Võlaõigus

1 (3)

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte 26.12.2025 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Bondora AS-ga järgmised tarbijakrediidilepingud: 02.10.2021 lepingu nr BL2383376 ja 28.02.2023 lepingu nr BL3528782. Nimetatud lepingute järgi on hageja kostjale väljastanud krediidisummad järgmiselt: 02.10.2021 summas 850 eurot (50 eurot on arvestatud lepingutasu katteks) ning 28.02.2023 summas 4253 eurot (253 eurot on arvestatud lepingutasu katteks). Lepingu nr BL2383376 krediidi kogukulumäär oli 26,65% ja lepingu nr BL3528782 krediidi kogukulumäär on 41,40%. Kostja kohustus saadud krediidi tagastama maksegraafiku alusel annuiteetmaksena. Kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 02.10.2021 sõlmitud lepingu puhul oli jättis kostja tasumata 2025 märtsi, aprilli, mai ning juuni osamaksed. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles. Kostja on lepingu nr BL2383376 alusel teinud laenumakseid kokku summas 539,39 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Seega täitmata põhinõue on 260,61 eurot. Viivist arvestab hageja perioodil 18.06 kuni 25.11.2025 seadusjärgses määras summas 11,76 eurot. Lepingu nr BL3528782 puhul jättis kostja samuti tasumata 2025 märtsi, aprilli, mai ja juuni osamaksed. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles. Kostja on lepingu nr BL3528782 alusel teinud laenumakseid kokku summas 2647,44 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Seega täitmata põhinõue on 1352,56 eurot. Viivist arvestab hageja perioodil 18.06 kuni 25.11.2025 seadusjärgses määras summas 61,04 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1613,17 eurot (260,61+1352,56)

2 (3)

ning viivise hagiavalduse esitamiseni summas 72,80 eurot (11,76+61,04). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt (1613,17 eurot) seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1613,17 eurot ja viivise hagiavalduse esitamiseni summas 72,80 eurot. Põhjendatud on ka edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (1613,17 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu 415 eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 415 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.