud viivis on muutunud sissenõutavaks suuremas summas, kui hagihinna määramisel arvestatakse.
36.Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt. Rahuldatud nõuetega hagi esitamisel olnuks hagi hind 504,21 eurot (449 eurot põhinõue + 55,21 eurot viivis ühe aasta eest (arvestatud VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva määraga 12,25% aastas), ehk hageja nõudest rahuldatakse 79,62%. Vastavalt matemaatilise ümardamise reeglitele kohus ümardab protsendid lähima täisarvuni ning jätab hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda.
37.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja hageja õigusabikulud 340 eurot.
38.Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tulenevad seadusest. Samas suuruses (175 eurot) tulnuks riigilõivu tasuda ka rahuldatud nõuete summas hagiavalduse esitamisel. Samuti on maksekäsu kiirmenetluse kulu suurus 20 eurot ja võlgniku hüvitamiskohustus sätestatud seaduses. Need kulud on vaieldamatult põhjendatud menetluskulud.
39.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06. mai 2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
40.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 kriteeriumitele vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi on selles asjas ülemäärane. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse ja tõendite sisu (hagiavaldusest u 2 lk moodustab trafaretne tekst vastutustundliku laenamise regulatsiooni kohta) ning mahtu, asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, samuti võttes arvesse, et hagejat esindab hulgaliselt sarnaseid hagisid koostanud jurist, siis peab kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Seega menetluskulude hüvitise määramisel loeb kohus hageja põhjendatud õigusabikuluks 240 eurot.
41.Seega kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 435 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal sellest hagejale hüvitada 348 eurot (80% 435-st).
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus hageja taotlusel märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik Heli Käpp
(allkirjastatud digitaalselt) 9 (10)
Tsiviilasi nr 2-22-131667
07.10.2024 veaparandusmääruse RESOLUTSIOON
1.Parandada tsiviilasjas nr 2-22-131667 Pärnu Maakohtu 09. augusti 2024 kohtuotsuse resolutsiooni punktis 8 väljamõistetud menetluskulude suuruse kohta märge sulgudes „otsuse tegemise seisuga 326,25 eurot“ ja lugeda väljamõistetud menetluskulude õigeks suuruseks „otsuse tegemise seisuga 348 eurot“. Parandamise järel kehtib tsiviilasjas nr 2-22-231667 Pärnu Maakohtu 09. augusti 2024 kohtuotsuse resolutsiooni punkt 8 sõnastuses: „Väljamõistetud menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 348 eurot) on S. S. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (Otsuse tegemise ajal ja kuni 31. detsembrini 2024 kehtiv viivisemäär on 12,25% aastas).“
2.Teha kohtuotsuse parandamise kohta märge kohtuotsusele ja toimetada parandamise määrus kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud kohtuotsus.
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.