Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): OÜ KALMERTI (registrikood 10767228; asukoht Pepleri tn 12–46, Tartu), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel Ajutine pankrotihaldur: Andrus Õnnik (Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing; e-post [email protected], telefon 44 313 13)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ KALMERTI kuulutamata raugemise tõttu.
pankrotiavalduse
menetlus
pankrotti
välja
2.Likvideerida ja kustutada OÜ KALMERTI äriregistrist. Kohustada ajutist haldurit likvideerima OÜ KALMERTI kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada ajutine haldur tema ülesannetest pärast OÜ KALMERTI registrist kustutamist.
4.Määrata OÜ KALMERTI dokumentide hoidjaks tegelik kasusaaja K. U. (isikukood xxxxxxxxxx).
6.Määrata ajutise halduri Andrus Õnniku tasuks 1000 eurot 40 senti (sh käibemaks 180 eurot 40 senti) ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingule (registrikood 10016048, arvelduskonto nr EE861010902001530007 AS-s SEB Pank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Saata määrus võlgnikule, K. U. , resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ KALMERTI (avaldaja, võlgnik) esitas 9. aprillil 2024 (täiendatud 2. mail 2024) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei kata võlgniku vara tema kohustusi. Võlgniku makseraskused tekkisid 2023. a sügisel, kui võlgnik ei olnud suuteline enam tasuma elektrienergia ja võrgutasu eest esitatavaid arveid. Võlgniku makseraskuste põhjuseks on majanduskeskkonna halvenemine ja tellimuste ning klientide kadumine. Võlgniku osanik on tänaseks likvideeritud, mistõttu võlgnik ei saa ka omanikult täiendavat laenu või finantseeringut tegevuse jätkamiseks. Võlgnikul on kohustusi 219 551 eurot 76 senti, vara puudub.
2.Kohus võttis pankrotiavalduse 14. mai 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku (ajutine haldur).
3.Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara ning kohustusi on kokku 276 789 euro 54 sendi ulatuses. Tagasinõudmise ja -võitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu alates veebruarist 2021. a, kui Maksu- ja Tolliameti poolt koostati kontrollakt ja võlgnikul puudusid vahendid kohustuse täitmiseks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 järgi muu asjaolu.
4.Maakohus määras 17. juuni 2024. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3200 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat ei maksnud.
5.Kohus tegi 25. juulil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 7. augustil 2024, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
7.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus
ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat maksnud.
8.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. PankrS § 19211 lg 1 kohaselt teeb kohus maksejõuetuse teenistusele vastavalt PankrS § 30 lg-s 5 või § 158 lg-s 51 sätestatule ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui juriidilisest isikust võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks raha ja keegi ei ole tasunud PankrS § 30 või § 158 lg 6 kohaselt menetluskulude katteks deposiiti. Kohus tegi 25. juulil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
7.augusti 2024. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
9.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
10.Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed. ÄRS § 23 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Ajutine pankrotihaldur palus määrata dokumentide hoidjaks tegeliku kasusaaja K. U. . Äriregistri andmetel on võlgniku tegelikuks kasusaajaks märgitud K. U. . Ajutise halduri aruandele lisatud Maksu- ja Tolliameti 11. veebruari 2021. a kontrollakti nr 12.2-3/047261-76 kohaselt on tuvastatud, et võlgniku igapäevase juhtimisega tegeles K. U. (akti lk 42, p 1)), võlgniku dokumendid olid tegelikult K. U. käes ja kontrolli all (akti lk 23, pa9)), võlgnik oli K. U. otsese kontrolli all (akti lk 25, p a11)). Seega leiab kohus, et ÄRS § 23 lg 4 alusel tuleb määrata võlgniku dokumentide hoidjaks nende viimane teadaolev valdaja, ehk võlgniku tegelik kasusaaja K. U. . Menetluskulude jaotus
11.Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).
12.Ajutine haldur on taotlenud võlgniku pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata määrata enda ülesannete täitmise eest tasu 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot 40 senti, s.o kokku 1000 eurot 40 senti. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande
koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri näidatud ajakulu 14 tundi on vajalik ja põhjendatud.
13.Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
14.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingule (registrikood 10016048), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing käibemaksukohustuslane (nr EE100121575). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1).
15.Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub, haldur taotleb tasu kooskõlas määruse § 1 lg-ga 1, § 2 lg-ga 1 ning ajutise halduri taotletud tasu ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 ja TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse hüvitada see riigi vahenditest. Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 820 eurot (lisandub käibemaks), mis tuleb hüvitada riigi vahenditest.
16.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.