TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi C. K. (K. ) vastu põhivõla 621 euro 49 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Tsiviilasja hind
1029 eurot 19 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: C. K. (isikukood xxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista C. K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja 670 eurot 13 senti (s.o põhinõue 621 eurot 49 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 48 eurot 64 senti).
3.Mõista C. K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis põhinõudelt (621 eurolt 49 sendilt) alates 14. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali viivinõue 59 euro 51 sendi ulatuses edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas. Jätta täielikult rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali intressinõue (109 eurot 46 senti) ja sissenõudmiskulude nõue (40 eurot).
5.Jätta menetluskuludest 76% C. K. ja 24% TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
6.Mõista C. K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 410 eurot 40 senti.
7.Mõista C. K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (410 eurolt 40 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada otsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus
kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 16. mail 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C. K. (kostjalt) 957 euro 35 sendi saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 13. septembril 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 621 eurot 49 senti, intressi 109 eurot 46 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 108 eurot 15 senti ja sissenõudmiskulud 40 eurot, samuti viivise põhivõlalt alates 14. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 24,15% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2. veebruaril 2022 järelmaksulepingu nr 7102576231, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 621 eurot 49 senti. Kostja kohustus tasuma kauba eest maksegraafiku alusel. Kostja ei ole lepingu alusel ühtegi makset teinud. Kuivõrd kostjal olid tasumata kolm osamakset (10. septembri 2022, 10. oktoobri 2022 ja 10. novembri 2022 osamaksed), saatis hageja kostjale 9. detsembril 2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja (23. detsember 2022) võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 24. detsembril 2022 lepingu üles.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 2. veebruaril 2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr 7102576231 (dtl 30 – 33, Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dlt 34 – 35). Lepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 621 eurot 49 senti. Kostja kohustus tasuma kauba eest maksegraafiku alusel.
6.Vaidlust ei ole selles, et poolte oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis võimaldas järelemaksu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
8.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 40,52% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (2. veebruaril 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
9.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
10.Hageja on hagiavalduse p-s 1.6 selgitanud, et krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja laenutaotluse, milles oli keskmiseks sissetulekuks märgitud 1500 eurot. Pärast taotluse heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 225 eurot 94 senti kuus. Hageja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ja teada saanud, et kostjale jääb reservi vähemalt 1274 eurot 6 senti (1500 – 200 – 25,94). Hageja tegi päringud maksehäireregistritesse. Kostjal puudusid kehtivad ja varasemad maksehäireid. Sellest tulenevalt võis hageja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega lepingut. Kohus selgitas 30. aprilli 2024 kohtunõudes, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Kohus palus hagejal täpsustada, kas esialgne võlausaldaja on nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Vastusena kohtunõudele märkis hageja, et tulenevalt väljastatud laenu suurusest ei kontrollitud kostja kohustusi ja sissetulekuid konto väljavõtte alusel.
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Esmalt märgib kohus, et seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel seoses laenusumma suurusega (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 221-142768, p 11). Kohtule on esitatud kostja krediiditaotlus (dtl 38), milles kostja on oma sissetulekuks märkinud 1500 eurot ja olemasolevate kohustuste suuruseks 200 eurot. Taotlusest ei selgu, millisel töökohal kostja töötab. Samuti ei ole selge, kas 200 euro suurused kohustused on majapidamiskulud või muud finantskohustused vms. Muid andmeid kostja sissetulekute või kohustuste kohta ei ole esitatud. Hageja on selgitanud, et ta ei ole kostjal konto väljavõtteid küsinud. Kohus on seisukohal, et hageja oleks pidanud küsima kostjalt ka konto väljavõtteid, millest peaksid nähtuma kostja sissetulekud ja kohustused, samuti võisid sellelt nähtuda kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud.
Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
13.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. Lepingute sõlmimise ajal (2022. aastal) oli intressimäär 0%. Lepingus kokkulepitud intressimäär on 36,62% aastas (hagis ekslikult märgitud 24.15%). Seega sai hageja nõuda VÕS §-s 94 sätestatud määras ehk hageja intressinõue on 0 eurot. Eelneva tõttu jätab kohus hageja intressinõude (109 eurot 46 senti) rahuldamata.
14.Vastavalt kohtunõudele on hageja esitanud 6. mai 2024 uue arvestuse olukorras, kus kohus leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhinõudena 621 eurot 49 senti. Kohtu hinnangul on selline põhinõue ka põhjendatud.
15.Viivise kohta märgib kohus järgmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu kohaselt on viivisemäär 24,15% aastas (0,0671% päevas). VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära. Eelneva tõttu on viivis alates 25. detsembrist 2022 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni 13. septembrini 2023 (hagi esitamiseni) kokku 48 eurot 64 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (621
eurolt 49 sendilt) alates 14. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt 40 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. Kohtu hinnangul on hageja ebaõigesti viidanud VÕS § 1132 lg 2 p-le 2. Viidatud säte annab aluse sissenõudmiskulude nõudmiseks pärast lepingu lõppemist. Hageja tugineb aga sellele, et saatis kostjale meeldetuletuskirjad 15. septembril 2022, 20. oktoobril 2022 ja 20. novembril 2022 (dtl 42 – 44). Leping on üles öeldud 24. detsembril 2022. Seega on meeldetuletuskirjad saadetud enne lepingu lõppemist. Sellises olukorras on sissenõudmiskulude nõudmise aluseks VÕS § 1131 lg 1. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivuse ajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Praegusel juhul ei ole hageja välja toonud, et enne tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist on ta kostjale saatnud tasuta meeldetuletusi. Tasuta meeldetuletuskirju ei ole kohtule ka esitatud. Eelneva tõttu ei ole VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud eeldus täidetud. Kohus jätab hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
17.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 670 eurot 13 senti (s.o põhinõue 621 eurot 49 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 48 eurot 64 senti). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivis (621 eurolt 49 sendilt) alates 14. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 59 euro 51 sendi ulatuses (108,15 - 48,64) ja hageja edasiulatuva viivise nõude seadusjärgset määra ületavas osas. Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude (109 eurot 46 senti) ja sissenõudmiskulude nõude (40 eurot).
18.Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 879 eurot 10 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 670 eurot 13 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 76% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 76% kostja ja 24% hageja kanda.
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 807 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 527 eurot (3 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (3 tundi) ei ole täis ulatuses põhjendatud. Praegusel juhul on tegemist lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusti), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Kostja ei ole menetluses oma vastuväiteid
esitanud. Eelneva tõttu on põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 240 eurot (120 x 2).
21.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 540 eurot (280 + 20 + 240). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 410 eurot 40 senti (540 x 0,76). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (410 eurolt 40 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
22.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.