Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on A B (edaspidi hageja ja võlgnik) hagi Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva (kostja I ja kohtutäitur), Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (kostja II ja sissenõudja I), Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa) (kostja III ja sissenõudja II), Maksu-ja

2-22-9658 Tolliameti (kostja IV ja sissenõudja III), korteriühistu Kohtla-Järve linn, Lehola tn 8 (kostja V ja sissenõudja IV) ja LEXLINE CAPITAL OÜ (kostja VI ja ostja) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX. Viru Maakohus rahuldas 19.10.2022. a määrusega hageja menetlusabi taotluse, vabastas hageja 665 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Sama määrusega rahuldas kohus hageja riigi õigusabi andmise taotluse osaliselt, andis hagejale riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud hageja õigusnõustamiseks käesolevas siviilasjas, s.o selgitamaks välja kohtule esitatud nõude perspektiivikus, ja vajadusel õigusdokumendi koostamiseks. Õigusnõustamise käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi liigiks, sealhulgas hageja esindamiseks käesoleva tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Hageja 12.12.2022. a täiendatud hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt viib Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva (kostja I, kohtutäitur) läbi hageja suhtes algatatud täitemenetlusi (täiteasjad nr XXX; XXX ja nr XXX, edasi: täitemenetlus), mille sisuks on kriminaalasjas nr 1-16-2538 tehtud otsusega välja mõistetud summa sissenõudmine Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (kostja II) kasuks. Täitemenetlustega on ühinenud Haigekassa (kostja III) ja Maksu- ja Tolliameti nõuded (kostja IV). Samuti ühines menetlusega Korteriühistu Kohtla-Järve linn, Lehola tn 8 (kostja V), paludes rahuldada hageja ühisomandis oleva XXX asuva korteriomandiga seotud majandamiskulude. Täitemenetluses koostatud 20.05.2022. a enampakkumise akti kohaselt müüs kohtutäitur 2250 euro eest LEXLINE CAPITAL OÜ-le (kostja VI) hageja omandis oleva kinnisvara kinnistusregistriossa nr XXX kantud korteriomandi, mis moodustab XXX mõttelist osa kinnistust katastritunnusega XXX, asukohaga XXX, maakasutuse sihtotstarbega elamumaa ning reaalosana eluruum (korter) nr XX, mille üldpind on 59,4 m2 (edaspidi korteriomand). 20.05.2022. a enampakkumise akt toimetati kätte 10.06.2022 hageja võõrisale (antud osas poolte vahel vaidlust ei ole). Kinnisraamatu andmete kohaselt on 20.05.2022 kohtutäituri avalduse ja 20.05.2022. a enampakkumise akti alusel korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud kostja V. Hageja esitas esialgse hagiavalduse 30.06.2022. Hageja leiab, et korteriomandi enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja hageja suhtes toimunud täitemenetlustes rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Eeskätt kohtutäituri poolt esitatud täitetoimikust jääb arusaamatuks kuidas, toimus sissenõudjate avalduste alusel täitemenetluste algatamine ja seetõttu pole võimalik veenduda selles, et hageja sai kõik täitmisteated kätte. Täitemenetluses koostati 24.05.2022 vara müügist saadud tulemi jaotuskava, millest tulenevalt põhitäitemenetlus, mis oli algatatud kostja II avalduse alusel oli ühendatud kostjate III; IV ja V avalduste alusel algatatud täitemenetlustega. Kohtutäituri esitatud täitetoimiku dokumentide hulgas on 09.06.2017. a täiteasja nr XXX täitmisteade. Täitmisteade on koostatud kostja II esitatud nõude alusel. Teiste nõuete alusel koostatud täitmisteated kohtutäitur kohtule ei esitanud ja puuduvad andmed nende hagejale kättetoimetamise kohta. Hagejale ei ole kätte toimetatud ka muid õiguspärase täitemenetluse läbiviimise seisukohalt tähtsusega dokumente, sealhulgas 27.12.2021. a kinnisvara arestimise akt. Kohtutäituri esitatud täitetoimiku materjalide hulgas on postikviitungid, mis tõendavad dokumentide saatmist Viru vanglasse, kuid puudub postikviitung, mida seostatakse kinnisvara arestimise akti kuupäevaga. Aktist lähtudes määras kohtutäitur korteriomandi hinnaks 3000 eurot, kuid korteriomandi hindamiseks ei olnud kaasatud kinnisvara hindaja. Hageja seisukohalt ei vasta antud hind

2-22-9658 korteriomandi turuväärtusele, mille mediaan selles piirkonnas on 12 000 eurot. Koos esialgse hagiavaldusega esitas hageja väljatrükid kinnisvaraportaalidest, mis tõendavad hageja seisukoha. Arestimisakti hagejale kätte toimetamata jätmisega rikuti hageja õigust esitada korteriomandi hindamise peale kaebus. Kohtutäitur esitas kohtutäiturile hageja kirjad. Esimene kiri on dateeritud 07.01.2021 ja oli ilmselgelt saadetud kohtutäiturile enne korteriomandi aresti. On ka hageja 08.03.2022.a kiri, kuid sellest kirjast tulenevalt on hagejale kätte toimetatud üksnes 17.02.2022. a enampakkumise akt, kuid mitte kinnisvara arestimise akt. Täitetoimiku materjalidest tulenevalt on võimalik veenduda, et kohtutäitur toimetas hagejale kätte täitmisteate ja 20.05.2022. a enampakkumise akt. Teiste täitemenetluse dokumentide kohta on olemas postikviitungid, mis tõendavad dokumentide esitamist Viru vanglale, kuid puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid esitatud dokumentide nimetusi ja nende kättetoimetamist hagejale. Puuduvad igasugused saatedokumendid, mida on võimalik kuupäeva järgi seostada arestimise aktiga. Seoses sellega on hageja seisukohal, et (i) vaidlustatud enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja (ii) rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi, sh hagejale jäeti esitamata täitmisteated kõigi täitemenetluses menetletavate nõuete kohta. Enampakkumise objektiks oleva korteriomandi arestimise tühisus tuleneb eelkõige asjaoludest, et (i) võlgnikule ei ole täitmisteadet kätte toimetatud ning (ii) võlgnikke ei ole olulises osas nende õigustest täitemenetluses teavitatud ja (iii) kohtutäitur rikkus oluliselt muud arestimise kohta käivad menetlusnorme. Need asjaolud on aluseks lugeda enampakkumisel võõrandatud korteriomandi arestimine tühiseks vastavalt TMS § 55 punktidele 1, 2 ja 4. Hageja valiku osas on hageja seisukohal et sellises nõudes hageja on võlgnik, kelle korteriomand võõrandati täitemenetluses enampakkumisel. Hagi esitatakse täitemenetlust korraldanud kohtutäituri, sissenõudjate ja enampakkumise ostja vastu, mis on kohtupraktika kohaselt õiged menetlusosalised enampakkumise kehtetuks tunnistamise menetluses (vt Riigikohtu lahendid nr 32-1-17-14 ja nr 3-2-1-69-11). Hageja palub: 

tunnistada kehtetuks enampakkumine, mille käigus müüs Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva täitemenetlustes nr-d XXX; XXX ja XXX hageja kinnisvara (kinnistusregistriossa nr XXX kantud korteriomandi, mis moodustab XXX mõttelist osa kinnistust katastritunnusega XXX, asukohaga XXX, maakasutuse sihtotstarbega elamumaa ning reaalosana eluruum (korter, registriosa nr XXX ) nr XX, mille üldpind on 59,4 m2 OÜ-le LEXLINE CAPITAL ja mille kohta koostati 20.05.2022 enampakkumise akt;



kohustada kostjat VI andma nõusolek kinnistusraamatus korteriomandi, mis moodustab XXX mõttelise osa kinnistust katastritunnusega XXX, asukohaga: XXX, maakasutuse sihtotstarbega elamumaa ning reaalosana eluruum (korter, registriosa) nr XX, mille üldpind on 59,4 m2 omanikukande parandamiseks selliselt, et kustutada omanikukanne LEXLINE CAPITAL kohta ja kanda omanikuna sisse A B . Asendada eelmises lauses sõnastatud nõusolekud kohtuotsusega.

Hagi tagamise taotluse lahendamine

2-22-9658 Viru Maakohus vabastas 15.12.2022. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse eest 70 euro riigilõivu tasumise kohustusest. Viru Maakohus rahuldas 21.12.2022. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ja kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX hagi tagamise abinõuna hageja kasuks võõrandamise keelumärge kostjale VI kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX. Kostja I 05.01.2023. a vastus hagile Täitemenetluse asjaolud 09.06.2017 - Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva büroos algatatti täitemenetlus nr XXX võlgniku suhtes sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu; hiljem Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja Harju Maakohtu 19.04.2016. a kohtuotsuse nr 1-16-2538/6 (jõustus 05.05.2016) alusel. Nõude sisu ja suurus: menetluskulud 1016,00 eurot. 14.06.2017 - täitmisteade nr XXX koos lisadega toimetati isiklikult võlgnikule kätte võlgniku allkirja vastu Viru vanglas. 15.11.2021 – kohtutäitur Kristel Maalman, kelle täitemenetlusega oli esimesena ühinenud täiteasi nr XXX, teatas kohtutäitur Tatjana Afanasievale korteriomandilt keelumärke kustutamisest ning andis üle ühinemise avaldused nr XXX (kohtutäitur Natalja Malahhova, sissenõudja Eesti Haigekassa) ja nr XXX (kohtutäitur Andrei Krek, sissenõudja Maksu- ja Tolliamet). 07.12.2021 – võlgnik sai kätte 01.12.2021. a kutse kinnisvara arestimisele. 27.12.2021 – arestiti võlgnikule kuuluv korteriomand, koostati 27.12.2021. a kinnisasja arestimise akt nr 197/2017/827. Arestitud korteriomandi hinnaks määrati 3000,00 eurot. 04.01.2022 – kinnisasja arestimise akt nr XXX toimetati võlgnikule kätte. 11.01.2022 – saabus võlgniku avaldus enampakkumise edasilükkamiseks. 12.01.2022 - saadeti päring sissenõudjale ja ühinenud sissenõudjatele - Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Eesti Haigekassale, KÜ-le Kohtla-Järve linn, Lehola tn 8 võlgniku avaldusele seisukoha esitamiseks. Vastuseks kohtutäituri päringule vastas vaid sissenõudja Maksu- ja Tolliamet. 11.02.2022 – võlgnikule suunati vastus avaldusele. 28.02.2022 – võlgnikule toimetati kätte teade esimesest enampakkumisest, mis pidi toimuma 18.03.2022-25.03.2022 (alghind 3000 eurot). 10.03.2022 – saabus võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr XXX, milles võlgnik vaidleb oksjoni vastu, kuna tema varsti vabaneb vanglast ning antud korter on võlgniku ainukene elukoht. 18.03.2022 – I. enampakkumine tunnistati osalejate puudumise tõttu nurjunuks. Saabus kohtutäituri Natalja Malahhova avaldus kordusenampakkumise korraldamiseks ning arvamus kinnisvara ümberhindamise kohta. 21.03.2022 – koostati otsus kaebusele, milles olid järgmised selgitused: 8. kohtutäitur selgitab võlgnikule, et võlgnik võib pöörduda sissenõudjate poole avaldusega (nt tasumise kokkuleppe sõlmimiseks) või kohtusse hagiga täitemenetluste ajatamiseks, ning juhul, kui kõik sissenõudjad nõustuvad enampakkumise edasilükkamisega või kohus rahuldab võlgniku hagi, korteri müük peatatakse. 21.03.2022 – saabus sissenõudja Maksu- ja Tolliameti avaldus kordusenampakkumise korraldamiseks. 24.03.2022 – otsus kaebusele toimetati võlgnikule kätte. 06.04.2022 – teade teisest enampakkumisest mis pidi toimuma 11.05.2022-18.05.2022 (alghind: 2250 eurot) toimetati võlgnikule kätte. 19.05.2022 –Lexline Capital OÜ tunnistati parima pakkumise teinud isikuks. 20.05.2022 – koostati vara enampakkumise akt nr XXX,

2-22-9658 24.05.2022 – koostati vara müügist saadud tulemi jaotuskava, 21.06.2022 – vara enampakkumise akt ja tulemi jaotuskava on toimetatud võlgnikule kätte, 27.06.2022 – vara müügist saadud tulem oli jagatud ning kantud sissenõudjatele üle, 06.07.2022 – täitemenetlus lõpetati. Täitmisteate kättetoimetamine. Täitemenetluse alustamine. Täitmisteade nr XXX toimetati võlgnikule isiklikult kätte allkirja vastu. Seega võlgniku väide, et ta ei ole saanud täitmisteadet kätte ning seega toimus enampakkumine tühise arestimise alusel, on tühine. Sundtäitmisega ühinemine Võlgniku etteheited, et kohtutäitur Tatjana Afanasieva ei ole toimetanud võlgnikule täitmisteateid nr-d XXX ja XXX kätte, on alusetud. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses ei olnud täiteasju nr-d XXX, XXX. Täiteasi nr XXX oli kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses ja täiteasi nr XXX kohtutäitur Andrei Krek menetluses. Nimetatud nõuded olid ühendatud esialgselt kohtutäitur Kristel Maalmani täitemenetlusega ning hiljem täiteasjaga nr XXX ning ainult kinnisvarale sissenõude pööramise osas (alus: TMS § 149). Kinnisasja arestimine. Hinna määramine. Kinnisasja arestimise akti kättetoimetamine Kinnisasja arestimise akti punktis Kinnisasja üleskirjutamine“ on järgmised andmed: - Väljavõte kinnistusraamatust (korteriomandi asukoht, pindala, kinnistusraamatusse sisse kantud õigused ja piirangud); - Andmed ehitisregistrist andmed maja kohta, kus korter asub, ja korteri kohta (tubade arv ja korteri paigutus) - 3-toaline korter (59,40 m2) paikneb II korrusel kahekorruselises tellis- või väikeplokkmajas (ehitusaasta 1951); - Korter vajab kapitaalremonti (vaheseinad on ehitusloata lammutatud, puudub wc-pott, valamu ja vann, majas puudub keskküte). Kuna tegemist ei olnud keerulise objektiga (nagu tehas, eramaja, jne), vaid tüüpilise korteriga Kohtla-Järve linnas, ei olnud arestitava vara hindamine raske. Kinnisvara arestimisel kasutab kohtutäitur muuhulgas Maa-ameti hinnastatistikat, mis on koostatud tegelikult toimunud tehingute hindade alusel, aga mitte kuulutustes avaldatud hindade alusel. Võttes arvesse korteri asukohta ja seisukohta, arestitud korteri hinnaks oli määratud 3000 eurot. Kinnisasja arestimise aktis oli selgitatud, et võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada täitemenetluse seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise vaidlustas. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta kulusid kohtu määratud ajaks ei tasu, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Kinnisasja arestimise akt saadeti võlgnikule vanglasse. Kinnisasja arestimise akt oli 04.01.2022 toimetatud võlgnikule kätte. Võlgnik ei vaidlustanud arestimist ega arestimisaktis märgitud hinda. Kinnisvara ümberhindamine

2-22-9658 Kordusenampakkumise läbiviimiseks ja vara ümberhindamiseks on esitanud avaldused ühinenud täiteasjas nr XXX kohtutäitur Natalja Malahhova ja täiteasjas nr XXX sissenõudja Maksu- ja Tolliamet. Kinnisvara oli 25% võrra ümberhinnatud ning uus hind oli 2250 eurot. Vara ümberhindamise akt toimetati koos kordusenampakkumise teatega võlgnikule kätte 06.04.2022. Võlgnik vara ümberhindamise akti ei vaidlustanud. Võlgniku muud vastuväited Võlgniku etteheite, et võlgnikke ei ole olulises osas nende õigustest täitemenetluses teavitatud on ka tühine, kuna igas dokumendis (täitmisteates, vara arestimise aktides, kutses arestimisele, kinnisasja arestimise aktis, otsuses kaebusele, teates enampakkumisest, vara enampakkumise aktis jne) oli võlgnikule A B võlgniku kohustusi ja õigusi täitemenetluses selgitatud. Kuna täitemenetluses nr XXX on ainult üks võlgnik - A B - siis ei saa kohtutäitur anda selgitusi muude võlgnikke kohta, kuigi võlgnik kirjutab mitmuses „võlgnike“ ja „nende“. Samuti ei saa kohtutäitur esitada konkreetset seisukohta võlgniku väitele, et kohtutäitur rikkus oluliselt muid arestimise kohta käivad menetlusnorme, kuna väide on üldine. Sellele väidab kohtutäitur üldiselt: kohtutäitur kinnitab, et täitemenetlus nr XXX oli läbi viidud vastavalt seadustele: - dokumendid toimetati võlgnikule kätte; - kõikidele võlgniku pöördumistele (kirjalikele ja suulistele) vastati õigeaegselt; - kaebus vaadati läbi vastavalt TMS-ga ettenähtud korrale; - enamannampakkumised viidi läbi seadusega ettenähtud alustel ja korras; - hindamine ja ümberhindamine toimusid vastavalt TMS normidele; - tulemi jaotamine vastas TMS-le ja kohtupraktikale. Kostja III 11.01.2023. a vastus hagile Kostja III hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja III ei esita vastuhagi. Kostja III on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja III arvates ei ole asja võimalik lahendada kompromissiga ega muul viisil kokkuleppel. Kostja III on seisukohal, et enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, hagi tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seisukohta alljärgnevaga. Hageja viibis juba Viru Maakohtu 25.05.2017. a otsuse tegemise ajal kinnipidamisasutuses ehk vanglas ning kohtulahendi kohaselt karistati teda 6 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mis on pikk aeg. Arestimisakti võlgnikule kätte toimetamata jätmine ei ole arestimise tühisuse tingimatu alus. TMS § 55 sätestab arestimise tühisuse eeldused avatud loeteluna. Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et arestimisakti võlgnikule kätte ei toimetatud, järeldada, et võlgniku õigusi on oluliselt rikutud. Eluliselt on usutav, et kostja I kohtutäiturina edastas hagejale täitmisteate, vara arestimise akti ja enampakkumise akti väljastusteadetega vanglasse ja vangla juht või tema määratud isik on dokumendi vastu võtnud ning sellega saab lugeda dokumendid hagejale kätte toimetatuks. Väljastustea-tele märgitakse kättesaamise andmed. Lisaks on võimalik kinnipidamisasutusest välja küsida kinnipeetava ja vahistatu kirjavahetuse kaart, kus on kinnipeetava kirjavahetuse kohta detailsed andmed.

2-22-9658 Enampakkumine ei toimunud tühise arestimise akti alusel, sest hagejale oli kätte toimetatud täitmisteade (kinnitab hageja veendumusega hagi p 2 lõigus 9) ning 27.12.2021. a vara arestimise akt (eluliselt usutav, lisaks ka kostjale III kätte toimetatud ja enampakkumise akt (hageja kinnitab hagi p 1 lõigus 3 vaidluse puudumist). Seega enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks puudub alus ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja II ja IV 16.01.2023 vastus hagile Kostjad II ja IV hagi ei tunnista, leides, et hageja väited ei vasta tegelikkuses tõele. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva esitatud tõendi kohaselt on täitmisteade täiteasjas nr XXX võlgnikule isiklikult kätte toimetatud 14.06.2017 allkirja vastu tema viibimiskohas Viru Vanglas. Samuti nähtub kohtutäituri edastatud tõenditest, et AS Eesti Post 07.12.2021 toimetas väljastusteate alusel võlgnikule kätte kutse kinnisvara arestimisele ning 04.01.2022 toimetas võlgnikule kätte kinnisvara arestimise akti. Mõlemalt väljastusteatelt nähtub dokumentide üleandmine Viru Vangla haldusosakonna töötajale. Kostjad II ja IV on seisukohal, et puudub alus kahelda selles, et Viru vangla jättis kohtutäituri dokumendid võlgnikule edasi toimetamata, mida kinnitab ka kohtutäituri 05.01.2023 kohtuvastuses märgitu, et 11.01.2022 saabus võlgniku avaldus enampakkumise edasilükkamiseks. Kohtutäituri esitatud andmetest nähtuvalt toimetati 28.02.2022 võlgnikule Viru Vanglasse kätte teade korteri esimesest enampakkumisest, mis pidi toimuma 18.03.2022-25.03.2022 alghinnaga 3000 eurot, kuid mis osalejate puudumise tõttu tunnistati nurjunuks. Kostjad II ja IV on seisukohal, et ka selle dokumendi kättetoimetamises puudub alus kahelda, sest kohtutäituri 05.01.2023 esitatud seisukohtadest nähtuvalt on võlgnik esitanud kaebuse, mille osas tegi kohtutäitur 21.03.2022 otsuse, milles olid muuhulgas selgitused võlgnikule, et tal on õigus pöörduda sissenõudjate poole avaldusega (nt tasumise kokkuleppe sõlmimiseks) või kohtusse hagiga täitemenetluste ajatamiseks, ning juhul, kui kõik sissenõudjad nõustuvad enampakkumise edasilükkamisega või kohus rahuldab võlgniku hagi, korteri müük peatatakse. Vastav otsus on võlgnikule kätte toimetatud AS Eesti Post vahendusel 24.03.2022. Kohtutäituri esitatud andmetest nähtuvalt on 06.04.2022 võlgnikule kätte toimetatud teade korteri teisest enampakkumisest, mis toimus 11.05.2022-18.05.2022 alghinnaga 2250 eurot. Kokkuvõtlikult on kostjad II ja IV seisukohal, et võlgniku kaebuses toodud asjaolud (olulised täitemenetluse dokumendid on jäetud võlgnikule kätte toimetamata) ei vasta tegelikkuses tõele. Kohtutäituri esitatud andmetest nähtuvalt on kõik täitemenetluse olulised dokumendid edastatud võlgnikule AS Eesti Post vahendusel väljastusteatega võlgniku viibimiskohta Viru vanglasse. Kuigi kõik dokumendid on vastu võtnud vangla haldusosakonna töötaja, puudub alus kahelda selles, et vangla töötaja jätab kirjad adressaadile edastamata. Hageja poolt dokumentide kättesaamist kinnitab ka asjaolu, et võlgnik on temale adresseeritud dokumente vaidlustanud ning palunud enampakkumist edasi lükata. Mis puutub võlgniku osundusele, et korterile määratud alghind 3000 eurot oli liiga madal, ei nõustu kostjad II ja IV ka sellega. Puudub vaidlus selles, et esimene avalik enampakkumine alghinnaga 3000 eurot nurjus, misjärel toimus hinna alandamine. Kohtutäituri andmetel oli müüdud korteri seisukord halb – korteris puudus küte, elementaarne elamiseks vajalik, näiteks WC pott, kraanikauss, pesemisvõimalus, lammutatud on ebaseaduslikult (ehitusloata) vaheseinu. Korteri

2-22-9658 elamiskõlbmatust kinnitab ka hetkel avalikust internetist nähtuv sama objekti müügikuulutus, millest võib näha ka seda, et müüdavas korteris puuduvad küttesüsteemid (pliit, ahi vms). Seega nõustuvad kostjad II ja IV kohtutäituriga, et müüdava objekti hind oli vastavuses selle väärtusega. Korteri müük toimus enampakkumisel, mille esmakordne pakkumine ebaõnnestus, mis omakorda tõendab, et 3000 euro eest ostjaid äärmiselt halvas seisukorras ja elamiskõlbmatule objektile on raske leida. Pealegi tuleb võlgnikul arvestada, et täitemenetluses pikaaegne objekti müük (mis ehk aitaks küll saada kõrgemat hinda) pole otstarbekas täitemenetluse venimise vaatepunktist ega oleks kooskõlas võlausaldajate huvidega saada oma nõue rahuldatud kõige kiiremal viisil. Pealegi on täitur võlgnikule selgitanud, et enampakkumise edasilükkamiseks oli võlgnikul võimalik alustada läbirääkimisi sissenõudjatega näiteks tasumise kokkulepete sõlmimiseks. Kokkuvõtlikult leiavad kostjad II ja IV, et hagiavaldus tuleb selle põhjendamatuse tõttu jätta rahuldamata ning kohtuvaidlusega seonduvad kulud hageja kanda. Kostjad on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja VI 08.02.2023 vastus hagile 18.05.2022 kohtutäitur Tatjana Afanasieva korraldatud avalikul elektroonilisel enampakkumisel soetas kostja VI hagejale (täitemenetluses võlgnik) kuuluva korteriomandi XXX. Korteriomandi valduse ja võtmed andis hageja kostjale VI üle isiklikult 2. septembril 2022. Ta oli selleks ajaks Viru vanglast vabanenud. Esmalt näitas ja tutvustas ta kostjale VI 3-toalist kapitaalremonti vajavat XXX korterit, mis oli lisaks remondivajadusele n.ö maast-laeni ka asju ja rämpsu täis. Hageja rääkis kostjale VI, et ise ta siin pole elanud, tema elukoht on seal läheduses XXX. Tegemist on kapitaalremonti vajava korteriga, mille mittekandvad vaheseinad olid välja lõhutud, korteris puudus isegi küte. Seega oli korter talvel suhteliselt külm. Vestluse käigus palus kostja VI hagejal enamus asju ja võimalusel ka muu prügi korterist ära viia kahe nädala jooksul, mida ta osaliselt kuid hilinemisega ka tegi. Lõplikult sai kostja VI hagejalt korteri valduse ja võtmed kätte 4. novembril 2022 ja läksime sõbralikult laiali. Tema poolt vabatahtlikult kostjale VI valduse üleandmisest järeldas kostja VI ja eeldas, et tal igasugused pretensioonid kohtutäituri läbiviidud täitemenetluse suhtes puudusid. Seda enam on üllatav, et samal ajal oli ta esitanud kohtusse hagi, lootes enampakkumine kehtetuks tunnistada. Fakt on see, et hageja andis kostjale VI korteri valduse vabatahtlikult üle, seda võib kinnitada kostjaga VI kaasas olnud tuttav, kes aitas kostjal VI koristustöid teha. Samuti on kostjal VI olnud hagejaga lisaks telefonikõnedele tihe suhtlus SMSi teel. Tutvunud kohtutäituri vastusega hagiavaldusele, on kostja VI veendunud, et kohtutäitur toimis täitemenetluse läbiviimisel ja kõikide teadete kättetoimetamisel võlglasele Viru Vanglasse, igati täitemenetlust puudutavate normide kohaselt. Kohtutäituri poolt on täidetud TsMS § 322 lg 4 sätestatud olulised nõuded, mis puudutavad teadete ja dokumentide edastamist kinnipidamisasutuses viibivale võlglasele, see asjaolu on antud kohtukaasuse lahendamise põhiline. Olles veendunud korrektselt läbiviidud täitemenetluses leiab kostja VI, et tegemist on perspektiivitu hagiga ja ühtlasi informeerib hagejat asjaolust, et korter on täpselt samas seisus ja mis ta oli kättesaamise hetkel, korter ei ole välja üüritav ja kostja plaan oli see üksnes koristatuna müüa vabal turul. Kuid nüüd, kui teadmata aja kuluga kohtuprotsessi ja hagi tagamisena seatud keelumärke tõttu kostja VI seda teha ei saa, siis kaasnevad kahjud, eelkõige igakuised korteriühistule Lehola 8 makstavad kommunaalkulud. Hagi rahuldamata jätmise puhul kavatsen kindlasti need igakuiselt

2-22-9658 kasvavad kulud hagejalt sisse nõuda. Nimetatud tõendid ja arvestuse esitab kostja VI hiljem menetluse lõpus. Antud asja operatiivsem lahendamine kirjalikus menetluses on eelkõige hageja kui ka kostja VI huvides, mis hoiab ära igakuiselt kasvavate kulude kuhjumise. Kostja VI hagi ei tunnista ja leiab, et antud tsiviilasja ei ole võimalik asja lahendada kompromissiga. Kostja VI on nõus tsiviilasja operatiivse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja VI palub kohtul jätta rahuldamata hageja hagi korteriomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja 25.01.2024 seisukoht kostjate vastuste kohta Selleks, et tuvastada täitemenetluse läbiviimise korrektsust, tuleb esmalt juhtida tähelepanu järgmistele tõenditele:

2-22-9658 Hageja seisukoha kohaselt toimus vaidlusalune enampakkumine tühise arestimise alusel ja rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise objektiks oleva korteriomandi arestimise tühisus tuleneb eelkõige asjaoludest, et vara arestimisel ei olnud tuvastatud vara turuhinda, hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ning võlgnikke ei ole olulises osas teavitatud nende õigustest täitemenetluses. Kohtutäitur rikkus oluliselt teisi arestimise kohta käivaid menetlusnorme. Need asjaolud on aluseks lugeda enampakkumisel võõrandatud korteriomandi arestimine tühiseks vastavalt TMS § 55 punktidele 1, 2 ja 4. Sisuliselt vastates hageja etteheitele, et mitte ükski täitemenetlusega seotud dokumentidest ei olnud hagejale kätte toimetatud, selgitas kohtutäitur, et kohtutäitur toimetas hagejale kätte kõik vajalikud dokumendid seaduslikul viisil. Antud väite osas soovib hageja märkida järgmist: toimikusse on esitatud kaks hageja avaldust, mis näitavad, et hageja oli siiski tema suhtes käivast täitemenetlusest teadlik. Siiski ei saa esitatud avaldusi käsitleda kinnitustena selle kohta, et täitmisteade, vara arestimise akt, vara ümberhindamise aktid, teated enampakkumistest ja enampakkumise aktid toimetati hagejale kätte vastavalt seaduse nõuetele. Antud väite osas tuleb ära märkida järgmist: puuduvad tõendid selle kohta, et täitedokumendid, eriti täitmisteade oleksid hagejale kättetoimetatud. Hageja esitas olemasolevate dokumentide ülevaade, mis näitab, et puuduvad andmed ja tõendid, mis annaksid alust veenduda täitedokumentide kättetoimetamises. Eeskätt tuleb märkida ära, et täitemenetluse seadustiku kohaselt täitedokumendi kättetoimetamisest või kättetoimetamata jätmisest kohtutäituri poolt koostatakse akt. Postikviitungid ja väljasaatmise teated ei tohi sarnastada täitedokumendi kättetoimetamise aktiga. Kättetoimetamise dokumentidest puudub arusaam, millisest konkreetsest TSM § 10 lg 1 loetletud dokumendist on juttu kättetoimetamise dokumentides. Nähtavasti täitetoimikus on rohkem dokumendi kui nende kättetoimetamise teated. Hageja seisukohalt kehtestavad eespool mainitud õigusnormid koosmõjus, et täitemenetluses peab võlgnik olema teavitatud vähemalt täitemenetluse algatamisest, kinnisasja arestimisest ja selle müügist enampakkumisel. Kohtutäitur on kohustatud tegema tõsised katseid võlgnikule menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Tuleb rõhutada, et täitetoimikus on kohtutäituri otsus hageja kaebuse kohta, kuid puuduvad igasugused postiteated või muud otsuse kättetoimetamise tõendavaid dokumente, mille kuupäevad klapiksid kokku otsuse tegemise kuupäevaga. Samuti puuduvad postiteated, mille kuupäevad klapiksid kokku viimasena toimunud enampakkumise kohta teate koostamise kuupäevaga. Ehkki hageja ei olnud teavitanud olulisematest täitetoimingutest. Hageja on seisukohal, et täitemenetluse seadustiku § 10 lg 1 kehtestatud täitemenetlusega seotud dokumentide kättetoimetamine kohustab kohtutäiturit tagama antud kohustuse täitmise. Kohustuse sisu tuleb tõlgendada kohtutäituri seaduse § 23 lg 3 kaudu. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 23 lg-le 3 on kohtutäituri büroo töötaja pädev kohtutäituri nimel ja vastutusel kätte toimetama dokumente ning abistama kohtutäiturit ametitegevuses. Juhul kui dokumentide kättetoimetamine toimub bürootöötaja vahendusel, vastutab bürootöötaja tegevuse eest kohtutäitur (kohtutäituri seaduse § 9 lg 1). Toimikusse ei esitatud täitedokumentide kättetoimetamise akte, mis oleksid koostatud kohtutäituri või tema abilise poolt. Postiteatised jne ei tohiks sarnaneda seadusega ettenähtud aktiga. Kohtutäituri vastusest hagiavaldusele on võimalik eeldada, et kohtutäitur kasutus hagejale täitemenetlusega seotud dokumentide kättetoimetamisel kolmanda isiku (kes ei ole büroo töötaja) teenust. Juhul, kui dokumentide kättetoimetamine toimuks bürootöötaja kaudu, siis bürootöötaja suhtes kehtib kõrgendatud hoolsusstandart. Edasi esitades seisukohti kohtutäituri vastuse hagiavaldusele väidete kohta seletab hageja, et kohtutäituri vastusest hagiavaldusele tulenevalt kasutas ta menetlusdokumentide kättetoimetamisel hagejale isikut, kes ei ole bürootöötaja. Kohtutäituri büroo töötaja suhtes on olemas a priori kõrgendatud usaldus. Andmeid selle kohta, et

2-22-9658 menetlusdokumendid toimetati kätte hagejale muul viisil, kinnitatakse üksnes kulleri koostatud kättetoimetamise aktidega. Aktid vormistati täitemenetluses koostatud dokumentide näol ja kohtutäituri nimel. Lähtudes eeltoodust tekivad järgmised küsimused: kas kolmas isik, kes ei ole kohtutäituri büroo töötaja on seadusest tulenevalt volitatud täitemenetluse dokumentide koostamiseks ja allakirjutamiseks kohtutäituri nimel. Teiseks pole võimalik täitetoimikus olemasolevate menetlusdokumentide kättetoimetamise vormistavate dokumentide pinnalt tuvastada, millised konkreetsed toimingud olid tehtud menetlusdokumentide kättetoimetamise eesmärgiga. Enampakkumise akt on toimetatud hagejale kätte kasuisale andmisega, kuid puuduvad märkused sellest, kuidas enampakkumise akti kättetoimetanud kuller tuvastas kasuisa isikusamasuse ja tema seos hagejaga. Täitemenetlus, mis on suunatud kinnisvara sundmüügile, on isiku põhiõiguse (omandiõiguse) äravõtmisele suunatud menetlus. Antud menetluse läbiviimisel (arvestades sellega, et menetluse tulemusel riivatakse võlgniku põhiõigust) on väga oluline, et menetluses oleksid tagatud võlgniku õigused: õigus teada menetlusest, võlgniku õigustest jne. Käesoleval juhul aga toimus niimoodi, et kohtutäitur delegeerib menetlusdokumentide kättetoimetamist isikutele, kelle volitus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ei tulene seadusest ja kes ei ole kohtutäituribüroo töötaja. Esitades hagiavaldust selgitas hageja oma seisukohti sellest, et juhul, kui täitemenetluses olid täitmisteade, kinnisasja arestimise akt ja enampakkumise akt jäetud võlgnikule kätte toimetamata, siis antud rikkumine annab õigust nõuda enampakkumise tühiseks tunnistamist. Selles osas jääb hageja varem esitatud seisukohtade juurde. Kuna mitte ükski eespool nimetatud dokumentidest ei olnud hagejale kätte toimetatud, siis leiab hageja jätkuvalt hagi põhjendatuks ja palub hagi rahuldada. Hageja väitel ei ole talle kätte toimetatud ka muid õiguspärase täitemenetluse läbiviimise seisukohalt tähtsusega dokumente, sealhulgas kutset kinnisvara arestimisele, kinnisasja arestimise akti ja teadet enampakkumisest. Riigikohus leidis 16.09.2020. a määruse asjas nr 2-18-9218/40 p-s 12, et dokumendi saab lugeda kättetoimetatuks vaid siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada. Vaidlusalusel täitmisteatel puudub märgidokumendi kättetoimetamise kohta samuti kui puuduvad tõendid, mis annavad võimalust veenduda teade kättetoimetamises võlgnikule. Eeltoodust ja täitmisteate vaidlusaluse väljastusteatest lähtuvalt ei saa hageja hinnangul järeldada, et hagejale toimetati täitmisteade kätte nõuetekohaselt TsMS § 322 kohaselt. Väljastusteade ei vasta TsMS § 313 lg 3 p-des 3, 4 ja 7 sätestatud nõuetele. Seega jäi täitmisteate hagejale nõuetekohaselt ehk vastavalt TsMS § 313 lg-s 3 sätestatud nõuetele dokumenteerimata. Kuivõrd kättetoimetamine ei ole väljastusteatel usaldusväärselt dokumenteeritud, ei saa lugeda väljastusteadet ka TsMS § 313 lg 5 alusel kättetoimetamiseks piisavaks. Riigikohus on 28. september 2011. a otsuse asjas nr 3-2-1-69-11, p-s 12 märkinud, et kohtutäitur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi täitma nõuetekohaselt ning menetlusosalistele kätte toimetama seaduses ettenähtud menetlusdokumendid. Üldjuhul tuleb menetlusdokument toimetada kätte selle saajale isiklikult. Hagejale täitmisteate isiklikult üleandmine ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et enampakkumise teadeja akt olid hagejale kättetoimetatud Kui väljastusteatest ei nähtu põhjust, miks menetlusdokument anti üle muule isikule, ei ole kättetoimetamine nõuetekohane (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-84-07, p 8). Riigikohus on 29.09.2015. a määruse asjas 3-2-1-95-15, p-s 25 leidnud, et isegi kui täitmisteadet ei

2-22-9658 toimetatud võlgnikule kätte enne kinnistu arestimist, ei kaasne sellega automaatselt arestimise tühisust TMS § 55 p 2 alusel, kuna TMS § 145 lg 4 kohaselt võib kinnistu arestida ka enne täitmisteate kättetoimetamist (vt selle kohta ka Riigikohtu 6. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-14-10, p 12-16), kuid hageja hinnangul antud asjas ei ole see asjakohane. asja materjalidest ei tulene erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et arestimisega viivitamine võis seada ohtu sissenõudja nõude rahuldamise. Kuna arestimisakti ja täitmisteadet ei olnud hagejale kättetoimetatud, on juba ainuüksi sellest tulenevalt arestimine tühine TMS § 55 punkt 2 alusel ning sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Eelneva põhjal, kuna täitmisteade ei ole hagejale kätte toimetatud, ei pea hageja täitemenetlust alanuks enne täitetoimiku kättetoimetamist hageja esindajale RÕA korras, eriti pärast enampakkumise toimumist, mis automaatselt toob kaasa enampakkumise tühisust. Hageja seisukohalt ei ole tõendatud, et hageja oleks teadlik vara hindamisest. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid ka teiste dokumentide hagejale kättetoimetamise kohta (teatis arestimisest, arestimisakt), mistõttu ei ole hagejat olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses, mis tõi kaasa hageja õiguste rikkumise. Hageja ei saanud õigeaegselt vaidlustada täitemenetluse alustamist, kinnisvara arestimist ega määratud müügihinda. Eraldi tuleb rõhutada, et kohtutäitur, vara turuhinda määrates, võttis arvesse Maa-ameti andmeid, kuid igasugune märge selle kohta arestimisaktis puudub. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Seega, arestimine on tühine TMS § 55 lg 1 järgi, mis toob TMS § 223 lg 1 järgi kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise (vt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Arestimisaktist nähtub, et hageja ei olnud arestimise juures kohal. Vastavalt TMS § 75 lg 4-le, kui võlgnik ei viibi arestimise juures, tuleb talle arestimisakt kätte toimetada. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisehetkest alates. Paraku puuduvad tõendid selle kohta, et arestimisakt oleks hagejale edukalt kättetoimetatud. Enampakkumise osas Hageja leiab, et enampakkumisel esinesid ka muude kohustuste olulised rikkumised:

2-22-9658 enampakkumise õigustatakse sellega, et hageja andis kostjale üle korteri valduse, ei ole asjakohane. Eelkõige on antud väide tõendamata. Lisaks ei ole tegemist sellise tehinguga, mille tühiseks kuulutamise korral võiks hiljem väita, et hageja nõustus tehinguga. Viimaks, valduse üleandmine ei võrdu müügitehingu heakskiitmisega. Eelpool määratletud põhjustel on hageja seisukohal, et tema hagi on põhjendatud, ning palub hagi rahuldada. Kostja I 05.02.2024 seiskoht hageja vastusele Kohtutäitur ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtule esitatud tõendid ei tõenda täitemenetluses koostatud dokumentide kättetoimetamist võlgnikule. Analüüsimise lihtsustamiseks edastab kohtutäitur täiteasja sisukorra tabelina. Tõenditest on nähtav, et näiteks täitmisteate on hageja saanud kätte isiklikult. Lisaks on hageja TsMS § 322 lg 4 kohaselt kätte saanud ka muud kättetoimetamist vajavad dokumendid. Kohtutäitur on sellised tõendid lisanud oma 05.01.2024 vastusele ja need on lisaks nähtavad ka kohtule esitatud täitetoimikus. Ei ole eluliselt usutav hageja väide nagu kõik temale vanglasse saadetud ja vangla ametnike poolt vastu võetud dokumendid ei jõudnud hagejani. Lisaks jääb ebaselgeks, millisel normil põhineb hageja esindaja hagis põhilise etteheitena esitatud väide, et „täitemenetluse seadustiku kohaselt täitedokumendi kättetoimetamisest või kättetoimetamata jätmisest kohtutäituri poolt koostatakse akt“. Hageja ei ole hagis ega ka oma 25.01.2024. a seisukohtades esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et olulisi dokumente ei toimetatud antud täitemenetluses kätte seadusi järgides. Seega on kõik hagis toodud etteheited täitemenetlusele ja selle läbiviimisele paljasõnalised ja tõendamata. Lisaks kinnitab kohtutäitur üle, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja III 07.02.2024 seisukoht hageja vastusele Kostja III hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja III on seisukohal, et enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks puudub alus ja hagi tuleb jätta rahuldamata ning jääb oma 11.01.2023 vastuses hagile toodud põhjenduste juurde. Kostja III ei soovi esitada täiendavaid tõendeid, taotlusi ja seisukohti. Kostja III on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja II ja IV 08.02.2024 seisukoht hageja vastusele Kostjad II ja IV jäävad jätkuvalt enda 16.01.2023 seisukohtade juurde. Kostjad leiavad, et hageja suhtes ei ole rikutud täitemenetluse nõudeid, mis annaks aluse hageja korteri suhtes toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistada. Hageja esitab oma 25.01.2024. a seisukohtades hulganisti väiteid, milles märgib, et ta pole saanud kätte täitemenetluse dokumente. Kuigi hageja siiski möönab, et oli teadlik tema suhtes käivast täitemenetlusest, ei tõendavat see tema hinnangul siiski seda, et ta oleks kõik täitemenetluse dokumendid kätte saanud. Nii näiteks märgib hageja 25.01.2024. a seisukohas, et 14.06.2017 vanglas koostatud väljastamisteatest jääb arusaamatuks, millises täiteasjas teade toimetati kätte. Käesoleval juhul peavad kostjad vajalikuks osundada, et kõnealusel väljastusteatel on selgelt märgitud nii täiteasja

2-22-9658 number (XXX) kui ka viide üleantava dokumendi sisule (täitmisteade koos lisadega). Selle väljastusteate on käimasolevas kohtuasjas esitanud kohtule täitur koos oma 05.01.2023 seisukohtadega. Sellel dokumendil on märgitud käsikirjaliselt hageja nimi ja allkiri. Eelnevat arvestades puudub alus veendumuseks, et täitedokumenti ei ole hagejale kätte toimetatud. Vastupidi – hageja on selle isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Niisamuti nähtub asja materjalidest, et hageja kinnisasja arestimise akt on edastatud hagejale (vanglasse). Väljastusteate kohaselt on dokument üle antud 04.01.2022 vangla dokumendihaldusteenistuse spetsialistile. Seega toimus menetlusdokumendi edastamine vangis viibivale isikule kooskõlas TMS § 10 lg-ga 2 ja TsMS § 322 lg-ga 4. Puudub alus kahelda, et võlgnik pole seda dokumenti kätte saanud. Seda enam olukorras, kus võlgnik on loetud päevad hiljem (11.01.2022) esitanud täiturile avalduse enampakkumise edasilükkamiseks. Analoogselt eelmises lõigus kirjeldatuga toimetati hagejale kätte ka 28.02.2022. a teade esimese enampakkumise kohta. Ka nimetatud teate kättetoimetamises puudub alus kahelda, sest mõned päevad hiljem (st 10.03.2022) saabus võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr XXX. milles võlgnik vaidleb oksjoni toimumise vastu, kuna ta peatselt vabaneb vanglast ning antud korter on tema ainukene elukoht. Kostjad nõustuvad hagejaga selles, et täitemenetluse käigus toimub riive võlgniku omandiõigusele, kuid samas ei saa jätta tähelepanuta sissenõudjate õigustatud huvi saada oma nõuded tõhusalt ja võimalikult kiiresti täidetud. Käesoleval juhul on 2017 a algatatud täitemenetluses asutud võlgniku vara võlausaldajate nõuete katteks realiseerima 2022. Olukorras, kus võlgnikul muu vara (sh sissetulekud) puuduvad ja sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil, kui läbi kinnisasja müügi, tõenäoliselt mõistliku aja jooksul võimalik pole, siis pole kohtutäituril muud võimalust, kui asuda võlgniku kinnisvara võõrandama. Kokkuvõtlikult leiavad kostjad, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostjad on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja VI 12.02.2024 seisukoht hageja vastusele Kostja VI on veendunud, et kohtutäitur toimis täitemenetluse läbiviimisel ja kõikide teadete kättetoimetamisel võlglasele Viru vanglasse täitemenetlust reguleerivate normide kohaselt. Kõige olulisem antud tsiviilasja lahendamisel on asjaolu, et kohtutäitur on tõendanud kõikide täitemenetlust puudutavate dokumentide korrektset edastamist võlgnikule nii dokumentaalselt, kui ka seadusele tuginedes. Viimases vastuses on kohtutäitur välja toonud ka täiteasja sisukorra tabelina, mis täiendavalt eeltoodut kinnitab. TsMS § 322 lg 4 kohaselt ei ole oluline, millised dokumendid on hageja vastu võtnud isiklikult, ja millised vangla administratsiooni kaudu. On veendunud, et Viru vangla personal on kõik kohtutäituri dokumendid hagejale ka üle andnud. Märkimisväärne on siinkohal ka kostja II ja IV tehtud tähelepanekud. Nimelt väidab hageja pidevalt, et hageja ei ole Viru vanglas dokumente kätte saanud, kuid mitmetel kordadel on vangis viibib hageja mõned päevad peale dokumentide kättesaamist neile ise reageerinud, näiteks nõudnud kirjalikult enampakkumise edasilükkamist (11.01.2022) ja esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale (10.03.2022). Kõik eelnev toob esile hageja väidete paljasõnalisuse ja pahatahtlikkuse, hagi tuleb jätta rahuldamata. Ühtlasi soovib kostja VI rõhutada järgmist. Käesoleva hagi rahuldamata jätmise puhul, kavatseb kostja VI esitada kohe iseseisva hagiavalduse hageja vastu kõikide kuhjunud kommunaalkulude

2-22-9658 väljamõistmiseks, mille on kostja VI maksnud Korteriühistule Kohtla-Järve linn, Lehola 8. Korter on tänaseni kapitaalremonti vajavas olukorras (s.h ilma kütteta), mida kostja VI ei saa ka välja üürida, samuti pole olnud kindlust ja motivatsiooni seda renoveerida, kuna käimas on ebaõigele ja pahatahtlik kohtuvaidlus hageja poolt. Kostja VI on kogu käesoleva tsiviilasja venima läinud menetluses olnud kahju kannatavas positsioonis, kus kohtu kaalutlusotsusega ei ole hagejalt hagitagamise rahalist tagatist ka nõutud, mis välistab võimaluse nõuda hagejalt kahjude kohest korvamist, kui hagi jäetakse rahuldamata ja see jõustub. Juhul, kui hageja peaks kaaluma esimese astme kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamist, siis kavatseb kostja VI kindlasti teise astme kohtult hagi tagamiseks seatud keelu tühistamist, selle asendamist või selle jätkumisel piisava hagitagamise tagatise kohest määramist. Kostja VI palub jätta rahuldamata hagi korteriomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks, vabastada kostjale VI kuuluv korteriomand hagi tagamiseks seatud keelumärke alt, kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja V 29.02.2024 seisukoht hagile ja hageja vastusele Kostja V nõustub täielikult teiste kostjate seisukohtadega ja palub jätta hageja hagivaldus rahuldamata. Asja ei ole võimalik lahendada kompromissi sõlmimisega. Kostja V ei soovi esitada täiendavaid tõendeid ega taotlusi. Kostja V on nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Kõik menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kirjaliku menetluse määramine Arvestades asja olemust ja seda, et pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus 18.06.2024. a kohtunõudega lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata TsMS § 403 alusel. Kohus määras ka pooltele tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta, menetluskulude nimekirjad ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kostjate II ja IV 02.07.2024 vastus Kostjad jäävad täielikult oma varasemate seisukohtade juurde. Kostjatel menetluskulusid ei ole. Kostjad leiavad, et hageja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ning kulud hageja kanda. Hageja 02.07.2024 vastus Tutvudes pärast hageja viimast dokumenti kostjate poolt esitatud vastuväidete ja seisukohtadega, ei leidnud hageja uusi väiteid, mis vajaksid hageja täiendavate seisukohtade esitamist. Hageja jääb va-rasemalt esitatud seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-22-9658 Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.` Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada alates 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, 1) kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või 2) kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või 3) rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Riigikohus on selgitanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esemeks on nõue tunnistada enampakkumine kehtetuks ja kostjatena tuleb käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele, mis on suunatud nimetatud kolme isiku vastu, on võimalik esitada ka täiendavaid haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja, nõuda kinnistusraamatu kande parandamist vms (3-2-1-69-11 p 18). Hageja esitas hagi täitemenetlust korraldanud kohtutäituri, sissenõudjate ja enampakkumise ostja vastu. Hageja soovib tunnistada kehtetuks enampakkumise, milles müüs kohtutäitur hageja kinnisvara ning kohustada ostjat andma nõusolek kinnistusraamatus korteriomandi omanikukande parandamiseks selliselt, et kustutada omanikukande ostja kohta ja kanda omanikuna sisse hageja. Hageja on seisukohal, et vaidlustatud enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Need asjaolud on aluseks lugeda enampakkumisel võõrandatud korteriomandi arestimine tühiseks vastavalt TMS § 55 punktidele 1, 2 ja 4. Käesolevas asjas vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur müüs 20.05.2022. a toimunud enampakkumisel hagejale kuulunud korteriomandi kostjale VI. Puudub vaidlus, et hagi on esitatud õigete kostjate vastu. Pooled vaidlevad selle üle, kas on alust tunnistada enampakkumine kehtetuks. Hageja leiab, et korteriomandi enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja hageja suhtes toimunud täitemenetlustes rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja peamised vastuväited seisnevad selles, et: -

hagejale jäeti esitamata täitmisteated kõigi täitemenetluses menetletud nõuete kohta; hagejale jääb arusaamatuks kuidas toimus sissenõudjate avalduste alusel täitemenetluste algatamine ja seetõttu pole võimalik veenduda selles, et hageja sai kätte kõik täitmisteated;

-

hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteade ja ka muid õiguspärase täitemenetluse läbiviimise seisukohalt tähtsust omavaid dokumente, sealhulgas kutset kinnisvara arestimisele, kinnisasja arestimise akti ja teadet enampakkumisest; toimikusse ei esitatud täitedokumentide kättetoimetamise akte; kättetoimetamise dokumentidest puudub arusaam, millisest konkreetsest

2-22-9658 TSM § 10 lg 1 loetletud dokumendist on juttu kättetoimetamise dokumentides; enampakkumise akt on toimetatud hagejale kätte kasuisale andmisega; -

aktist lähtudes määras kohtutäitur korteriomandi hinnaks 3000 eurot, kuid korteriomandi hindamiseks ei olnud kaasatud kinnisvara hindaja. Hageja seisukohalt antud hind ei vasta korteriomandi turuväärtusele mille mediaan antud rajoonis on 12 000 eurot.

Kostjad on seisukohal, et enampakkumise tingimusi rikutud ei ole. Sundtäitmisega ühinemine Hageja väitel olid hagejale jäetud esitamata täitmisteated kõiki täitemenetluses menetlusetud nõuete kohta. Hagejale jääb arusaamatuks kuidas toimus sissenõudjate avalduste alusel täitemenetluste algatamine ja seetõttu pole võimalik veenduda selles, et hageja sai kätte kõik täitmisteated. Kohus hageja väitega ei nõustu. TMS § 149 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja etteheited, et kostja I (kohtutäitur Tatjana Afanasieva) ei ole võlgnikule täitmisteated nr XXX ja XXX kätte toimetanud, on alusetud. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses ei olnud täiteasju nr-d XXX ja XXX. Täiteasi nr XXX oli kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses ja täiteasi nr XXX oli kohtutäitur Andrei Kreki menetluses. Nimetatud nõuded olid ühendatud esialgselt kohtutäituri Kristel Maalman täitemenetlusega ning hiljem täiteasjaga nr XXX ning ainult kinnisvarale sissenõude pööramise osas (vt 23.08.2017 sundtäitmisega ühinemise avaldus täiteasjas nr XXX), (dtl. 218). Kohus selgitab, et sundtäitmisega ühinemise juhul teist arestimisakti ega uusi täitmisteateid ei koostata ning järelikult ei pea kohtutäitur toimetama võlgnikule kätte ühinenud täiteasjade täitmisteateid. Täitemenetluse dokumentide võlgnikule kättetoimetamine ja arestimise tühisus Hageja leiab, et hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteade ja ka muid õiguspärase täitemenetluse läbiviimise seisukohalt tähtsusega dokumente, sealhulgas kutset kinnisvara arestimisele, kinnisasja arestimise akti ja enampakkumise teadet; toimikusse ei esitatud täitedokumentide kättetoimetamise akte; kättetoimetamise dokumentidest puudub arusaam, millisest konkreetsest TSM § 10 lg 1 loetletud dokumendist on juttu kättetoimetamise dokumentides; enampakkumise akt on toimetatud hagejale kätte kasuisale andmisega. Kohus hageja väitega ei nõustu. Hageja seisukoha kohaselt toimus vaidlusalune enampakkumine tühise arestimise alusel ja rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise objektiks oleva korteriomandi arestimise tühisus tuleneb eelkõige asjaoludest, et vara arestimisel ei olnud tuvastatud vara turuhinda, hagejale

2-22-9658 ei ole täitmisteadet kätte toimetatud ning võlgnikke ei ole olulises osas nende õigustest täitemenetluses teavitatud. TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur toimetama võlgnikule kätte täitmisteate, vara arestimise akti ja enampakkumise akti. TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole täitmisteadet kätte toimetatud; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Juhul, kui võlgnik ei ole arestimisakti kätte saanud, võib tegu olla arestimise tühisuse alusega (TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise (vt Riigikohtu

09.06.2027 täitmisteade täiteasjas nr XXX oli isiklikult kätte toimetatud 14.06.2017 võlgnikule (hagejale) allkirja vastu tema viibimiskohas Viru vanglas sisuga: „täitmisteade koos lisaga“ (dtl. 202); 01.12.2021 kutse kinnisvara arestimisele oli võlgnikule toimetatud kätte 07.12.2021 Viru Vangla haldusosakonna töötaja kaudu postisaadetise väljastusteate sisuga: „kutse kv a-le“ (kutse kinnisvara arestimisele (dtl. 192-193); 27.12.2021 kinnisasja arestimise akt oli võlgnikule toimetatud kätte 04.01.2022 Viru Vangla haldusosakonna töötajale kaudu postisaadetise väljastusteate sisuga: k/a a/akt (kinnisasja arestimise akt) (dtl. 190-191);

2-22-9658 -

-

-

17.02.2022 teade esimesest enampakkumisest, mis pidi toimuma 18.03.2022-25.03.2022; alghind 3000 eurot, oli toimetatud võlgnikule kätte 28.02.2022 Vangla haldusosakonna töötajale kaudu postisaadetise väljastusteate sisuga: teade e/p-st (s.o teade enampakkumisest) (dtl. 196-197); 21.03.2022 kohtutäituri otsus võlgniku kaebusele (enampakkumise korraldamise edasilükkamiseks) on toimetatud võlgnikule kätte 24.03.2022 Vangla haldusosakonna töötajale kaudu (dtl. 194); 01.04.2022 teade teisest enampakkumisest, mis pidi toimuma 11.05.2022-18.05.2022; alghind: 2250 eurot) oli toimetatud võlgnikule kätte 06.04.2022 Vangla haldusosakonna töötajale kaudu postisaadetise väljastusteate sisuga: teade e/p-st (s.o teade enampakkumisest) (dtl. 198-199); 20.05.2022 vara enampakkumise akt ja tulemi jaotuskava on toimetatud võlgnikule kätte 21.06.2022 kasuisale (P T ) andmisega aadressil XXX (dtl. 188).

Lisaks tuvastas kohus, et kohtutäiturile saabus võlgnikult 11.01.2022 võlgniku avaldus enampakkumise edasilükkamiseks (dtl. 182) ning 10.03.2022 võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr XXX, milles võlgnik väidab oksjoni vastu, kuna tema varsti vabaneb vanglast ning antud korter on võlgniku ainukene elukoht (dtl. 184). Täitmisteade nr XXX oli toimetatud võlgnikule isiklikult kätte allkirja vastu. Seega võlgniku väide, et ta ei ole saanud täitmisteadet kätte ning seega enampakkumine toimus tühise arestimise alusel, on tühine. TMS § 24 lg 2 täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Vaidlust ei ole, et hageja viibis täitmisteate, kutse kinnisvara arestimisele, kinnisasja arestimise akti, teate esimesest enampakkumisest ja teate teisest enampakkumisest kättetoimetamise ajal kinnipidamisasutuses ehk vanglas. Kohtu arvates ei ole TsMS § 322 lg 4 kohaselt oluline, millised dokumendid on hageja vastu võtnud isiklikult ja millised vangla administratsiooni kaudu. Väljastusteadete kohaselt on täitedokumendid üle antud vangla dokumendihaldusteenistuse spetsialistile. Seega toimus menetlusdokumendi edastamine vangis viibivale isikule kooskõlas TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 322 lg 4. Kohus leiab, et puudub alus kahelda selles, et Viru Vangla jättis kohtutäituri dokumendid võlgnikule edasi toimetamata ja et võlgnik pole seda dokumenti kätte saanud. Kõnealustel väljastusteadetel on ka selgelt märgitud nii täiteasja number (XXX) kui ka viide üleantava dokumendi sisule (nt. täitmisteade koos lisadega, kinnisasja arestimise akt, teade enampakkumisest jne ). Kohus leiab, et täitemenetluse dokumentide kättetoimetamises võlgnikule puudub alus kahelda, sest pärast 27.12.2021 kinnisasja arestimise akti võlgnikule 04.01.2022 kättetoimetamist saabus kohtutäiturile võlgniku poolt 11.01.2022 võlgniku avaldus enampakkumise edasilükkamiseks ning pärast 17.02.2022 teate esimesest enampakkumisest võlgnikule 28.02.2022 kättetoimetamist saabus kohtutäiturile 10.03.2022 võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr XXX, milles võlgnik väidab oksjoni vastu, kuna tema varsti vabaneb vanglast ning antud korter on võlgniku ainukene elukoht. Kohtu arvates kinnitavad võlgniku eelnimetud avaldused kohtutäiturile, et hageja oli teadlik menetlusest. Järelikult on hagiavalduses toodud asjaolud (olulised täitemenetluse dokumendid jäetud võlgnikule kätte toimetamata) ei vasta tegelikkuses tõele. Kohtutäituri esitatud andmetest nähtuvalt on kõik täitemenetluse olulised dokumendid edastatud võlgnikule AS Eesti Post vahendusel väljastusteatega

2-22-9658 võlgniku viibimiskohta Viru vanglasse. Kuigi kõik dokumendid on vastu võtnud vangla haldusosakonna töötaja, puudub alus kahelda selles, et vangla töötaja jätab kirjad adressaadile edastamata. Hageja poolt dokumentide kättesaamist kinnitab ka asjaolu, et võlgnik on temale adresseeritud dokumente vaidlustanud ning palunud enampakkumist edasi lükata. Vara enampakkumise akt toimetati võlgnikule kätte kasuisale (P T ) andmisega aadressil XXX. Esialgse hagiavalduse kohaselt on hageja elukohaks märgitud ka aadress XXX. Hageja ei esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid, et hageja elas vara enampakkumise akti kättetoimetamise ajal teisel aadressil (s.o et tegemist ei ole hageja eluruumiga) või et P T ei ole tema eluruumis elav isik. Seega toimus vara enampakkumise akti edastamine kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule kooskõlas TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 322 lg 1. Kohus leiab, et võlgnikule vara enampakkumise akti kättetoimetamises puudub alus kahelda, sest pärast 20.05.2022 vara enampakkumise akti võlgnikule 21.06.2022 kättetoimetamist (kasuisale andmisega) saabus kohtule võlgniku poolt 01.07.2022 esialgse hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, mille kohaselt sai hageja teada oma korteri müügist 21.06.2022 (dtl. 1-3). Võlgniku hagiavaldus kohtule kinnitab, et hageja oli täitemenetlusest ja korteri müügist teadlik. Kohus nõustub kohtutäituriga, et jääb ebaselgeks, millisel normil põhineb hageja hagis põhilise etteheitena esitatud väide, et „täitemenetluse seadustiku kohaselt täitedokumendi kättetoimetamisest või kättetoimetamata jätmisest kohtutäituri poolt koostatakse akt“. Kohus leiab, et hageja etteheite, et hagejale ei ole olulises osas teavitatud tema õigusest täitemenetluses on ka alusetu, kuna kohtutäituri koostatud olulistes dokumentides (täitmisteates, vara arestimise aktides, kutses arestimisele, kinnisasja arestimise aktis, otsuses kaebusele, teates enampakkumisest, vara enampakkumise aktis jne) olid hagejale selgitatud võlgniku kohustused ja õigused täitemenetluses (vt dtl. 127-128, 205, 321-322, 328, 371-372, 410, 422-423, 428). Kõik olulised täitemenetluse dokumendid olid hagejale nõuetekohaselt toimetatud kätte. Järelikult ei toimunud enampakkumine tühise arestimise akti alusel. Kinnisasja hindamine ja ümberhindamine Hageja leiab, et, aktist lähtudes kohtutäitur määras kindlaks korteriomandi hinnaks 3000 eurot, kuid korteriomandi hindamiseks ei olnud kaasatatud kinnisvara hindaja. Hageja seisukohalt antud hind ei vasta korteriomandi turuväärtusele mille mediaan antud rajoonis on 12 000 eurot. Kohus hageja väitega ei nõustu. Vastavalt TMS §-dele 74 ja 144 arestitud asju hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja asjade hindamises kokkulepet ei saavuta, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule. Eelmärke või vastuväitena kinnistusraamatusse kantud õigusi arvestatakse hindamisel sissekantud õigustena. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Kohus tuvastas, et kinnisasja arestimise akti punktis pealkirjaga „Kinnisasja üleskirjutamine“ sisalduvad järgmised andmed: Kinnistusraamatust väljavõte (korteriomandi asukoht, pindala, kinnistusraamatusse sisse kantud õigused ja piirangud); Ehitisregistrist andmed maja kohta, kus korter asub, ja korteri kohta (tubade arv ja korteri paigaldus): 3-toaline korter (59,40 m2) paikneb II. korrusel kahekorruselises tellis-/väikeplokkmajas (1951 e.a.); Korter vajab kapitaalremonti

2-22-9658 (lammutatud vaheseinad (ilma ehitusloata), puudub wc-pott, valamu ja vann, majas puudub keskküte) (dtl. 326). Kohus nõustub kohtutäituri järeldusega kinnisasja hindamisel, et kuna tegemist ei olnud keerulise objektiga (nagu tehas, eramaja, jne), vaid tüüpilise korteriga Kohtla-Järve linnas, arestitava vara hindamine ei osutunud raskeks. Kinnisvara arestimisel kasutab kohtutäitur muuhulgas Maa-ameti hinnastatistikat, mis on koostatud tegelikult toimunud tehingute hindade alusel, aga mitte kuulutustes avaldatud hindade alusel. Võttes arvesse korteri asukohta ja seisukohta, arestitud korteri hinnaks oli määratud 3000 eurot. Kui võlgnikku teavitatakse enampakkumisest ja sellest teavitusest nähtub, et tema vara on arestitud, ning talle teatatakse ka enamapakkumisele pandud vara hind, siis on tal võimalik TMS § 74 lg 7 alusel kaebusega vaidlustada arestitud vara hinda selle mittevastavuse tõttu turuhinnale TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Teistsugune on õiguslik olukord siis, kui võlgnik ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib arestimine olla tühine TMS § 55 lg 1 järgi, mis toob omakorda TMS § 223 lg 1 järgi kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise (vt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Kohus tuvastas, et kinnisasja arestimise aktis oli selgitatud, et võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud (dtl. 327). Lisaks selgitab kohus hagejale, et Riigikohus oma 13.03.2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-19325 leidis, et kui võlgnik või sissenõudja ei ole vaidlustanud arestimisaktist nähtuvat (kinnis)asja hinda, kaotab ta TMS § 217 lg 6 kohaselt vähemalt üldjuhul õiguse esitada hinna kohta vastuväiteid TMS § 223 lg 1 järgse hagiga. (p 19). Kinnisasja arestimise akt oli võlgnikule toimetatud kätte. Võlgnik ei vaidlustanud arestimist ega arestimisaktis märgitud hinda. TMS § 100 lg 1 ja 3 kohaselt võib sissenõudja enampakkumise nurjumise korral nõuda kordusenampakkumise korraldamist. TMS § 100 lg 5 kohaselt kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Kohus tuvastas, et kordusenampakkumise läbiviimiseks ja vara ümberhindamiseks on esitanud avaldused ühinenud täiteasjas nr XXX kohtutäitur Natalja Malahhova (dtl. 407) ja täiteasjas nr XXX sissenõudja Maksu- ja Tolliamet (dtl. 415).

2-22-9658 Kinnisvara oli ümberhinnatud 25% võrra ning uus hind moodustas 2250 eurot (s.o 3000*25%=2250) (dtl. 422). Teade teisest enampakkumisest alghinnaga 2250 eurot oli toimetatud võlgnikule 06.04.2022 (dtl. 198-199). Võlgnik ei vaidlustanud märgitud hinda. Kohtu arvates puudub vaidlus selles, et esimene avalik enampakkumine alghinnaga 3000 eurot nurjus, misjärel toimus hinna alandamine. Kohtutäituri andmetel oli müüdud korteri seisukord halb – korteris puudub küte, elementaarne elamiseks vajalik (näiteks WC pott, kraanikauss, pesemisvõimalus), lammutatud on ebaseaduslikult (st ehitusluba omamata) vaheseinu. Kohus leiab, et müüdava objekti hind oli vastavuses selle väärtusega. Korteri müük toimus enampakkumisel, mille esmakordne pakkumine ebaõnnestus, mis omakorda tõendab, et 3000 euro eest ostjaid äärmiselt halvas seisukorras ja elamiskõlbmatule objektile on raske leida. Pealegi tuleb võlgnikul arvestada, et täitemenetluses pikaaegne objekti müük (mis ehk aitaks küll saada kõrgemat hinda) pole otstarbekas täitemenetluse venimise vaatepunktist ega oleks kooskõlas võlausaldajate huvidega saada oma nõue rahuldatud kõige kiiremal viisil. Pealegi on kohtutäitur võlgnikule selgitanud, et enampakkumise edasilükkamiseks oli võlgnikul võimalik alustada läbirääkimisi sissenõudjatega näiteks tasumise kokkulepete sõlmimiseks (vt. 21.03.2022 kohtutäituri otsus võlgniku kaebuse kohta, p 8) (dtl. 414). Kohus nõustub hagejaga selles, et täitemenetluse käigus toimub riive võlgniku (hageja) omandiõigusele, kuid samas ei saa jätta tähelepanuta sissenõudjate õigustatud huvi saada oma nõuded tõhusalt ja võimalikult kiiresti täidetud. Käesoleval juhul on 2017 a algatatud täitemenetluses asutud võlgniku vara võlausaldajate nõuete katteks realiseerima ainult 2022 a. Olukorras, kus võlgnikul muu vara (sh sissetulekud) puuduvad ja sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil, kui läbi kinnisasja müügi, tõenäoliselt mõistliku aja jooksul võimalik pole, siis pole kohtutäituril muud võimalust, kui asuda võlgniku kinnisvara võõrandama. Kohus leiab, et hageja kinnisasja hindamine ja ümberhindamine toimusid vastavalt täitemenetluse seadustiku normidele. Kohtu lõppjäreldused Kohus järeldab, et täitemenetluse dokumendid on toimetatud võlgnikule nõuetekohaselt kätte, enampakkumised on läbi viidud seadusega ettenähtud alustel ja korras, kohtutäituri poolt koostatud olulistes dokumentides olid hagejale selgitatud võlgniku kohustused ja õigused täitemenetluses ning hageja kinnisasja hindamine ja ümberhindamine on toimunud vastavalt täitemenetluse seadustiku normidele. Kokkuvõtvalt, kohtu hinnangul kohtutäitur kordusenampakkumise tingimusi ei rikkunud, mis tooks kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Seetõttu jätab kohus hageja nõude enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX rahuldamata. Hagihind TsMS § 125 alusel määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

2-22-9658 Hageja palub tunnistada enampakkumine kehtetuks, antud nõude puhul on tegemist tuvastushagiga. Hüve väärtus on korteri väärtus – hagi rahuldamise korral saab hageja korteri tagasi enda omandisse. Hageja esialgsel hinnangul on korteri tegelik väärtus 7250 eurot (5000+2250). Seega on tsiviilasja hagihind 7250 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetlusabi Viru Maakohus rahuldas 19.10.2022. a määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja 665 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ning kuna hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud hagejalt välja riigituludesse täies ulatuses. Seega on hagejal kohustus hüvitada Eesti Vabariigile hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 665 eurot. Lähtuvalt TsMS § 190 lg-st 7 võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohus märkis 14. juuni 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10, p10, et TsMS § 190 lg 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte.

2-22-9658 Kohus tuvastas, et menetlusabi oli hagejale antud 19.10.2022 ja 15.12.2022. Kohus, tutvunud hageja menetlusabi taotluse, tsiviilasja materjalide ja vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite ja Maksu- ja Tolliameti register) andmetega, leiab, et hageja majanduslikus olukorras olulisi muudatusi võrreldes eelnevate perioodidega, mil hagejale anti menetlusabi, toimunud ei ole. Kohus leiab, et hageja majanduslik olukord on mõjuvaks põhjuseks tema vabastamiseks menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude – tasumata riigilõivu 665 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jätab hageja menetluskulude – tasumata riigilõiv 665 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Hagi tagamine Viru Maakohus 22.12.2022. a määrusega rahuldas hageja hagi tagamise taotluse ning kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX hagi tagamise abinõuna hageja kasuks võõrandamise keelumärge kostjale VI kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb hagi tagamine tühistada.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.