Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus K. A. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
386,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela
Asja läbivaatamise viis
Kostja: K. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus K. A. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Jätta osaliselt rahuldamata hageja põhivõla ja viivise nõue.
2.Mõista K. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 186,15 eurot.
3.Mõista K. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (186,15 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.04.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Jätta menetluskuludest 59% kostja kanda ja 41% hageja kanda.
5.Mõista K. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 188,80 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
2-23-130619 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 07.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010076427, 07.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010078221 ja 12.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010123532. Kostja soetas esimese lepingu alusel kauba maksumusega 56,99 eurot, teise lepingu alusel kauba maksumusega 64,38 eurot ja kolmanda lepingu alusel kauba maksumusega 72,30 eurot. Kokku sai kostja krediiti 193,67 eurot. Kostja kohustus kaupade eest tasuma kokku lepitud maksegraafikute alusel.
2.Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 0,15 eurot, mis on arvestatud kolmanda lepingu põhivõla katteks.
3.Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi. Esialgne võlausaldaja ütles 25.04.2023 avaldusega lepingud üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 26.04.2023.
4.Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 193,52 eurot, intressi 30,75 eurot, võla sissenõudmise kulusid 90 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 24,26 eurot ning viivist 25% põhivõlalt alates 26.10.2023.
5.Kohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel 20.01.2024 kätte. Kostja hagile ei vastanud.
6.Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 06.05.2024 hagejale ettepaneku selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale krediidi väljastamisel (järelmaksu võimaldamisel).
7.Hagiavalduse ja hageja 21.05.2024 selgituse kohaselt lähtus krediidiandja lepingu sõlmimisel kostja taotlusest. Hageja esitas nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on teinud tagasimakseid summas 0,15 eurot. Seega alternatiivselt nõuab hageja põhivõla tasumist 193,52 eurot ning viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o alates 26.04.2023) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2/6
2-23-130619
8.Maakohus andis 04.07.2024 menetlusosalistele võimaluse esitada lõplikud seisukohad, menetlusosalised seda õigust ei kasutanud.
9.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja lepingulise esindaja kulust 676 eurot. Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates lahendi jõustumisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 186,15 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates 26.04.2023. Kostjale krediidi andmisel (järelmaksude võimaldamisel) rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
11.AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 07.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010076427 (dtl 30-35), 07.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010078221 (dtl 36-40) ja 12.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010123532 (dtl 42-46). Kostja soetas esimese lepingu alusel kauba maksumusega 56,99 eurot, teise lepingu alusel kauba maksumusega 64,38 eurot ja kolmanda lepingu alusel kauba maksumusega 72,30 eurot. Kokku sai kostja krediiti 193,67 eurot. Lepingute eritingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt kokku lepitud maksegraafikutele.
12.Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
13.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele).
14.VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks järelmaksulepingute sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%.
15.Kostjale antud esimese järelmaksu krediidi kulukuse määr oli laenulepingu personaalsete tingimuste kohaselt 45,78% aastas (dtl 30), teise järelmaksu oma 46,87% (dtl 36) ja kolmanda oma 45,97% (dtl 42). Sarnased tulemused annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
16.Hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid 0,15 eurot (dtl 105). Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 193,52 eurot, intressi 30,75 eurot, sissenõudmiskulusid 90 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 24,26 eurot viivist alates 26.10.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni 25% põhivõlalt aastas.
17.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
18.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi 3/6
2-23-130619 tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
19.Kohus selgitas 06.05.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
20.Hagiavalduses esitatud selgitusest ja hageja 21.05.2024 seisukohast ilmneb, et lepingute sõlmimise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 20.1. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ja tegi päringu maksehäireregistrisse. Krediidiandja võttis otsustuse tegemisel aluseks kostja väite, mille kohaselt on ta keskmine igakuine sissetulek 900 eurot ja igakuised kohustused piirduvad 250 euroga. Krediidiandja veendus selles, et kostjal maksehäired puudusid.
20.2.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
20.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei kontrollinud taotleja sissetulekute suurust ega teinud kindlaks tema kohustuste suurust.
20.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi taotleja kohustuste suuruse kohta.
20.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 4/6
2-23-130619
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
22.Hageja esitas 21.05.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 0,15 eurot. Kui kohus asub seisukohale, et kostjale järelmaksude võimaldamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõla tasumist summas 193,52 eurot ning viivist seadusjärgses määras alates 26.04.2023 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast).
23.Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on teinud rohkem tagasimakseid kui 0,15 eurot. Esimese järelmaksulepingu väljavõtte kohaselt on kostja tasunud 2,17 eurot (esimese lepingu esimese osamakse intress, dtl 34). Teise lepingu väljavõtte kohaselt on kostja tasunud 2,61 eurot (teise lepingu esimese osamakse intress, dtl 40). Kolmanda lepingu väljavõtte kohaselt on kostja tasunud 2,74 eurot, millest 0,15 eurot on arvestatud põhivõla katteks ja 2,59 eurot on kolmanda lepingu esimese osamakse intress (dtl 46). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik need maksed lugeda tehtuks põhivõla katteks (seadusjärgne intressimäär lepingute sõlmimise ja maksete tegemise ajal oli 0% ning võlausaldajal ei ole VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt õigust nõuda muid tasusid).
24.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingute alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 193,67 – 2,17 – 2,61 – 2,74 = 186,15 eurot.
25.Kuna kostja on tasunud vaid iga lepingu esimese makse, oli lepingu ülesütlemine esialgse võlausaldaja poolt 25.04.2023 avaldusega õigustatud. Kostja oli selleks ajaks viivituses rohkem kui kolme lepingujärgse osamakse tasumisega (iga lepingu alusel). Maakohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist põhivõlalt (186,15 eurot) alates 26.04.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
26.Ülejäänud osas jääb hageja nõue vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
27.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
28.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla tasumist 193,52 eurot, intressi 30,75 eurot, võla sissenõudmise kulusid 90 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 24,26 eurot ning viivist 25% põhivõlalt alates 26.10.2023. Maakohus mõistab kostjalt välja põhivõla 186,15 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
29.Nõude rahuldamise ulatus on 59%, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 186,15 / 314,27 * 100% = 59%. Seega jäävad menetluskulud 59% ulatuses kostja kanda ning 41% ulatuses hageja kanda.
31.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (140 eurot).
32.Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS § 4842 alusel põhjendatud.
33.Hageja lepingulise esindaja kulu on 676 eurot ning menetluses tehtud toimingud on järgmised (dtl 91): alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule ajalise arvestusega 4 tundi, tunnitasuga 169 eurot (käibemaksuta, hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist).
34.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid neile kulunud aeg ülemäärane. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab hagiavalduse koostamise (ja sellega kaasnenud toimingute) eest hüvitamisele kuuluvat ajakulu kahe tunnini (TsMS § 175 lg 1).
35.Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 = 160 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab menetluskuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Seetõttu mõistab maakohus õigusabikulu kostjalt välja ilma käibemaksuta.
36.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 140 + 20 + 160 = 320 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 59% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,59 * 320 = 188,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
37.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.