Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus D. D. vastu rahalises nõudes 4788,47 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Kostja: D. D. (isikukood xxxx) kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus D. D.i vastu osaliselt. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue ja lepingutasu maksmise nõue.
2.Mõista D. D.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 2189,87 eurot.
3.Mõista D. D.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (2189,87 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.03.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Jätta menetluskuludest 50,55% kostja kanda ja 49,45% hageja kanda.
5.Mõista D. D.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 485,28 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
2-22-14998 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B OÜ ja kostja sõlmisid 13.12.2018 laenulepingu nr xxxx, 10.02.2019 laenulepingu nr xxxx ja 18.04.2019 laenulepingu nr xxxx. Kokku sai kostja nende lepingute alusel laenu 4472 eurot (esimese lepingu alusel 2000 eurot, teise lepingu alusel 1780 eurot ja kolmanda lepingu alusel 692 eurot). Iga järgmise laenulepinguga refinantseeriti ka eelmise lepingu järgne võlgnevus. Kostja kohustus laenud tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel.
2.Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 2282,13 eurot. Hageja on arvestanud kõik tagasimaksed põhivõla katteks.
3.Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ütles 13.02.2020 avaldusega lepingu üles. Leping loeti üles öelduks 28.02.2020 (14 päeva möödumisel avalduse saatmisest). Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 19.03.2020.
4.Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 2189,87 eurot, intressi 2072,55 eurot, lepingutasu 70 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 456,05 eurot.
5.Kohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte. Kostja hagile ei vastanud.
6.Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 27.03.2023 hagejale ettepaneku selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale laenude väljastamisel.
7.Hageja 09.04.2023 selgituse ja tõendite kohaselt lähtus krediidiandja lepingu sõlmimisel kostja taotlusest ja veendus, et kostja dokumendid on kehtivad ning tal puuduvad maksehäired.
8.Maakohus selgitas 02.04.2024 menetlusosalistele, et kostjale laenude väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale võimaluse esitada nõude alternatiivne arvestus. 2/6
2-22-14998
9.Hageja esitas 26.04.2024 andmed ja taotluse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 2282,13 eurot. Kui kohus asub seisukohale, et kostjale laenude andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõla tasumist summas 2189,87 eurot ning viivist seadusjärgses määras alates 22.03.2024 (viimase osamakse tähtpäeva saabumisest).
10.Maakohus andis 18.06.2024 menetlusosalistele võimaluse esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri hiljemalt 08.07.2024, menetluskulude nimekirjadele võis esitada vastuväiteid kuni 11.07.2024. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, kostja kohtunõudele ei vastanud.
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 560 eurot ja lepingulise esindaja kulust 987 eurot. Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2189,87 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates 22.03.2024. Kostjale laenude andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
13.B OÜ ja kostja sõlmisid 13.12.2018 laenulepingu nr xxxx (dtl 8-9), 10.02.2019 laenulepingu nr xxxx (dtl 10-11) ja 18.04.2019 laenulepingu nr xxxx (dtl 12-13). Esimese lepingu alusel sai kostja 2000 eurot laenu, teise lepinguga refinantseeriti esimest laenu ja maksti täiendavalt välja 1780 eurot laenu ning kolmanda lepinguga refinantseeriti varasemat kaht laenu ning maksti täiendavalt välja 692 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
14.Kostja on saanud nende lepingute alusel laenu 2000 + 1780 + 692 = 4472 eurot (dtl 25). Laenulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikutele.
15.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2018 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,97% (kohaldus alates 01.07.2018 väljastatud laenudele). Seisuga 30.11.2018 oli see 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 väljastatud laenudele.
16.VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks esimese laenulepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 19,97% = 59,91%. Teise ja kolmanda lepingu ajal oli see 3 * 20,01 = 60,03%.
17.Kostjale antud esimese laenu krediidi kulukuse määr oli laenulepingu personaalsete tingimuste kohaselt 56,38% aastas (dtl 8). Sarnase tulemuse (55,49%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Teise ja kolmanda laenu krediidi kulukuse määr oli 56,39% ning sarnase tulemuse (55,4%) annab minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
18.Kostja on teinud tagasimakseid 2282,13 eurot (dtl 26-28). Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 2189,87 eurot, intressi 2072,55 eurot, lepingutasu 70 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 456,05 eurot.
3/6
2-22-14998
19.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
20.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
21.Kohus selgitas 27.03.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
22.Hageja 09.04.2023 ja 26.04.2024 vastustest ja neile lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
22.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja ankeedist ja täidetud küsimustikest, mille kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 1700 eurot, väljaminekud 200 eurot ja finantskohustused 200 eurot. Krediidiandja veendus selles, et kostja dokumendid kehtivad ja tal maksehäired puudusid. EVK andmetel oli kostja keskmine sissetulek 1545 eurot. Kuna kostjal oli kaks ülalpeetavat, määrati muude kohustuste arvestuslikuks suuruseks 409 eurot. Selle tulemusena otsustati kostjale võimaldada taotletud laenu (summas 2000 eurot).
22.2.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
22.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust.
22.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu 4/6
2-22-14998 taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi taotleja kohustuste suuruse kohta.
22.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Hageja esitas 26.04.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 2282,13 eurot. Kui kohus asub seisukohale, et kostjale laenude andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõla tasumist summas 2189,87 eurot ning viivist seadusjärgses määras alates 22.03.2024 (viimase lepingujärgse osamakse tähtpäeva saabumisest).
25.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingute alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 4472 - 2282,13 = 2189,87 eurot.
26.Hageja 26.04.2024 seisukoha kohaselt oli sellisel juhul lepingu ülesütlemine tagajärjetu ning hageja taotleb viivise väljamõistmist alates viimase lepingujärgse osamakse tähtpäeva saabumisest. Maakohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist põhivõlalt (2189,87 eurot) alates 22.03.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
27.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
28.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla tasumist 2189,87 eurot, intressi 2072,55 eurot ja lepingutasu 70 eurot (ja viivist lepingujärgses määras), summad kokku 4332,42 eurot. Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 2189,87 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
29.Nõude rahuldamise ulatus on 50,55%, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 2189,87 / 4332,42 * 100% = 50,55%. Seega jäävad menetluskulud 50,55% ulatuses kostja kanda ning 49,45% ulatuses hageja kanda.
30.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1547 eurot (riigilõiv 560 eurot, lepingulise esindaja kulu 987 eurot dtl 220-221). 5/6
2-22-14998
31.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (560 eurot).
32.Hageja lepingulise esindaja kulu on 987 eurot ning menetluses tehtud toimingud on järgmised: alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule ajalise arvestusega 4 tundi, tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta, hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist); 09.04.2023 menetlusdokumendi koostamine ajalise arvestusega 1 tund, tunnitasuga 169 eurot ja 26.04.2024 menetlusdokumendi koostamine ajalise arvestusega 2 tundi, tunnitasuga 169 eurot.
33.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid neile kulunud aeg ülemäärane. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab hagiavalduse koostamise eest hüvitamisele kuuluvat ajakulu kahe tunnini (TsMS § 175 lg 1). Kokku on hageja lepingulise esindaja toimingud põhjendatud mahus 5 tundi.
34.Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 5 * 80 = 400 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab menetluskuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Seetõttu mõistab maakohus õigusabikulu kostjalt välja ilma käibemaksuta.
35.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 560 + 400 = 960 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 50,55% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,5055 * 960 = 485,28 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
36.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.