Aktiva Finance Group OÜ hagi R. P. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
709,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja A. J. Kostja: R. P. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta hageja menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte Teadaannetes.
teadaande
avaldamisega
Ametlikes
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
1.Hageja esitas 24.05.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.välja mõista kostjalt hageja kasuks Placet Group OÜ ja kostja vahel 26.12.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr SR3891453 tulenev põhivõlgnevus 453,39 eurot, intress 35,30 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja hagi esitamise seisuga (24.05.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 63,26 eurot; 1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (453,39 eurot) alates 25.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 28,20% aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Placet Group OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja R. P. (edaspidi kui kostja) sõlmisid 26.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr. SR3891453. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 1000 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 48,00% (Lisa 1 lk 2). Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1000 eurot, intressimäära 28,20%, osamaksete arv 12, maksete tähtpäevad, lepingutasu 50 eurot. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 10.09.2023 osamaksest kuni 10.11.2023 osamakseni. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale põhiosa katteks 546,61 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 10.09.2023 osamaksest kuni 10.11.2023 osamakseni. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale e-kirjaga (Lisa 3.1) 10.11.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 3). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldajalepingu üles öelduks 25.11.2023. Placet Group OÜ loovutas 28.11.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 26.06.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg seisukohtade ja tõendite esitamiseks 06.08.2024 (hageja esitas täiendava seisukoha 25.07.2024).
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
4.1.Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi, seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis. Eeltoodut selgitas kohus hagejale ka menetlusse võtmise määruses.
4.2.Hageja väitel on laenuleping sõlmitud sidevahendite teel. Hageja toob esile, et kostjale on kuupäeval 23.12.2022, st enne lepingu sõlmimist saatnud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infoleht teabe (Lisa 1.1) ning kostja on läbinud isiku tuvastamise. Hageja selgitab, et poolte vahel toimub andmesidevahetus kliendi ja administraatori vahel iseteenindusportaalis, millesse igakordsel sisenemisel on vajalik: - isikukood + salasõna, SMART ID, Mobiil ID, ID-kaart. Hageja on seisukohal, et VÕS § 4031 lg 9 kohaselt sidevahendi abil sõlmitava tarbijakrediidilepingu puhul loetakse krediidiandja käesoleva seaduse § 541 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe käesolevas paragrahvis nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta. Hageja on esitanud tõendi „isikutuvastus“ (dtl 58), millest nähtub, et kostja on käinud AS Eesti Post esinduses 30.11.2018. Isikusamasuse tuvastamise ankeedis on nimi, isikukood, töökoht ja kontaktandmed ja kostja allkiri. Hageja on esitanud tõendina ka krediidiandja poolt 23.12.2022 kostja e-postiaadressile saadetud kirja (dtl 36) pealkirjaga „lepingueelne teave SR3891453“, kirjale on manustatud lepingueelse teabe ja tarbijakrediidi teabelehe failid. Hageja ei ole esile toonud, millal, mis viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi laenu saamiseks. Samuti ei ole hageja esile toonud, et krediidiandja oleks kostjale saatnud lepingudokumendid. Hageja on küll tõendanud, et saadeti lepingueelne teave, kuid mitte seda, et hageja viidatud leping (dtl 38) oleks kostjale püsival andmekandjal esitatud. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud tarbija tahteavaldust ega selle sisu ega lepingudokumentide püsival andmekandjal kostjale esitamist. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tühise tehingu alusel saadu peavad pooled tagastama alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028), kuid seda eeldusel, et raha üleandmine on tõendatud.
4.3.Hageja on selgitanud, et krediidiandja Placet Group OÜ kontosid ei saa teistes pankades enam avada, kuid et hageja esitas andmed väljastatud laenu kohta, kus nähtub mis summas ning millisele arveldusarvele laen välja maksti. Hageja viitab seejuures hagi lisale „Krediidianalüüs“, milles on ka alapealkiri „Väljastatud laenu andmed“ (dtl 90) ning selle all kirjas: laenusumma 1000 eurot, väljastamise viis „Arveldusarvele EEXXX“, laenuotsuse kuupäev 26.12.2022 15:35. Samuti viitab hageja samas dokumendis olevatele kirjetele „Laenu ülekanded“ (dtl 93). Kohus saab aru, et antud fail on väljavõte krediidiandja infosüsteemist, seejuures on osad hageja viidatud kirjed on läbi kriipsutatud. Kirjetest võib aru saada, et osad read kajastavad nt lepingutasu (50 eurot), osad makseteatisi, osadel on selgitud „extension“. Ka „Väljastatud laenu andmed“ all olevat ei saa käsitleda väljamaksmise tõendina, sest see viitab laenusummale, samas kui lepingus oli ette nähtud ka lepingutasu 50 eurot, mis justkui oleks lepingu maksegraafiku järgi tasuda 26.12.2022 (ehk väidetava lepingu sõlmimise päeval). On teadmata, kas laen maksti välja selliselt, et maha oli arvestatud lepingutasu. Seega ei tõenda antud fail ega selles olevad kirjed, et laen oleks kostjale tegelikult välja makstud ja et mis summas. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka hageja põhivõla tagastamise nõue ning kõik ülejäänud nõuded (intress, viivis, sissenõudmiskulud). Kuigi eeltoodust tulenvalt puudub vajadus hinnata vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist, märgib kohus siiski, et ilmselgelt ei järginud krediidiandja ka neid nõudeid. Täiesti arusaamatuks jääb, mille põhjal hindas krediidiandja, et kostjal on sissetulek, arvestades, et kohtule esitatud konto väljavõttest ei nähtu ühtegi palgalaekumist. On üksnes kostja enda ülekanded enda muudelt kontodelt ja sularaha sissemaksed. Puuduvad mistahes viited, et kostja sissetulekuallikat oleks küsitud või kontrollitud. Samuti nähtub, et kostjal oli juba teadmata hulk erinevaid laene.
5.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab
menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tegi. Kuivõrd kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad kostja võimalikud menetluskulud, kui neid oli, tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.