Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuli 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-111464
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group osaühingu hagi K. S. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
894.10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, epost xxx); kostja K. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
2-23-111464 245 eurot on riigilõiv, 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu ja 200 eurot on õigusabikulud.
2-23-111464 lepingu üles 03.09.2022. Swedbank aktsiaselts loovutas 31.10.2022 kostja vastase nõude osaühingule Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 08.11.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 22.03.2024 rahuldas kohus hageja taotluse tõendite kogumiseks. 26.03.2024 ja 21.05.2024 esitas Swedbank aktsiaselts kostja konto väljavõtte ning tõendi maksehäirete puudumise kohta. 06.05.2024 kohustas kohus hagejat Aktiva Finance Group osaühingut täpsustama ja selgitama hagi alust. 22.05.2024 esitas hageja seisukoha, mille kohaselt on hagejal alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 06.05.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 945.77 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 974.17 eurot. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust summas 25.83 eurot. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule K. S.’ile makseettepanekut üritanud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 20.03.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 24.03.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 29.03.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 27.04.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 27.04.2023 saadetud teavitus e-posti aadressil xxx – puudub vastus Võlgniku isa kinnitas 11.01.2023, et võlgnik ei ela aadressil xxx, korter on tühi. Isa sõnul võlgnik elab välismaal, kord Ukrainas, siis Saksmaal. Täpsemad andmed isal puuduvad. Võlgniku isa kinnitas 26.04.2023, et võlgnik elab Ukrainas. Kohtul ei õnnestunud kostjale K. S.’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 04.06.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2-23-111464 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2-23-111464 − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2-23-111464 Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (245+20+200) 465 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.