08.08.2024, Tallinn kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
Tsiviilasja number
2-24-104719
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1285,92 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo OÜ) Kostja: X (isikukood xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja C F ja kostja vahel 03.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 511,87 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja C F ja kostja vahel 03.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 297,16 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 10.08.2024 45,26 eurot 10.09.2024 45,97 eurot 10.10.2024 46,70 eurot 10.11.2024 47,43 eurot 10.12.2024 48,18 eurot 10.01.2025 48,94 eurot 10.02.2025 14,68 eurot
Jätta hageja menetluskulud 62,91% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 37,09% ulatuses hageja kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 314,55 eurot.
7.Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (314,55 eurot) viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 27.02.2024 hagi kostja vastu ning 20.05.2024 alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Harju Maakohtu menetluses on järgmised hagi nõuded:
1.1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks C F ja kostja vahel 03.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 896,84 eurot, intress 60,05 eurot, haldustasu 6,00 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 153,53 eurot.
1.2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt alates 28.02.2024 kuni põhinõude summas 896,84 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18,9% aastas.
1.3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja C F ja kostja vahel 03.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad 10.06.2024-10.02.2025 sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt 20.05.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule.
2.Hagi aluse ja nõude eelduste kohta on hageja esitanud järgmised selgitused.
2.1.C F (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 03.02.2023 laenulepingu nr. XXX, millest alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot (Lisa 1). Hageja selgitab, et kostja on allkirjastanud lepingu digiallkirjaga 03.02.2023. Hageja esitab tõendi (Lisa 3) laenu laekumisest kostja kontole. 06.11.2023 on laekunud kostjale laen summas 965 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 03.02.2023- 10.02.2025. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 28,77% (Lisa 1). Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu. Lepingu tingimustes punktis 4.1 on märgitud: Laenusaaja maksab väljamakstud, kuid tagastamata laenusummalt (edaspidi: laenu jääk) laenuandjale intressi. Intressiarvestust peab laenuandja. Intressimäär on väljendatud 360-päevase aasta baasil. Tasumisele kuuluva intressi leidmiseks korrutatakse laenu jääk intressimääraga, saadud tulemus korrutatakse 30-ga ajavahemikus, mille eest intressi arvestatakse, ning saadud tulemus jagatakse 360-ga. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,9% aastas.
2.2.Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne laenuandja päringu Maksu- ja Tolliametisse, (kinnitatud sissetulek umbes 1934 EUR) (Lisa 5). Esialgne võlausaldaja on lähtunud kontrollitud sissetulekust 1934,00 eurot ning arvestanud kosta kohustustega 200,00 eurot, mille kohaselt pärast laenu väljastamist jääb kostjale
kätte 1682,01=1934,00-200-51,99. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Seega on hageja hinnangul tõendatud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Hageja lisab kostja poolt esitatud taotlusest tõendi (Lisa 2) mis tõendab, et kostja on teinud taotluse laenu saamiseks ning seal on ka näidatud, et on hageja poolt teostatud ka kontoväljavõtte kontroll, kontrollimaks kostja kohustusi, sisse ja väljaminekuid laenusaamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Vastavalt väljavõttele oli kostja 5 kuu keskmine sissetulek umbes 1934 eurot. Igakuised kostja kohustused olid 200 eurot. Enne laenu väljastamist olid kostja igakuised kohustused kokku 233,64 eurot (lisa 3), peale laenu väljastamist on kostja igakuised kohustused kokku 285,63 eurot (51,99+ 233,64), kostjale jäi sissetulekust veel kätte peale kohustuste tasumist umbes 1648,37 eurot. See tähendab, et kostja oli krediidi maksmise võimeline, ning laenu vastutustundliku laenamise põhimõtet on jälgitud.
2.3.Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 103,16 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 896,84 eurot. (1000- 103,16). Kostjal oli võlgnevus 4. osamaksest so 10.06.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 28.09.2023.a, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30.08.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 2). 28.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 3). Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võlgnevuse jääk. Lepingu ülesütlemise seisuga so 28.09.2023 oli kostjal võlgnevus 983,07 eurot.
2.4.29.09.2023 loovutas C F kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest (Lisa 4). Hageja selgitab, et esialgne võlausaldaja on enda poolt saatnud välja loovutusteatise. Hageja poolt on pärast nõude loovutamist saadetud uuesti ka enda poolt teatis 29.09.2023.a.
2.5.Vastavalt 03.02.2023 sõlmitud laenulepingu tingimustele (Lisa 1) ja maksegraafikule (Lisa 1) on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. 28.09.2023.a laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.06.2023- 10.09.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6,00 eurot (4 x 1,50).
2.6.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 896,84 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 29.09.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga s.o 18,9% kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 2.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus võttis hagi 04.03.2024 menetlusse ning toimetas kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (kätte toimetatuks loetud 20.03.2024). Kohus menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Hageja alternatiivse nõude võttis kohus menetlusse 28.05.2024 ning toimetas kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (kätte toimetatuks loetud 13.06.2024). Alternatiivse nõude menetlusse võtmise määruses andis kohus kostjale tähtaja vastamiseks (14 päeva kättetoimetamisest) ning lõpptähtaja menetlusdokumentide esitamiseks (19.07.2024). Kohus märkis, et sellega on kohus ühtlasi andnud lõpptähtajad eelmenetluses ja teeb seejärel asjas otsuse. Kostja vastanud ei ole.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis
VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Hageja on tõendanud, et kostja ja esialgse krediidiandja vahel on sõlmitud 03.02.2023 sõlmitud väikelaenuleping nr XXX, mis on kostja poolt digiallkirjastatud (dtl 27) ja sisaldab seaduse kohaselt nõutavaid andmeid. Lepingu krediidi kulukuse määr 28.77% jääb lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (45,93%) piiresse. Hageja on tõendanud, et kostjale on välja makstud laenusumma 965 eurot (dtl 118).
5.Nõude loovutamine Hageja väitel loovutas 29.09.2023 C F kostja vastase nõude hagejale. Nõude loovutamise kontrollimine on oluline selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning teiseks välistada võimalus, et algne krediidiandja esitab sama nõude hiljem kohtusse, väites, et nõuet ei ole loovutatud. Arvestades, et tegemist on lihtmenetlusega, võib kohus lugeda poole seletuse tõendiks. Kohus märgib, et kuigi hageja ei ole esile toonud lepingu üles ütlemise teate saatmise täpseid asjaolusid, on selles teates märgitud, et algne krediidiandja loovutas nõude 28.09.2023 hagejale. Hageja väitel on selle teate koostanud algne krediidiandja. Arvestades, et hageja valduses on lepingut puudutavad andmed, tugineb kohus hageja selgitusele ning peab usutavaks, et nõue on hagejale loovutatud.
6.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda
tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
6.2.Hageja on seisukohal, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud järgmised selgitused (dtl 134): vastavalt otsustusprotsessi parameetri väljavõttele oli kostja 3 kuu keskmine sisetulek umbes 1934 eurot ning 12 kuu keskmine sissetulek 844 eurot. Esialgne võlausaldaja on nähtuvalt lisast 5, kontrollinud kostja sissetulekuid Makasuja Tolliametilt. Otsustusprotsessi parameetrid (Lisa 5) alguses on toodud välja ka kostja laenutaotlus kus on kostja esitatud andmed esialgsele võlausaldajale. Igakuised kostja kohustused olid 200 eurot. Esialgne võlausaldaja lähtus sissetulekust 1934 eurot ning, et peale laenu väljastamist on kostja igakuised kohustused kokku summas 251,99 (200+ 51,99) eurot. Seega kostjale jäi sissetulekust veel kätte peale kohustuste tasumist 1682,01 eurot (1934- 251,99). Esialgne võlausaldaja lähtus põhimõttest, et finantskohustused ei tohi moodustada rohkem kui 50% sissetulekust, mis on käesoleval juhul täidetud. Kostjale jäi kätte elamis ja muudeks kuludeks 1682,01 eurot. Samuti kontrollis esialgne võlausaldaja krediidinfot ja Taust.ee, mille kohaselt maksehäired puudusid. Mis tähendab, et kostja oli krediidi maksmise võimeline, ning laenu vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja on hagiavalduses ja täiendavalt esitatud seisukohas viidanud: „Hageja lisab tõendi, et on teinud kostja pangakonto väljavõtte kontrollist (Lisa 2),“ „Hageja lisab kostja poolt esitatud taotlusest tõendi (Lisa 2),“ ja „Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne laenuandja päringu Maksu- ja Tolliametisse, (kinnitatud sissetulek umbes 1934 EUR) (Lisa 5).“ Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada nimetatud tõendid. Hageja vastas (dtl 124): Hageja selgitab, et eraldi dokumenti kui sellist ei ole. Otsustusprotsessi mootor teeb automaatsed päringud erinevatesse registritesse ning need on kõik väljatoodud otsustusprotsessi parameetrites (hagi lisa 2). Samamoodi on ka selles samas lisas toodud välja taotletav laenu summa ning seda dokumenti loetakse ka kui laenutaotlus. Kui kostja on esitanud taotluse, vormistab otsustusprotsessi mootor selle raporti automaatselt, kontrollides kõike ning kuvades kõik info ühte faili/ dokumendina. Kohus märgib, et hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendamiseks esitanud ühe tõendi „Otsustusprotsessi parameetrid“ (dtl 98). Esitatud tõendist ega ka hageja enda selgitustest ei ole võimalik aru saada, mis andmeid kostjalt laenu taotlemisel küsiti ning mis andmed kostja esitas. Esitatud tõend ei tõenda kostjalt konto väljavõtte kogumist. Hageja väidetest ei selgu, mida väidetavalt kogutud konto väljavõttelt uuriti ja tuvastati. Hageja on seega esile toonud faktiväidetena üksnes selle, et Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringuga tuvastati kostja sissetuleku suurus ning et arvestati olemasolevate kohustustega summas 200 eurot. Neid kahte numbrit ning antava laenu tagasimakse summat kasutades tehti arvutus ja leiti, et kostja on maksevõimeline. Hageja toodud selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakuised püsikulud (eluasemega seotud kommunaalkulud, toidukulud, sidekulud jms elementaarsed
vajalikud elamiskulud), sh võimalikud kulud ülalpeetavatele (hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks ülalpeetavate kohta laenutaotluses andmeid küsinud ega rahvastikuregistrist andmeid kontrollinud). Seetõttu jääb kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks täitnud vastutustundlikku laenamise kohustust nõuetekohaselt. Üksnes sissetuleku suurusest laenukohustuste summa lahutamine ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ning vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks.
7.Lepingu üles ütlemine
7.1.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv. Kohus selgitas seda ka hagejale menetlusse võtmise määruses. Ülesütlemine on kehtiv, kui: • tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 kohaselt arvestatakse, millal tahteavaldus oleks tavaliste asjaolude korral kätte saadud.
7.2.Hageja on esitanud faktiväited: „saatis esialgne võlausaldaja 30.08.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse“, „28.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta“. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, 29. aprilli kirjas ning veelkord 28. mai kirjas, et hageja ei ole välja toonud, millisel viisil ja kuhu üles ütlemise hoiatus ja teade saadeti. Hageja sellele ei vastanud. Kohtule esitatud lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on pdf failid (dtl 95, 96), mis ei tõenda, millisel viisil need saadetud on. Kuigi kirjafailidesse on märgitud kostja postiaadress, ei saa sellest kohus teha ise järeldust, et kirjad saadeti postiga. Praktikas vormistatakse samamoodi ka teade, mis saadetakse e-kirja teel. Seega ei ole kohtule teada, millisel viisil teated saadeti, kuhu ning millal võiks teated seega lugeda kostja poolt eelduslikult kätte saaduks. Seega ei ole hageja toonud kohtu ette ülesütlemise teate saatmise asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks tuvastada TsÜS § 69 nõuete järgimist. Seetõttu ei saa ka kohus tuvastada, et leping oleks üles öeldud.
8.Põhivõlg Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja siiski nõuda tagasi põhivõlga. Hageja esitatud dokumendist „laekumiste tabel“ nähtub, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 155,97 eurot. Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestuse ning määranud tagasimaksed uuesti. Kohus juhtis 28.05.2024 hagejale saadetud kirjas tähelepanu, et hageja on tagasimaksete uuesti määramisel arvestanud vale põhivõla summaga (märkinud 1000 eurot, kuigi peaks olema tegelikult välja makstud 965 eurot), ning tagasimaksete arvestuses on kahe sendine erinevus hageja enda esitatud teise failiga (laekumiste väljavõte). Kohus selgitas ka hagejale, et kui hageja soovib
sissenõutavaks muutunud tagasimaksetelt viivist, tuleb hagejal endal esitada kohtule ka viivisearvestus. Hageja esitas 12.06.2024: Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 03.02.2023- 10.02.2025. a. Ümberarvestuse kohaselt (parandatud lisa 2) on kostjal tasutud osamaksed alates 10.03.202310.06.2023 täielikult summas 139,52 eurot ning 10.07.2023 osaliselt summas 16,45 eurot. Leping oli üles öeldud 28.09.2023 ehk kostja oli ülesütlemise ajaks võlas 3 järjestikuse osamaksega 10.07.2023, 10.08.2023 ja 10.09.2023 osamaksetega. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 03.02.2023- 10.02.2025 a. Ümberarvestuse kohaselt (parandatud lisa 2) on kostjal tasutud osamaksed alates 15.02.2023-15.06.2027 täielikult summas 139,52 eurot ning 15.07.2027 osaliselt summas 16,45 eurot. Juhul kui kohus leiab et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks (millega hageja ei nõustu), esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 10.07.2023- 10.06.2024 summas 483,76 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates 10.07.2024 - 10.02.2025 summas 362,21 eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei täida. 12.06.2024 korrigeeritud uuesti määratud tagasimaksete tabelis tuleb tagasimaksete tulpa kokku arvestades summaks 985,49 eurot, ehk 20,49 euro võrra rohkem, kui kostjale laenu välja maksti. Kohus on seega seisukohal, et hageja ei ole ka teistkordselt suutnud esitada korrektset tagasimaksete graafikut. Lisaks on hageja eeltoodud tsiteeritud vastuses esitanud vastuolulisi väiteid. Kohus võtab seega aluseks hageja 12.06.2024 koostatud tagasimaksete graafiku ning vähendab edasiulatuvalt välja mõistetavaid makseid selliselt, et kokku oleksid tagasimaksed õige summa. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude, sest poolte vahel oli laenuleping, hageja tõendas, et laen on kostja kasutusse antud, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat. Kostjale välja makstud 965 eurost on kostja hageja väitel tasunud 155,97 eurot, seega tagastamata on laenusumma 809,03 eurot. 12.06.2024 korrigeeritud uuesti määratud tagasimaksete kohaselt on kostja viivituses osaliselt alates 5. osamaksest (tähtaeg 10.07.2023). Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud seega 5. (osaliselt) kuni 17. tagasimakseni (tähtaeg 10.07.2024), kokku summas 511,87 eurot. Edasiulatuvalt tuleb välja mõista 18.-24 tagasimaksed alates 10.08.2024 kuni 10.02.2025, kokku summas 297,16 eurot järgmiselt: 10.08.2024 45,26 eurot 10.09.2024 45,97 eurot 10.10.2024 46,70 eurot 10.11.2024 47,43 eurot 10.12.2024 48,18 eurot 10.01.2025 48,94 eurot 10.02.2025 14,68 eurot
9.Haldustasu ja intressi nõue Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija muid tasusid, st lepingutasu ega haldustasu. Sellest tulenevalt jääb hageja haldustasu nõue rahuldamata. Lepingus sätestatud intressimäära järgi VÕS § 4034 lg 7 kohaselt hageja intressi nõuda vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa. Hagejal oleks olnud võimalus uuesti määratud tagasimaksete graafikus arvestada ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse
intressimääraga intressi, aga hageja seda teinud ei ole ning sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata.
10.Viivis Hageja nõuab viivist põhinõudelt summas 896,84 eurot lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18,9% aastas alates lepingu üles ütlemisest 29.09.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus selgitas hagejale (dtl 148), et viivist saab arvestada sissenõutavaks muutunud nõudelt ning kui hageja soovib nõude ümberarvestuse korral saada viivist sissenõutavaks muutunud tagasimaksetelt, tuleb hagejal esitada ka viivisearvestus. Hageja seda esitanud ei ole. Edasiulatuvate maksete väljamõistmise nõudega (mis on alternatiivne nõue) hageja ei ole esitanud neilt viivise väljamõistmise nõuet. Kohus on seisukohal, et vastustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale lepingujärgse intressimääraga võrdses määras viivist. See ei oleks kooskõlas regulatsiooni mõttega. Sel juhul oleks erinevalt intressist, mis asendub seadusjärgse intressiga, krediidiandjal jätkuvalt võimalik teenida kasumlikku viivist. Hageja ei ole ka esile toonud, et ta nõuaks ümberarvestuse korral viivist seadusjärgses määras. Kohus leidis, et lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seega esitatud selliselt, et seda ei saa rahuldada.
11.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 65,00 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 215,00 eurot, kokku 280 eurot; hageja poolt esindajale makstud tasu on 358,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja hagis esitatud menetluskulude nimekiri on koos hagiga kostjale kätte toimetatuks loetud 20.03.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole. Kohus määras 28.05.2024 määrusega anda pooltele lõpptähtaeg 19.07.2024 menetlusdokumentide esitamiseks. Hageja täiendavat menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks
tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamist ja kohtule esitamist; täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi; hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist; lisade kogumist ja komplekteerimist; dokumentide esitamist kohtule ning neljal korral hagiavalduse täiendamist. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud 2 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 220 eurot koos käibemaksuga (2 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 500 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 220 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. 27.02.2024 esitatud hagi hind oli 1285,92 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 809,03 eurot (511,87 + 297,16) ja ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 809,03 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1285,92 eurot) 62,91%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 62,91% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 37,09% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust
nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 62,91% hageja põhjendatud menetluskuludest (500 eurot), millele vastab summa 314,55 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.