TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi K. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3059,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood 14304235, asukoht A. Weizenbergi 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10150, Harju maakond; lepingulised esindajad Cärolin Markus ja Sigrid Rahkema; kostja K. P. , isikukood xxxxxxxxx.
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi K. P. väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.
vastu võlgnevuse
Mõista välja K. P. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks - poolte 23.10.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 707228904 alusel põhivõlg 512,98 eurot ja perioodil 24.02.2021 kuni 02.08.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 171,30 eurot; - poolte 23.10.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 707229297 alusel põhivõlg 254,90 eurot ja perioodil 24.02.2021 kuni 02.08.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 85,12 eurot; - poolte 27.10.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 707255698 alusel põhivõlg 529,90 eurot ja perioodil 26.03.2021 kuni 02.08.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 173,46 eurot; - poolte 05.11.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 707304818 alusel põhivõlg 99 eurot ja perioodil 26.03.2021 kuni 02.08.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 32,41 eurot.
Mõista välja K. P. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõla jäägilt alates 03.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta hagi ülejäänud nõuete osas rahuldamata.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda.
5.3.Välja mõista K. P. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks menetluskulude katteks 410,84 eurot.
5.4.Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.5.Rahuldada hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ja määrata, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428, kasutades viitenumbrit 916010469.
6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Liivi 4, Tartu 50409; e-post [email protected]). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Veski 32, Tartu 50409; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa
1.Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendused osaliselt.
3.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
4.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt 04.06.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.
5.Hageja nõue põhineb hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutel. Tarbijakrediidilepingute õiguslik regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijakrediidilepingu tühisuse aluseid ka juhul, kui kostja vastuväiteid ei esita (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13; RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Seega tuleb hagejal kohtule esitada piisava detailsusega asjaolud, mis võimaldavad hinnata tarbijakrediidilepingu, sh tüüptingimuste kehtivust, esile tuua krediidi kulukuse määr ja selle arvutamise kord, samuti tarbijale seaduses ettenähtud tähtaegade andmine ja teavituste saatmine ning esitada andmed krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmise kohta. Kui hageja andmeid ei esita, eeldab kohus, et krediidiandja ei ole oma kohustusi täitnud ja jätab hagiavalduse vastavas osas rahuldamata.
6.Kohtu hinnangul ei võimalda hageja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta kohustuse täitmist kontrollida. Ebaselgeks jääb, kuidas oli krediidiandjal objektiivselt võimalik hinnata tarbija krediidivõimet üheskoos nelja eraldi kuupäevadel sõlmitud lepingu kohta. Hageja ei ole kohtu ette toonud, mida
krediidiandja on teinud, et omandada teavet, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ja kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust. Seetõttu on kohus seisukohal, et laenu andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
8.Hageja on kohtule esitanud oma nõude ümberarvestuse, mille alusel kohus hagi osaliselt rahuldab. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja poolte 23.10.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 707228904 alusel põhivõlg 512,98 eurot ja perioodil 24.02.2021 kuni 02.08.2024 sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 171,30 eurot; poolte 23.10.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 707229297 alusel põhivõlg 254,90 eurot ja perioodil 24.02.2021 kuni 02.08.2024 sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 85,12 eurot; poolte 27.10.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 707255698 alusel põhivõlg 529,90 eurot ja perioodil 26.03.2021 kuni 02.08.2024 sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 173,46 eurot; ning poolte 05.11.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 707304818 alusel põhivõlg 99 eurot ja perioodil 26.03.2021 kuni 02.08.2024 sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 32,41 eurot. Kohus mõistab põhivõlalt välja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni.
9.Ühejäänud nõuete osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Menetluskulud
10.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (61%), tuleb menetluskulud jätta 61% ulatuses kostja kanda ja 39% ulatuses hageja kanda.
11.Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.
12.Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.
13.Hageja menetluskulud on taotluse järgi 420 eurot riigilõivu ja õigusabikulu 3 tunni eest summas 507 eurot. Hageja esindaja tunnihind on 169 eurot.
14.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Tunnitasu määr 169 eurot käibemaksuta vastab kohtupraktikat arvestades kogenud vandeadvokaadi tunnitasule. Sellise tunnihinnaga õigusabiteenuse osutamisel kehtib eeldus esindaja kõrgele kvalifikatsioonile, sh suurepärastele õigusalastele teadmistele. Nõude olemust ja tsiviilasja keerukust arvestades on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg ilmselgelt liiga suur. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg sellise tunnitariifiga õigusabi osutamisel selleks toiminguks maksimaalselt 1,5 tundi. Hageja ei ole täiendavatest menetluskuludest teatanud. Seega
on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 673,50 eurot (420 + 253,50), millest 61% ehk 410,84 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.