C.W hagi N.Q.Q vastu kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus. Menetluskulud jätta C.W kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).Määrusele ei saa esitada määruskaebust. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt C.W palus OÜ-lt N.Q.Q välja mõiste mittevastava tervishoiuteenuse osutamise tulemusel tekitatud varaline kahju 42 313,27 eurot, seisuga mai 2016 mittevaraline kahju 76 000 eurot ja seisuga 30.06.2016 viivis 6198,50 eurot, viivis varaliselt ja mittevaraliselt nõudelt alates 01.07.2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni kahjunõude täieliku hüvitamiseni.
2.04.06.2024 kohtuistungil C.W loobus mittevaralise kahju hüvitamise nõudest summas 6516 eurot ja C.W palub OÜ-lt N.Q.Q välja mõista mittevastava tervishoiuteenuse osutamise tulemusel tekitatud varaline kahju 42 313,27 eurot, mittevaraline kahju 69 484 eurot, seisuga 30.06.2016 viivis 6198,50 eurot, viivis varaliselt ja mittevaraliselt nõudelt alates 01.07.2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni kahjunõude täieliku hüvitamiseni.
3.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt dr Y ja N.Q.Q osutasid hagejale perioodil september 2012 kuni juuli 2013 tervishoiuteenust. Raviteenuse osutamise tulemusena tekitati hagejale raske tervisekahjustus. Hagejal tekkisid 2012 jaanuaris hammaste D11 ja D12 piirkonnas valud ning patsient pöördus OÜ-sse N.Q.Q. Seal töötanud arst L.A eemaldas hambalt D11 krooni ja tegi hammaste D11 ja D12 juureravi. Hageja pöördus 01.03.2012 OÜs N.Q.Q töötava arsti dr Y poole. Dr Y koostas 26.04.2012 raviplaani, mille kohaselt parandatakse hageja hambumust ilma breketravita. Hageja ja dr Y arutasid raviplaani 10.05.2012.
4.Dr Y võttis 19.09.2012 hammaste jäljendid ning 03.10.2012 paigaldati hammastele kõrgendused e restauratsioonid. Novembris 2012 algas tugev hambavalu. Hambal D27 tuvastati mõra ning 18.11.2012 eemaldati see hammas. Dr Y paigaldas enne kõrgendused, kui oli lõpule viidud hamba D27 juureravi.
5.Hagejal algasid 10.12.2012 pidevad hambavalud. Igal hommikul pärast ärkamist ja kape eemaldamist tundis hageja kõrgemaid kontakte ja selles kohas hambavalu. Uus kape otsustati teha 13.12.2012. Alates detsembrist kandis hageja kapet igal võimalusel ka päeval.
6.Dr Y ütles hagejale, et tal on bruksist (hammaste kokku surumine ja krigistamine) ning sellest tulenevad kõik probleemid. Ravikaardist nähtuvalt algasid detsembrist 2012 kostja juures korduvad erinevate hammaste lihvimised. Ravikaardi 03.01.2013 sissekandest nähtub, et hagejal tekkis kuus tundi pärast visiiti valu uuesti. Hageja soovis kõrgenduste eemaldamist, millest dr Y keeldus. Vaatamata sellele, et kahekuine kõrgendustega harjumise aeg oli raviplaani kohaselt möödunud.
7.Kostja juures paigaldati 17.01.2013 ja 21.01.2013 fiibertiftid vastavalt hammastele D14 ja D16. Dr Y teostas 25.02.2013 hagejahamba D15 juureravi proteetilistel näidustustel. Raviplaanis ei olnud märgitud hamba D15 juureravi põhjust ja vajadust.
8.Kuivõrd igapäevased hambavalud olid väljakannatamatud, siis hakkas hageja käima alates 22.03.2013 nõelravis.
9.04.04.2013 toimus implantaadilõikus D26 kohale koos põskkoopa põhja tõstmisega, et asendada eemaldatud hammas D27. Dr Y eemaldas 11.04.2013 kõrgendused. Kostja juures tehakse 21.05.2013 uus kape ning koheselt valud jäid ära. Hagejal jäi paremale üles ebamäärane valu. Dr Y selgitas hagejale, et valu põhjuseks on ühe suupoolega söömine, kuna puudub hammas D27 ja sellest tekkinud lihaspinged.
10.Ebamäärase valu tõttu pöördus hageja neuroloogi juurde, kus talle kirjutati välja ravim Carbamazepin. Esimestel päevadel valu taandus, kuid edasi enam mitte. Hagejal muutus 01.06.2013 hammas D15 tundlikuks ja hakkas valutama. Hageja pöördus kostja poole
03.06.2013, kuid sai vastuvõtule 07.06.2013 (valu oli 06.06.2013 väljakannatamatu). Kostja arst dr L.A eemaldas 07.06.2013 hamba D15 juuretäidise osaliselt, vaatamata sellele, et hagejapalus juuretäidis eemaldada täielikult.
11.Kostja ütles ühepoolselt 16.07.2013 tervishoiuteenuse lepingu üles ning tühistas kõik visiidiajad.
12.Järgnevate kuude vältel alates 17.07.2013 kuni oktoober 2013 (uue raviarsti leidmine) tekkisid hagejal tulenevalt Kliiniku poolt katkestatud ravist tõsised probleemid ning hageja kannatas pidevat näo valu. Hageja püüdis hammaste ja valu probleeme lahendada erinevate hambaarstide poole pöördudes, kust esmaabi aegu oli võimalik saada- Hanzadent kliinikus, Kaarli Hambaravis, Citymed kliinikus, Dental Art kliinikus ning Tallinna Hambapolikliinikus.
13.01.10.2013 käis hageja esimesel visiidil X Hambaravi hambaarsti dr. K.S juures ning dr. K.S poolt alustati hageja hammaste taastamist. Viimane visiit toimus X Hambaravisse 12.02.2016 ehk 2 aasta ja 4 kuu jooksul toimus X Hambaravisse kokku 97 visiit. Sageli toimus selle 2 aasta ja 4 kuulise perioodi jooksul kliiniku erinevate arstide juurde ühes nädalas 2 või rohkem visiiti.
14.Samal ajal X Hambaravis toimunud hammaste taastamisega jätkas hageja pidevate näovalude tõttu visiite PERH valukabinetti ning erinevate ravimite tarvitamist. Alates esimesest visiidist 27.06.2013 kuni viimase visiidini 07.01.2015 PERH valukabinetti oli hageja diagnoosiks atüüpiline näovalu, sealjuures ka ühe hüpoteesina somatoformne valu.
15.Neuroloog dr N diagnoosis 18.11.2014 hagejal neuropaatia ehk kolmiknärvi kahjustuse ehk 1 aasta ja 9 kuud kahjustuse tekitamisest hiljem (Dl5 juureravi veebruaris 2013). Määrati kohene ravimite väljavahetamine (PERH valukabineti poolt ligi 2 aasta jooksul määratud ravimiks antidepressant Effexor) kirjutati välja valuvaigisti Xefo Rapid, ravim Diazepeks ning antidepressant Amitriptyline. Nimetatud raviskeemi tulemusel saabus valudele ajutine leevendus. Samasisulised diagnoosid määrasid Patsiendile Ida Tallinna Keskhaigla neuroloog dr. M (24.11.2014) ning Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog dr. C (14.01.2015).
16.Hagejal tekkis pidev ja konkreetse lokalisatsiooniga näovalu paremal ülemises lõualuus vahetult pärast dr. Y poolt 25.02.2013 teostatud hamba juureravi.
17.Alates oktoobrist 2012 kuni juulini 2013 teostas invasiivseid hambaravi protseduure vastavas piirkonnas üksnes dr. Y- Kliiniku Ravikaardi kohaselt lisaks Dl5 juureravile toimus 17.01.2013 hambale D14 fiibertihvti paigaldamine ning 21.01.2013 hambale Dl6 fiibertihvti paigaldamine.
18.Hageja kannatab tänaseni jätkuvalt pidevate näovalude käes ja tarvitab erinevaid valuvaigisteid.
19.Hagejal eemaldati märtsis hammas D16, mais hammas D17 ja septembris 2013 hammas D15. Kostja juures toimunud ravi tagajärel (aluseks on 26.04.2012 raviplaan) kaotanud 5 hammast, mis olid enne kostja poole pöördumist ilma igasuguste kaebusteta. Hageja on muutunud paremas lõuapoolse hambutuks. Hammaste kaotusele eelnes (vahetult) ja järgnes (vahetult) väljakannatamatu hambavalu kannatamine.
20.Hagejale määrati Sotsiaalkindlustusameti 21.04.2014 otsusega ehk kolmandat aastat töövõimekaotus 60%. Hageja muutus kostja juures toimunud ravi käigus töövõimetuks juba alates veebruarist 2013 kuna hageja kannatas alates sellest ajast igapäevaste ja pidevate tugevate näovaludega käes.
Hageja heidab kostjale ette järgnevat:
21.1.Hagejale pandi vale diagnoos – sügavhambumus, mille tagajärjel koostati 26.04.2012 hageja hambaraviks vale raviplaan (hambumuse tõstmine). Diagnoosiviga päädis hammaste D27 ja D15 murdumisega.
21.2.Hagejale esitati ravi käigus valeinformatsiooni ja hageja eest varjati ravi jooksul olulist ravi puudutavat infot.
21.3.Raviviga – raviplaani koostamisel ei nähtud raviplaanis ette raviga seonduvate (võimalike) riskide kohta.
21.4.Hamba D15 ravimisel tehti raviviga – dr Y täitis hamba üle juuretipu, mille tagajärjel oli hagejal viis kuud hambavalu D15 piirkonnas ja põhjustas kolmiknärvi kahjustuse (neuropaatia). Hamba D15 juureravi ei olnud ettenähtud Raviplaanis I, hammas oli ravile pöördudes täiesti terve ning hambal puudus igasugune ravivajadus.
21.5.Samuti päädis raviviga sellega, et hagejale määrati kroonilise näovalu tõttu kolmandat aastat järjest töövõimetus, osalise töövõime kaotuse protsendiga 60%. Hageja on muutunud osaliselt hambutuks kogu paremas ülalõuas. Kostja kliinikus toimunud ravi tulemusena on hagejal tekkinud raske tervisekahjustus.
21.6.Dr Y edastas PERH valukabinetti vale informatsiooni, mistõttu määrati vale diagnoos (psühhosomaatiline valu, hiljem lisandus atüüpiline krooniline näovalu) ning kuni detsembrini 2014 (kui pandi diagnoos neuropaatia) kasutati valesid ravimeid.
21.7.Kostja rikkus korduvalt ravi dokumenteerimiskohustust. Ravikaart on täidetud lünklikult / puudulikult – raviplaanis I esines suuri kõrvalekaldeid esialgsest, püüti reageerides ravida ettetulevaid probleeme, ei selgitatud võimalikke raviriske, ei pakutud tõhusaid alternatiivseid ravilahendusi. Ravivisiitide kohta puudub sageli diagnoos, raviprotseduuri eesmärk, patsiendi kaebused, patsiendile pakutud ravivõimalused, mille vahel oleks patsient saanud valida. Ravikaartides puuduvad kanded väljastatud saatekirjade ning suunamiste põhjuste – eesmärkide kohta. puuduvad vakalikud ning korrektsed rönkenülesvõtted ja nende kirjeldused. Tervisekaarti ei ole märgitud järgmised visiidid: 20.02.2013, 22.02.2013, 21.03.2013, 03.05.2013 ja 06.05.2013 (kliiniku logiraamat, e-kirjad kus arst määrab visiidiaja)
21.8.Patsiendi teavitatud nõusoleku saamine – hagejat ei informeeritud 03.10.2012 paigaldatud kõrgenduste riskidest – hammaste murdumine (hagejal murdusid D27, D15). Hagejale anti ravi kulgemise vältel puudulikku ja valet infot. Seega kostja rikkus patsiendi teavitatud nõusoleku saamise kohustust (omavoliline ravi).
21.9.Tervishoiuteenuse lepingu ühepoolne lõpetamine keset ravi.
22.Hageja palub välja mõista kostjalt varaline kahju summas 42 313,27 eurot. Hageja varaline kahju koosneb järgnevast: 1) kulutused hambaarsti visiitidele: kostja arved 3324,35 (63 visiiti), X Hambaravi OÜ arved 6892 eurot (95 visiiti), muude hambaravikliinikute arved 3396,21 perioodist 18.11.2012-10.05.2016 (101 visiiti); 2) kulutused teiste arstide ja terapeutide visiitidele seoses kroonilise näovalu ja taastusraviga 8390,70 eurot (472 visiiti); 3) kulutused ravimitele 1439,01 eurot;
4) muud kulutused: tõlketeenusele eksperthinnangu saamiseks kostja juures toimunud ravile väliseksperdilt, meditsiiniliste artiklite jms tõlge, meditsiiniliste tõendite ja materjalide tõlge ravile suunamiseks väljaspoole Eesti Vabariiki 1740,48 eurot; 5) kulutused meditsiiniseadetele näovalu leevendamiseks (Triomed Universal, Denas PKM), raamatud kroonilise valu kohta jms 906,52 eurot; 6) kulutused õigusabile seoses nõude esitamisega kostja ja dr Y vastu (konsultatsioonid, järelepärimised asjaomastele isikutele, hagejat ravnud arstidele, dokumentatsiooni koondamine, analüüs, kostjale ja dr Yle nõudekirja koostamine, dr Y suhtes kuriteoteate esitamine, konsultatsioonid ekspertidega jne) 7188 eurot. 7) transpordikulu seoses arsti visiitidega 9036 eurot. summa sisaldab sõidukulu ja parkimistasu. Sõidukulu Tallinna linna piires 12 eurot (728 x 12 = 8736) ning sõidukulu Tartu 100 eurot (3 x 100 = 300). parkimiskulu 11,07 eurot.
23.Hageja hindab temale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 69 484 eurot. Hageja põhjendab temale tekkinud mittevaralist kahju sellega, et ebakvaliteetse meditsiiniabi osutamise käigus on hagejale tekitatud raske tervisekahjustus, mille tulemusena on hageja pidanud kannatama valu, mis on viinud meeleolu languse ning apaatia ja depressiooni tekkeni. Hageja on pidanud tundma ebamugavust ja taluma sisseharjunud elurütmi olulisi ja märkimisväärseid muutusi ja olulisi piiranguid nii tööalaselt kui ka oma igapäevases elukorralduses. Hageja elukondlikud toimingud on olulisel määral raskendatud või võimatud ning hageja on sunnitud pidevalt tarbima väga pika perioodi jooksul väga mitmeid erinevaid ravimeid. Läbi ravimite tarvitamise, kümnete hambaröntgenite ning ulatuslike muude kiirgusmahukate uuringute tegemise on Patsient koormanud, kiiritanud ja mürgitanud oma organismi. Kostja seisukoht
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
25.Kostja ei ole rikkunud dokumenteerimiskohustust. Kostja täidab seaduses sätestatud nõudeid ja praktikas väljakujunenud tavasid ning puudub mõistlik alus eeldada, et seda ei tehta. Lisaks eeltoodule, kõik hageja visiidid ja raviplaanid koos lisadega on dokumenteeritud. Kostja kasutab hambaravi dokumenteerimisel Connected OÜ poolt välja töötatud tarkvara „Dentas‘‘, mida kasutavad mitmed Eesti hambaravikliinikud (tarkvara arendaja kodulehe http://connected.ee/dentas-site/ andmetel kasutab nimetatud tarkvara enam kui 280 hambaarsti ja enam kui 70 kliinikut). Seetõttu puudub mõistlik alus eeldada, et nimetatud tarkvara ei vasta Eestis rakendatavatele ja väljakujunenud tavadele. Seega on kostja täitnud dokumenteerimiskohustuse seadusest tulenevate tingimuste kohaselt. Hageja nõudmisel on talle väljastatud kogu tema poolt küsitud ning ravijuhtu puudutav dokumentatsioon koos kõikide lisadega (fotod, mudelid, röntgenid).
26.Eelnevast tulenevalt on etteheited dokumenteerimiskohustuse mittetäitmise kohta alusetud ning seetõttu on ekslik ka hageja seisukoht selle kohta, et väidetava ravivea puudumise tõendamiskoormis lasub kostjal. VÕS § 770 lg 3 kohase tõendamiskoormise ümberpööramise eelduseks on see, et patsiendil pole raviteenuse osutaja poolse dokumenteerimiskohustuse rikkumise tõttu olnud võimalik väidetavat raviviga tõendada. Käesoleval juhul see nii ei ole, kuna hagejale on tehtud kogu raviga seotud dokumentatsioon kättesaadavaks ning hageja ei ole toonud välja ühtegi viidet tõendamisesemega seotud asjaoludele, mida tal ei ole võimalik esitada väidetava dokumenteerimiskohustuse rikkumise tõttu. Veelgi enam – hageja on esitanud omapoolsed sisulised põhjendused väidetava ravivea kohta ning on esitanud omapoolsed ekspertarvamused, mis tuginevad kostja poolt dokumenteeritud ravil. See kinnitab, et hagejal on olemas olnud kogu info, mis on olnud
vajalik hagejale nõude esitamiseks. Sellest järeldub, et ei ole toimunud väidetavat dokumenteerimiskohustuse rikkumist, mis oleks takistanud või piiranud hagejal väidetava ravivea olemasolu tõendamise võimalust.
27.Hageja on leidnud, et tervishoiuteenuse osutamise leping lõpetati temaga ühepoolselt ja õigusvastaselt. Kostja sellega ei nõustu.
28.VÕS § 772 lg 3 võimaldab tervishoiuteenuse osutamise üles öelda mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa tervishoiuteenuse osutajalt kõiki asjaolusid arvestades tervishoiuteenuse osutamise jätkamist oodata. Lepingu lõpetamise teates on kostja selgitanud, et ta ei näe hagejaga lepinguliste suhete jätkamise võimalust olukorras, kus hageja teeb pidevaid ja alusetuid etteheiteid talle osutatud raviteenuse osas ning nõuab ise selliste raviteenuste osutamist, mida arstid ei pea meditsiiniliselt õigeks. See, et patsiendi-arsti vaheline usaldus ja koostöö on lõppenud, kinnitas ka asjaolu, et hageja oli asunud tellima hambaraviteenuseid teistelt kliinikutelt.
29.VÕS § 772 lg 1 p 3 kohaselt lõpeb tervishoiuteenuse osutamise leping tervishoiuteenuse osutamise ülevõtmisega teise tervishoiuteenuse osutaja poolt. Kuna hageja asus samaaegselt kostjalt tervishoiuteenuste saamisega tellima hambaraviteenuseid ka mitmetelt teistelt hambaravikliinikutelt (kostjatele teadaolevalt vähemalt kliinikud X, Kaarli Hambapolikliinik, Hanzadent, Maxilla, CityMed, Novadent, Tallinna Hambapolikliinik), siis lõppes tervishoiuteenuse osutamise leping hageja ja kostja vahel juba niikuinii ainuüksi sellega. Vajadust järgida raviplaani ühe arsti ja kliiniku juures, on rõhutanud ka teised arstid, kelle poole hageja on pöördunud.
30.Ebaõige on hageja väide, et ta jäeti lepingu ülesütlemisega olukorda, kus tal ei ole olnud võimalik arstiabi saada. Hageja on ise hagis kinnitanud, et ta on külastanud erinevaid hambaarste korra päevas või isegi sagedamini, mistõttu on tõendatud, et tal on vajadusel juurdepääs hambaarstiabile igati tagatud.
31.Eelnevast tulenevalt on hageja väited selle kohta, et lepingu ülesütlemisega pandi hageja olukorda, kus tal ei olnud võimalik saada hambaravi, otseselt valed ja eksitavad. Hageja sai nii juba enne ülesütlemise avalduse saamist kui ka kohe vahetult pärast ülesütlemise avalduse saamist hambaravi vähemalt 5 kliinikust ning sisuliselt oli hageja ja kostja vaheline leping juba sõltumata kostja avaldusest sellega lõppenud VÕS § 772 lg 1 p 3 alusel. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja lepingu lõpetamise avalduse esitamisega seoses õigusvastaselt käitunud.
32.Kostja ei ole rikkunud informeerimiskohustust. Kostja poole esmasel pöördumisel täitis hageja ankeedi, milles esitas kostjale andmed enda kohta ning kinnitas seda allkirjaga. Nimetatud allkirjaga, aga samuti ka kostja ja selle arstide juures raviteenust vastu võttes, kinnitas hageja oma nõusolekut temale raviteenuse osutamiseks. Lisaks eeltoodule on hagejale kõigis ravietappides selgitatud alternatiivseid ravivõimalusi ja plaane ning nendega seonduvaid riske, samuti on hagejat hoitud kursis ravi kulgemisega ning võtnud võimalusel arvesse hageja soove ja ettepanekuid ravi korraldamisel (sh koostanud alternatiivseid raviplaane). Esimesel visiidil ja ka järgnevatelt visiitidel kirjeldas dr Y probleeme, mida tuleks lahendada, lahendusi ja riske, sh riske, mis võivad realiseeruda meditsiiniliselt sekkumata jätmise korral (hammaste kulumine läheb edasi, ülekoormus säilib, hambad murduvad jne). Informeerimiskohustuse täitmist kinnitab nt 26.04.2012-27.04.2012 meilivahetus hagejaga, kust nähtuvalt on arst suunanud hagejat esitama küsimusi (sh kirjalikult) ning kokku on lepitud raviplaani selgitamine konsultatsioonil. Juhul, kui hageja ei oleks saanud oma küsimustele vastuseid, siis ei ole eluliselt usutav, et ta üleüldse oleks selle elluviimist kostja juures alustanud. Nt 03.09.2012 e-kirjas viitab hageja kokkulepitule, pidades silmas kokku lepitud raviplaani: „Andke palun teada, kuidas see töö suhtestub meie
kokkulepitusse- kas enne peaks restaurats. ära tegema ja hamba nr 46 edasi lükkama?‘‘. Ainetu ja tuletatud on hageja väide, et teda ei ole informeeritud. Hageja hindas esialgset raviplaani liiga kulukaks ning ei nõustunud breketraviga, mis oli esialgse raviplaani osaks. Seejärel koostati patsiendile alternatiivne raviplaan. Kuna oli vaja tekitada ruum ülemiste esihammaste taastamiseks (hambad 12, 11, 21, 22, mis kõik olid juureravitud ja vajasid krooni). Keelepoolsete pindade kulumise tulemusena olid hambad väga õhukesed ja olemasolevasse hambumusse ei oleks olnud võimalik kroone teha. Kuna hageja breketravi ei soovinud (mille eesmärk oleks olnud selle ruumi tekitamine vastashammaste nihutamisega), siis tuli hambumust tõsta, et see ruum tekitada. Ka seda raviplaani sai patsiendile põhjalikult selgitatud.
33.Hageja ravimisel ei ole kostja teinud diagnoosi- ega raviviga. Hageja ei ole tõendanud diagnoosi- või ravivea esinemist ega põhjendanud ja tõendanud, millist ravi ta oleks pidanud saama, st milline oleks olnud hageja hinnangul korrektne ravi.
34.Hageja tuli kostja kliinikusse seoses hambavaluga. Hagejale teostati hammaste d11 ja d12 juureravi, mille järel valu mõneks ajaks kadus, kuid taastus, mistõttu kahtlustati ebaõigest hambumisest tekkivat ülekoormust teatud hammastele, mis valu põhjustab.
35.Ülekoormuse ühe tekkepõhjusena diagnoositi kostja kliinikus bruksism ehk hammaste kokkusurumine ja krigistamine, mis on toonud kaasa hammaste normivälise kulumise. Koostöös kostja arstidega koostati hagejale raviplaan, mille kohaselt oleks breketraviga alumised esihambad intrudeeritud (hambumustasapinda muudetud) ja seejärel taastatud ülemised esihambad ja külgmised hambad kroonide ja keraamiliste täidistega. Raviplaani tutvustati hagejale 10.05.2012 visiidil, kuid hageja keeldus sellest raviplaanist, kuna ei soovinud breketravi ning hindas raviplaani liiga kalliks. Seetõttu koostati alternatiivne raviplaan, mis nägi ette hambumuse tõstmist (üleval 13-23 ja all 34-37, 44-47) ja seejärel hammaste taastamist sarnaselt esialgse raviplaaniga. Kohustuslik oli kanda kogu ravi vältel ja alaliselt kummist hambakaitset (kape), mis hoiab ära hammaste täiendava kulumise, aga veelgi olulisem – ennetab hammastele langevat ülekoormust, sellest tulenevat murdumisriski ning valu.
36.Hambumuse tõstmiseks valmistati vahatus (vahast hammaste jäljend, 19.09.2012 visiit, 3.10.2012 visiit), mille alusel valmistati ajutised kõrgendused (restauratsioonid) (3.10.2012 visiit): hammastele 12-22 ajutised kroonid ja hammastele d13 ja d23 täidised. 15.11.2012 visiidil tuvastati hamba d27 murd, mis oli bruksismi ja hammaskonna koormuse tagajärg ning hageja lasi hamba eemaldada.(Kostjale ei ole teada millise raviteenuse osutaja juures).
37.Raviplaani elluviimise vältel hakkas hageja kurtma, et tunneb pidevalt kõrgeid kohti erinevatel hammastel, mis „tekivad“ nt üleöö (11.12.2012 visiit, 27.12.2012 visiit, 2.01.2013 visiit, 3.01.2013 visiit, 25.01.2013 visiit, 18.02.2013 visiit, 14.03.2013 visiit), samuti ebamääraseid valusid (10.12.2012 visiit, 11.12.2012 visiit, 27.12.2012 visiit, 2.01.2013 visiit jne). Hageja poolt väidetud kõrgemaid kohti lihviti madalamaks, kuid väidetavad valud ei möödunud. Kostja hinnangul olid sellised ebamäärased valud seotud murdunud d27 hamba eemaldamisest tingitud mälumislihaste koormuse kandumisega vasakult suupoolelt paremale, kuna hageja hakkas pärast olulise hamba eemaldamist alateadlikult kasutama paremat suupoolt. Kuivõrd hageja näol on tegemist bruksistiga (hammaste kokkusuruja), kelle suu sulgemislihased on niigi hüperaktiivsed, siis hakkas koormus eriti tugevalt langema hammastele d12-d15, mis olid ülejäänud hammaste tasapinnast kõrgemal, samuti olid tasapinnast väljas d16 ja d25 hammas.
38.Kuna tasapinnast kõrgemal olevad hammastele langes koormus, siis informeeriti hagejat (02.01.2013 visiit), et hammaste d15, d16 ja d25 hambumustasapinda tuleks muuta
(intrudeerida), kuna vastasel korral probleemid ei lahene. 03.01.2013 visiidil avaldas hageja soovi hoopis ajutised hambumuse tõstmiseks paigaldatud kroonid eemaldada, et lasta hambumus tagasi algsesse asendisse. Patsienti informeeriti, et sellest ei ole abi ning on suur risk, et hambumus muutub halvemaks ning valud suurenevad (03.01.2013 visiit). Täiendavalt edastas kostja hagejale 9.01.2013 e-kirja teel põhjaliku ülevaate riskidest, mis kaasnevad kõrgenduste eemaldamisega ning esialgse hambumuse taastamisega. Kokkuvõtlikult tõi kostja välja järgmised riskid: järsult tõuseb esihammaste murdumise risk, süvenevad probleemid tagumist hammastega, vanas hambumuses on kulunud hammaste kroonimine äärmiselt problemaatiline. Selles valguses on äärmiselt alusetud ning otsitud hageja väited informeerimiskohustuse täitmata jätmisest.
39.25.03.2013 teostati d15 hamba juureravi proteetilistel näidustustel (hammas oli vaja lihvida madalamaks, et saavutada selle ülejäänud hammaskonnaga sarnane tasapind). Raviplaani aga järgida ei saanud, kuna 26.03.2013 visiidil avaldas hageja uuesti soovi ajutised kõrgendused maha võtta. Samal visiidil informeeriti hagejat taaskord kaasnevatest riskidest. Eelnevale vaatamata eemaldati 11.04.2013 visiidil hageja soovil ajutised kõrgendused ning taastati 03.10.2012 visiidieelne olukord, kuigi hagejat oli korduvalt informeeritud kaasnevatest riskidest.
40.Järgnevatest visiidikirjeldustest nähtub, et hageja kaebused valude ja kõrgemate kohtade „tekkimise“ üle jätkuvad (17.04.2013 visiit, 10.05.2013 visiit, 13.05.2013 visiit). Sellised kaebused on üheselt seotud hagejal diagnoositud bruksismiga. Seda, et bruksismidiagnoosiga patsiendil tekivad mitmesugused, ennekõike hammaste kulumisest tekkivad komplikatsioonid, sh valud, kinnitab ka nt Eesti Ortodontide Seltsi bruksismi infobrošüür: kaasneb ulatuslik hammaste kulumine, hammaste suurenenud tundlikkus, hammaste suurenenud liikuvus, hamba juureosa mahu suurenemine, hamba närvi põletik, hamba närvi kärbumine, suud sulgevate lihaste suurenemine, temporomandibulaarliigese valu ja funktsiooni häire. Väga rasketel juhtudel on hambad kulunud isegi igeme piirini. Bruksism viib müofastsiaalse lihasvaluni ja põhjustab nn. pingepeavalusid, aga ka kõrvavalusid.
41.Hageja leiab, et raviplaanis ei ole ette nähtud ühtegi tegevust seoses d15 hambaga ning 25.02.2013 teostatud d15 juureravi oli teostatud raviplaanist kõrvale kaldudes. Kostjad on eelnevalt selgitanud, mis põhjustel oli vaja teostada d15 intrudeerimine (hambumustasapinna muutmine), mille eelduseks oli selle juureravi. Vajadus d15 hamba intrudeerimise järele tekkis raviplaani täitmise ajal, pärast seda, kui hageja bruksismi tõttu murdus d27 hammas ning see tuli eemaldada, kuna hagejal hakkasid tekkima kõrgemad kohad paremas suupooles ning hageja kaebas pidevalt valu (11.12.2012 visiit, 13.12.2012 visiit, 27.12.2012 visiit, 2.01.2013 visiit jne) ning tõi otseselt välja d15 hamba, mis tundus kõrgem (3.01.2013 visiit). Hagejat informeeriti korduvalt vajadusest d15 intrudeerida ( 13.12.2012 visiit, 2.01.2013 visiit).
42.Hageja d15 juureravi oli näidustatud ja vajalik protseduur. Hageja ei ole selgitanud, milline oleks olnud alternatiivne meditsiiniline lähenemine, kuidas saavutada üldisest hambumustasapinnast kõrgemal oleva hamba d15 vajalik korrigeerimine, et eemaldada d15 hambale langev ülekoormus (mis põhjustaski hagejale valu).
43.Hageja on püüdnud kohtule jätta muljet, et valud said alguse peale hamba d15 ravimist kostja poolt. Sellise kujutluse loomine on eksitav. Hagiavalduse lisaks olevast ravikaardist on selgelt tuvastatav, et patsiendil on tema sõnade kohaselt pidevalt eksisteerinud valud, mis küll hooti on vähenenud, kuid seejärel naasnud. Lisaks on hageja märkinud, et hagejal olid valud nimetatud hamba piirkonnas juba 2012.a.
44.Hageja hinnangul on d15 juureravi käigus tehtud raviviga, mis väljendub hambajuures üle juuretipu täitmises. Raviveana käsitletavat üle juuretipu täitmist ei ole toimunud. Juure
täitepasta vähesel määral üle tipu sattumine ei ole raviviga ning ei põhjusta hageja poolt esile toodud vaevusi, vaid hoopis vastupidi, see kinnitab, et hambajuur on täielikult täidisega täietud, s.o juureravi on teostatud korrektselt.
45.Juhul, kui d15 hamba juureravi olekski olnud ebakorrektne, siis oleks pidanud vaevused mööduma hiljemalt selle hamba eemaldamisel - avas d15 juurekanalid 24.07.2013 dr G (Hanzadent) ning 08.09.2016 eemaldati d15 murdumise tõttu. Kostja oli hagejat korduvalt informeerinud d15 hamba murdumisriskist, mis kaasneb juurekanalite uuesti avamisega. Kostja hinnangul puudusid meditsiinilised põhjendused d15 juurekanalite taasavamiseks.
46.Eelnevat kokku võttes on hageja teinud eksliku järelduse, et kuivõrd d15 hamba hilisema eemaldamise järgselt väidetavad valud ja kaebused ei kadunud, siis pidid need kaebused olema seotud väidetava raviveaga. Tegelikkuses on aga hageja kaebused olnud ja on ka praegusel hetkel seotud bruksismist tingitud hammaste kulumisega ja selle tulemusel tekkinud tagajärgedega, mitte ühe konkreetse hamba või meditsiiniliste protseduuridega.
47.Hageja on pidevalt eiranud ravijuhiseid, vahetanud arste ning külastanud pidevalt paralleelselt mitut hambakliinikut korraga. Kostja leiab, et sellise sagedusega erinevate hambaarstide paralleelselt külastamine ei võimaldagi ühelgi arstil efektiivset raviteenust osutada ning raviplaani järgida. Sellise käitumise kohta on hagejale ka arstid korduvalt etteheiteid teinud. Samuti on sarnaseid etteheiteid teinud neuroloogid. Lisaks eeltoodule on hageja ka ise sekkunud aktiivselt raviteenuse osutamisse, viies ise läbi enda suhtes raviprotseduure. Taoline iseseisev sekkumine raviteenuse osutamisse välistab raviteenuse adekvaatse osutamise võimalikkuse ja sellistel asjaoludel ei saa tõusetuda küsimust võimalikust arsti raviveast.
48.Hageja on ise kinnitanud, et ta on alates 2012 aastast kuni maini 2016 teinud 259 hambaarsti visiiti ning 472 muude arstide visiiti, kokku 731 visiiti. Isegi juhul, kui leiab tuvastamist, et hagejale raviteenust osutades on tehtud raviviga, siis puudub teadmine, milline visiteeritud arstidest on selle põhjustanud ning sellisel juhul on ka äärmiselt tõenäoline, et ravivea on kaasa toonud hageja ise, kes on sedavõrd sageli arste vahetanud. Sellises olukorras puudub mõistlik võimalus teha kindlaks, kes väidetava ravivea on teinud, rääkimata ravivea tegemise tuvastamise võimalikkusest üldse. Ükski arst ei suuda terviklikku raviplaani sellises olukorras hoomata ega täita.
49.Oluline on siinjuures asjaolu, et negatiivne tagajärg patsiendi tervisele võib tekkida ka tavapärase ja nõuetekohase raviteenuse osutamise käigus ning puudub alus eeldada ravivea olemasolu. Inimorganism ja selle toimimine ning reageerimine erinevatele mõjutustele (sh. ravile, haiguslikele seisunditele jms.) ei ole alati täies ulatuses ettenähtav ega suunatav ning raviviga ei saa eeldada ega automaatselt järeldada iga patsiendile kaasneva negatiivse tagajärje korral. Ravivea olemasolu tuleb tõendada ja tuvastada, kuid hageja ei ole seda teinud ning kostja on omapoolsete seisukohtade ja tõenditega selle selgelt ümber lükanud.
50.Hageja on leidnud, et väidetava d15 hamba juureravi käigus tehtud ravivea tulemusel on talle tekkinud kolmiknärvi kahjustus. Kolmiknärvi kahjustuse tekkimine ei ole tõendatud ega meditsiiniliselt usutav ning isegi, kui see oleks tõendatud, siis ei oleks kolmiknärvikahjustuse tekkimine hambaraviprotseduuride tulemusel käsitletav raviveana, vaid selliste protseduuridega kaasneva paratamatu riskina, mida arstil ei ole võimalik ennetada.
51.Hageja ei ole ise mingil viisil tõendanud kolmiknärvikahjustuse olemasolu. Hageja väidab, et neuropaatia ehk kolmiknärvi kahjustus diagnoositi dr N poolt 18.11.2014. Taoline hageja väide on ebaõige.
52.Hageja ei ole üldse tõendanud temal väidetava valu olemasolu. Hageja on esitanud üksnes paljasõnalise väite temal valu olemasolu kohta. Ka dr N diagnoosist nähtuvalt on neuropaatia ja selle põhjus ära märgitud hüpoteetiliselt – (traumaatiline?) – ning lisatud: kroonilise valu sündroom. Samuti on arst esitanud soovituse: uurida ENMG võimalust närvikahjustuse objektiviseerimiseks. Järelikult ei ole dr N andnud tõsikindlat hinnangut, et hagejal üleüldse on kolmiknärvikahjustus ning millest see võib olla tingitud.
53.Samamoodi on hageja leidnud, et kolmiknärvikahjustuse on diagnoosinud dr M. Ka siinjuhul on arsti poolt tehtud järeldus põhinenud pelgalt hageja enda poolt antud seletustel ja hinnangutel, mida hageja on kohati esitanud kategooriliselt, justkui omaks ta meditsiinialast pädevust. Hageja on väitnud, et täideti üle hambajuure.
54.Juhul, kui hagejal oleks tekkinud kolmiknärvi kahjustus d15 juureravi tulemusel, siis oleks valu ilmnenud koheselt, üheselt ja püsivalt seoses hambaga d15. Hageja 3.06.2013 ekirjast nähtub, et alles siis, s.o enam kui 3 kuud peale d15 juureravi on hageja tuvastanud enda hinnangul üheselt, et valu lähtub just sellest hambast: annan teada, et ilmselt on nüüd valu põhjus tuvastatud- midagi on valesti veebr. lõpus suretatud ja juureravitud hambaga. Nimelt läks see hammas laupäeval väga tundlikuks (valus süüa ja näpuga peale vajutada) ja sinna juurde käis ka valu, oleks seda valu põhjustanud midagi muud, ma oleksin aru saanud. Närvikahjustus oleks pidanud ilmnema kohe, mitte niivõrd pika aja pärast. Hageja väited valu osas on vastuolulised ning kinnitavad, et hageja ei ole ka ise kindel, millest tal valu tekib ning kus on selle lähtepunkt.
55.Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et kolmiknärvi kahjustus on tõendatud (mida kostja eitab ja hageja ei ole tõendanud), siis sellisel juhul on tõenäolisem, et kahjustus tekkis hoopis muul põhjusel. Kuna aga hageja ei ole tõendanud kolmiknärvikahjustuse olemasolu, siis puudub kostjal vajadus ja ka võimalus tõendada, et kahjustus tekkis mõnest muust asjaolust lähtuvalt. Küll aga kinnitab eeltoodu kostja hinnangul seda, et d15 juureravi käigus ei saanud tekkida kolmiknärvikahjustust.
56.Veelgi enam, eelnevast tulenevalt ei ole kolmiknärvikahjustus üleüldse raviviga, vaid tavapäraste hambaraviprotseduuridega kaasnev risk, mida arstil ei ole võimalik vältida ning mida patsient peab möönma. Hageja ei ole ka kirjeldanud, milline oleks tema arvates olnud arsti tegevus, et väidetavat kolmiknärvikahjustust ennetada (rõhutame siinkohal siiski, et kolmiknärvikahjustuse teke ei ole tõendatud ning see on meditsiiniliselt välistatud). Igasugune meditsiiniprotseduuri negatiivne tagajärg ei ole raviviga. Raviviga on tervishoiuteenuse osutaja poolne objektiivne rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel. Sellist rikkumist ei ole hageja tõendanud.
57.Hageja on esitanud valu osas vastuolulisi väiteid – tekib kape kandmisest, kaob kape kandmisega, tekib kõrgematest kohtadest, kogu suu valutab. Samuti on hageja ise ravi kestel, aga ka hiljem osundanud valu vähendavatele asjaoludele, nt kape kandmine, näo füsioteraapia, nõelravi, aga ka nätsu närimine.
58.Kostja poolt tervishoiuteenuste osutamise ajal on hagej apidevalt olnud arvamusel, et valu tekitavad kõrgemad kohad, mis on hammastel „tekkinud“. Hagejale on selgitatud, et valu tekib hammastele langevast ülekoormusest, mis on omakorda seotud mälumislihaste pingega. Selle ilmekaks näiteks on valu kadumine kape kandmisel, samuti näolihaste lõdvestamisel (näo füsioteraapia), mida hageja on ka ise kinnitanud. Paraku ei ole hageja järginud talle korduvalt rõhutatud vajadust kanda kapet pidevalt, st nii öösel kui ka päeval. Oluline osa hambumuskoormuse vähendamisel oli ka hambumuse tõstmisel, kuid vastavalt Patsiendi tungivale soovile hammaste kõrgendused eemaldati ning raviplaani täitmine katkes.
59.Hageja on kujundanud seisukoha, et tal on mingisugune valu, kuid ei suuda ise hinnata ega ka tõendada valu ühte konkreetset lähteallikat või asukohta. Psühhosomaatilisele (ettekujutatud) valule viitab selgelt see, et pärast väiksematki arstivisiiti tunneb hageja end paremini (nn platseeboefekt). Eriti selgelt tuleb see välja lugematute lihvimistega, mille tulemusel valu kaob, et samal õhtul või hiljemalt järgmisel päeval naasta. Enamasti on hageja viidanud, et valuhood olid nädalavahetustel – see oli aeg, mil tal ei olnud võimalik hambaarstide poole lihvimiseks jmt pisiprotseduurideks pöörduda. Patsiendi soov hambaid lihvida oli üks põhjustest, miks temaga kostja poolt tervishoiuteenuse osutamise leping lõpetati, kuna lihvimine ei lahenda hageja valuprobleeme, vaid selleks oli vaja ellu viia terviklik raviplaan. Paraku on nähtuvalt hageja enda esitatud tõenditest suutnud ta ikkagi veenda teisi arste hambaid edasi lihvima.
60.Hageja on 18.03.2016 esitanud TKE-le avalduse, kus hageja on seadnud kahtluse alla hoopis hammastega d14 ja d16 seotud protseduurid ning viidanud, et hageja on kaevanud valu ja paistetust nimetatud piirkonnas alates märtsist 2013. See näitab, et hageja ei ole ka ise veendunud, kas ja kust lähtub tema poolt väidetav valu ning on seega esitanud vastuolulisi seisukohti – hagiavalduses on hageja veendunud, et väidetavad valud lähtuvad just hambast d15, kuna hageja arvates on selle hamba ravimisel tehtud raviviga ning põhjustatud kolmiknärvikahjustus. Liiatigi ei tuvastatud TKE 14.07.2016 hinnangu kohaselt mistahes rikkumisi dr Y või N.Q.Q hambakliiniku poolt, sedastades, et hagejale N.Q.Q OÜ-s dr Ylt osutatud tervishoiuteenus vastab kaasaja hambaarstiteaduse põhimõtetele, üldisele tasemele ja ravijuhistele ning on osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.
61.Seega on ilmselgelt väärad hageja väited nagu oleks pärast d15 juureravi eksisteerinud valu ainult d15 hambast lähtuvalt. Hageja hammaskond oli ja on jätkuvalt kehvas seisus ning valu tekitab hammaskonnale langev ebaühtlane koormus, mille põhjuseks on pinged mälumislihastes, mis on omakorda tingitud bruksismist.
62.Täiendavalt eeltoodule suunas dr. Y hageja 25.06.2013.a. seoses väidetavate valudega Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse valuravikabinetti dr. P.S vastuvõtule. Hageja pöördus suunatud arsti poole 28.06.2013. Dr. P.S leidis, et hageja on psühhoemotsionaalselt komplitseeritud ning hageja peamiseks probleemiks on arsti hinnangul hoopis psüühikahäire – ärevus, depressioon. Eeltoodu üksnes kinnitab kostja seisukohta ja vastuväidet, et hageja väidetav valu ei ole tingitud kostja väidetavast raviveast, vaid valu põhjus on muudes tegurites, mis ei ole tingitud kostjast. Lisaks eeltoodule kinnitab nimetatud kirjavahetus ka kostja väidet selle kohta, et dr. Y ei näinud valu seost d15 hambaga ning hageja ei täida raviplaani ja soovib tema ravimist tema enda poolt antud juhiste järgi.
63.Hageja on palunud kostjalt VÕS § 1043 või VÕS § 115 lg 1 alusel välja mõista varalise kahju, mis koosneb erinevatest komponentidest, kokku summas 42 313,27 eurot ning mittevaralise kahju summas 76 000 eurot. Kostja vastu esitatud nõuete kogusumma on 118 313,27 eurot, millele lisanduvad viivised. Seoses väidetava kahjuga märgib kostja esmalt, et hageja väited kostja poolt hageja suhtes õigusvastase teo toimepanemise või lepingu rikkumise kohta ning kostjale kahju tekitamise kohta (sh. põhjuslik seos) on alusetud, mh tõendamata. Teiseks, isegi kui eeldada, et kahju hüvitamise nõuded oleks põhjendatud (mida kostja kategooriliselt eitab), ei kuuluks hageja esitatud kahju hüvitamise nõuded mingil juhul rahuldamisele, kuna vastasel juhul toimuks kahju hüvitamise kaudu hageja alusetu rikastumine kostja arvel.
64.Kostja leiab, et antud juhul on hageja jätnud tõendamata nii objektiivse teokoosseisu elemendid kui ka õigusvastasuse. Väite tasandil on hageja ebamääraselt käsitlenud kahju tekkimist, kuid arusaamatuks jääb kostjale etteheidetav konkreetne tegu ning täielikult on käsitlemata põhjuslik seos kostja väidetava teo ja hageja kahju vahel. Õigusvastasust on
hageja selgitanud viitega VÕS § 1045 lg 1 p-le 2 ja 4, kuid hageja väidetest ei ole võimalik täpselt aru saada, mida hageja Kostjale lõplikult ette heidab. Samuti on hageja väited täielikult tõendama. Kostja väidetava teo õigusvastasuse tuvastamiseks ei piisa õigusvastasuse väitmisest, õigusvastasus tuleb ka tõendada.
65.Põhjendamata ning tõendamata on ka VÕS § 115 lg 1 kohaldamise eeldused. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduste tõendamisega seonduvalt on Riigikohus selgitanud, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Erandina eeldatakse VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja võlgnik peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
66.Hageja on seisukohal, et hagejale on tekkinud kahju summas 10 216,35 eurot ning see tuleneb hageja poolt kostjale makstud rahasummadest ning hageja poolt teistele hambaraviteenuste osutavatele isikutele makstud rahasummadest. Kostja ei tunnista hageja nõudeid ning vaidleb nendele vastu.
67.Esiteks, hageja on ebaõigesti võrdustanud hagejale tekkinud kahju kostja poolt hagejale osutatud teenuste eest makstud rahasummadega. Puudub vaidlus, et kostja on hagejale teenused osutanud ning kostja on nende eest tasunud. Kostjale jääb arusaamatuks, et kui hageja väidete kohaselt põhjustati hagejale kolmiknärvikahjustus 25.02.2013. a toimunud protseduuriga, mis maksis kokku 229 eurot, siis kuidas muudab see hageja kahjuks enne ning pärast seda kuupäeva hagejale osutatud teenuste eest makstud tasu. Sama puudutab ka väidetavat diagnoosiviga. Hageja ei ole selgitanud ega välja toonud, miks on tema kahjuks 3324,35 eurot, mh miks üks või teine teenus, sh konsultatsioonide eest makstud rahasummad on hageja kahjuks. Asjaolu, et kostja poolt hagejale osutatud teenuseid ei ole kõrvaldanud hageja väidetavat valu, ei tähenda, et hageja oleks kõikide erinevate teenuste osutamisel rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut ning põhjustanud hagejale kahju. Hageja ei ole selgitanud (puuduvad väited) ega tõendanud, et temale osutatud raviteenus, mille eest tasutud summade tagastamist hageja nõuab, oleks olnud põhjendamatu ja esineks alus teenuse eest makstud tasu tagasi nõudmiseks.
68.Teiseks, hageja nõuab kostjalt alusetult 6 892 euro tasumist seoses X Hambaravi OÜ esitatud arvetega. Kostja juhib tähelepanu, et X hambaravi OÜ ravikaardi kohaselt jätkati tegelikult sama raviga, mille oli välja töötanud ja raviplaanis ette näinud. Sellest ravikaardist nähtub, et otsustati jätkata raviga, mh otsustati jätkata kape kasutamist.
69.Hageja ei ole ka põhjendanud ega selgitanud, kuidas X Hambaravi OÜ osutatud teenuste eest makstud rahasummad oleksid seotud kostja poolsete väidetavate lepingu rikkumistega. Üksnes asjaolu, et X Hambaravi OÜ osutas hagejale teenuseid pärast kostja poolt lepingu üles ütlemist, ei tähenda, et X Hambaravi OÜ-s tekkinud kulud oleks hageja kahjuks.
70.Kolmandaks, hageja nõuab kostjalt alusetult 3396,21 euro hüvitamist 101 visiidi eest erinevatesse hambaravikliinikutesse. Hageja on hagiavaldusse kirjutanud pelgalt rahasumma ning perioodi, jättes seejuures selgitamata, kuidas on hageja saadud teenused ning kantud kulud üleüldse seotud kostja poolt hagejale väidetava tervisekahju põhjustamisega. Üksnes asjaolu, et hageja on teinud hambaravile kulusid pärast kostja poolt teenuste osutamist, ei tähenda, et kostja peaks need hagejale hüvitama.
71.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju summas 8 390,70 eurot, mille hageja on kulutanud muude raviteenuste (teiste arstide peale hambaarstide) visiitidele, mida on olnud kokku 472. Kostja vaidleb vastu hageja kahjunõudele summas 8 390,70 eurot. Tegemist on
põhjendamatute, ebavajalike ja tõendamata kuludega, millel puudub mistahes põhjuslik seos hagejale väidetavalt tekitatud tervisekahjustusega.
72.Esiteks, hageja ei ole välja toonud ega selgitanud, kuidas iga konkreetne visiit või teenus, millele hageja on hagis viidanud, seostub hageja väidetava tervisekahjustusega ning kas iga konkreetne visiit oli üleüldse põhjendatud ja/või vajalik ning millest vastava visiidi vajadus tulenes. Ainuüksi asjaolu, et hageja on sadu kordi kasutanud erinevate arstide teenuseid, ei tähenda, et need kulud oleksid käsitletavad hageja kahjuna või et need kuuluksid kostja poolt hüvitamisele. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pidanud kasutama iga konkreetset teenust. Arvestades visiitide mahtu ja teadmata nende sisu ning põhjuseid, on eluliselt ebausutav, et need saavad olla seotud kostjale etteheidetava raviveaga. Siinkohal rõhutab kostja, et hageja nõuab muuhulgas ka selliste kulude, mis ei kvalifitseeru tervishoiuteenuseks ja/või mille osutajad ei kvalifitseeru tervisehoiuteenuse osutajaks, hüvitamist. Hageja on vabatahtlikult ise ilma asjakohase arsti suunamiseta või sellekohase raviplaanita külastanud erinevate teenuse osutajaid sadu kordi. Puudub mistahes alus selliste kulude hageja kahjuna käsitlemiseks ning veelgi enam – puudub alus nõuda nende hüvitamist kostjalt.
73.Teiseks, hageja on esitanud üksnes nimekirja erinevatest visiitidest ning hulgaliselt erinevaid tšekke ning arveid, kuid need ei ole arusaadavalt seostatavad. Hagejale ei ole arusaadav, millised arved, tšekid ning maksekorraldused iga konkreetse väidetava arsti visiidiga seondub.
74.Kolmandaks, kuigi hageja väidab, et on külastanud muid arste (kes ei ole hambaarstid), nähtub hageja koostatud nimekirjast, et hageja väited on eksitavad. Hageja nimekirjas on hulgaliselt nn „alternatiivmeditsiini“ esindajaid, kes ei ole seaduse tähenduses tervishoiuteenuse osutajad ja/või kes ei oma tervishoiuteenuse osutamise luba. Hageja esitatud nimekirjas on üksnes mõne üksiku isiku puhul tegemist tervishoiuteenust osutava ning ka vastavat luba omava isikuga, kuid valdav enamus nn. arstidest ei ole kehtiva õiguskorra mõttes arstid ega raviteenuse osutajad, vaid ravitsejad (nt ravitseja Volli) või nn alternatiivmeditsiini esindajad. Seetõttu on tegemist ebateaduse viljelejate teenuste või lihtsalt mugavus- ja ajaviiteteenustega, mitte raviteenusega, mistõttu puudub mistahes alus eeldada nende põhjendatust või seotust kostjale etteheidetava raviveaga. Kulud, mille hageja on teinud isikutele, kellel puudub tervishoiuteenuse osutamise luba, ei saa kuuluda hageja poolt esitatud etteheidete valguses ühelgi juhul hüvitamisele. Lisaks sellele, et hageja ei ole iga väidetud visiidi ja teenuse osas välja toonud, põhjendanud ega tõendanud, et see oli vajalik ja/või näidustatud, ei ole hageja ka välja toonud ega tõendanud, et isikutel, kelle teenuseid ta kasutas, oleks tervishoiuteenuse osutamise luba või et tegemist oleks tervishoiuteenusega. Asjaolu, et teenust osutanud isik nimetab ennast doktoriks, arstiks või terapeudiks või kasutab enda nime ees lühendit dr. või teenuse eest arve väljastanud juriidilise isiku nimes sisaldub sõna kliinik, ei tähenda, et selle isiku poolt osutatav teenus oleks reaalne meditsiinilise protseduur ning et see oleks olnud hagejale vajalik. Lisaks eelnevale on hageja oma nn valupäevikus ka ise seadnud kahtluse alla enda poolt külastatud teenuse osutajate pädevuse viidates, et on muuhulgas külastanud „põrandaaluseid kohti“ Samuti on hageja 27.10.2014.a. all märkinud, et on ka iseseisvalt eemaldanud arsti poolt temale pandud hambakrooni ehk sekkunud raviteenuse osutamisse. Sellistel asjaoludel ei saa arst vastutada väidetava kahju eest.
75.Neljandaks, hageja hagi ei kuulu rahuldamisele ka seetõttu, et ühelegi tervishoiuteenuse osutajale, sh ka kostjale, ei olnud ega saanud olla ettenähtav asjaolu, et hageja teeb 472 visiiti, millest tekkinud kulude hüvitamist asub hiljem kostjalt sisse nõudma. Samuti ei saa olla ettenähtav, et isik kasutab tervishoiuteenuse osutajaks mitteolevate või luba
mitteomavate isikute teenuseid oma väidetavate terviseprobleemide lahendamiseks. Lisaks eelnevale ei ole kostja hinnangul VÕS § 127 lg 2 mõttes hageja nõutav hüvitis hõlmatud kostja poolt väidetavalt rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga.
76.Viiendaks, kostja ei nõustu hageja väitega, et tegemist oleks kuludega taastusravile. Tegemist on suvalistele isikutele tehtud kuludega, mida ei saa mingil juhul pidada taastusraviks. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on taastusraviga ning et selle vajadus oleks olnud seotud Kostjale etteheidetava raviveaga.
77.Arvestades eelnevat, ei kuulu hageja kahjunõuded seoses nn muude arstidega summas 8 390,70 eurot hüvitamisele.
78.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju summas 1 439,01 eurot, mis seisneb kulus erinevatele ravimitele. Kostja hageja nõuet ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
79.Sarnaselt eespool väljatooduga, ei ole hageja selgitanud ega põhjendanud, et (i) hageja poolt ostetud ravimid oleks olnud vajalikud seoses kostjale etteheidetava raviveaga ning (ii) millisel põhjendusel peaks kostja hüvitama hagejale kõikide valuvaigistite, antibiootikumide, antidepressantide jm ravimite kulud.
80.Hageja on palunud kostjalt välja mõista tõlketeenuste eest kulud summas 1 740,48 eurot. Tegemist on ilmselgelt põhjendamatute ning ebavajalike kuluga. Hagejal pole üleüldse olnud vajalik tõlkida ei ravikaarte, artikleid ega ka mistahes muud materjali. Hageja ei ole saanud ega kohtule esitanud mitte ühtegi inglisekeelset asjatundja arvamust, mis oleks käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud ning lubatav. Asjaolu, et hageja tõlkis inglise keelde dokumente, ei tähenda, et selle kulu peaks hüvitama kostja. Tegemist on kuludega, mis pole olnud kostjale ettenähtavad ega ka hõlmatud ühegi kostjal olnud kohustuse kaitse-eesmärgiga.
81.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kulud summas 906,52 eurot, millise summa on hageja väidetavalt kulutanud meditsiiniseadetele ning kirjandusele. Tegemist on ilmselgelt põhjendamatute ning ebavajalike kuluga, mis ei saa kuuluda kostja poolt mingil juhul hüvitamisele isegi juhul, kui oleks tuvastatud kostjale etteheidetav raviviga. Asjaolu, et hageja on ostnud endale mingi seadme, liitunud mingisuguse organisatsiooniga ning ostnud mingisuguseid raamatuid, ei tähenda, et need kulud oleks hageja kahjuna käsitletavad ja et kostja peaks need hüvitama.
82.Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 7 188 eurot. Tegemist on ilmselgelt põhjendamatute ning ebavajalike kuluga, mis ei kuulu kostja poolt mingil juhul hüvitamisele. Hageja ei ole tõendanud nende vajadust ja põhjendatust esitatud hagi sisu ja eesmärke arvestades.
83.Hageja väidab, et tal on kostja tõttu tekkinud transpordiga seotud kulusid summas 9 036 eurot. Hageja väidete kohaselt sõitis ta 728 korda Tallinnas arsti juurde ning et ühe sõidu hind oli 12 eurot, kokku seega 8736. Sellele summale on hageja liitnud 300 eurot, kuna hageja käis kolm korda Tartus ning iga sõit tähendas Hageja väite kohaselt talle kulu 100 eurot, seega Tartus käimise kulud kokku 300 eurot. Kostja hinnangul on hageja väited temale tekkinud kahju osas seoses väidetava transpordikuluga summas 9 038 eurot (=8 736 + 300) alusetud ning tõendamata. Kostja nendega ei nõustu.
84.Juhul, kui hageja nõuab talle põhjustatud transpordikulude hüvitamist, peab hageja tõendama ka kulude tekkimise ja nende põhjendatuse. Üksnes meelevaldse arvutuskäigu esitamine ei tõenda kulude tekkimist. Hageja pole mitte ühegi väidetava nn transpordikulu kohta esitanud mitte ühtegi tõendit. Hageja pole isegi mitte tõendanud, et talle kuuluks sõiduauto või et ta oleks kütust ostnud ja/või sõiduautot kusagile parkinud või oleks teinud kulutusi ühistranspordile. Sisuliselt soovib hageja, et kostja hüvitaks hagejale tema kolme
aasta kütuseraha, mille hageja on kõnealusel perioodil kulutanud kostjale teadmata sõitudele. Lisaks eelnevale ei kuulu hageja nõue rahuldamisele ka seetõttu, et 731 korda erinevate isikute teenuseid kasutada ei ole mõistlik ega põhjendatud.
85.Kokkuvõttes leiab kostja, et hageja poolt taotletav transpordi- ja parkimiskulude nõue on tõendamata ning ilmselgelt ka sisuliselt põhjendamatu.
86.Isegi, kui hagejale on kahju tekkinud ning kostja peaks hagejale tekkinud kahju eest vastutama, tuleb kahjuhüvitis vähendada VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 ning VÕS § 140 alusel nullini. Kostja on seisukohal, et hagejast tulenevad asjaolud on kahju tekkimisel ning selle suurenemisel omanud olulist tähendust. On vastuvõetamatu ning oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kostja peaks vastutama hageja enda tegevusest tingitud negatiivsete tagajärgede eest. Allpool on kostja esitanud mitteammendava loeteluga põhjustest, mis õigustavad VÕS §-de 139 ja § 140 alusel kahju vähendamist ning piiramist. Kahju hüvitamist piiravad ning kahju vähendamist õigustavad asjaolud võivad nähtuda ka käesolevast vastuse teistest osadest, mis puudutavad hageja enda ebakohast tegevust.
87.Esiteks, hageja ei allunud raviplaanile ning kostja poolt antud ravijuhistele, sh ei täitnud kostja korraldusi ega soovitusi, vaid otsustas lõpetada hageja jaoks välja töötatud raviplaani täitmise, kuigi hagejat korduvalt hoiatati, sellega kaasneda võivaid tagajärgi. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel on äärmiselt oluline, et hageja on temale kostja poolt raviteenuse osutamise kestel pidanud enda seisukohti temale vajaliku ravi osas õigemaks kostja kui vastavat kvalifikatsiooni omava raviteenuse osutaja seisukohtadest. Olukorras, kus patsient hakkab ise temale määratud ravile vastu töötama ning tegema ise valikuid ja otsuseid tema arvates vajaliku ravi osas, ei saa pidada põhjendatuks, et sellises olukorras peaks Kostja hüvitama Hageja ebaratsionaalsetest ning ebaõigetest otsustest tulenevad kahjud.
88.Teiseks, hageja käis samaaegselt erinevates hambaravikliinikutes, mistõttu ei olnud kostja poolt teostatav ravi enam selgelt jälgitav. Puudub mistahes vajadus käia samaaegselt erinevates kliinikutes sama probleemi lahendamiseks. Samuti ei võimalda see asjaolu enam adekvaatselt kontrollida ning kindlaks teha, millise arsti poolt osutatud raviteenuste tulemusena on Hagejal väidetavalt kahjulik tagajärg tekkinud.
89.Kolmandaks, hageja tegi sadu tasulisi visiite erinevate hageja poolt väidetud raviteenuiste osutajate juurde ilma mistahes saatekirju omamata. Kuna hageja külastas mh ravitsejaid ning teisi riiklikult tunnustamata nõustajaid ning ebateaduse viljelejaid, ei saa välistada, et just viimased on põhjustanud või süvendanud hageja väidetavaid vaevusi ja väidetavalt tekkinud kahju.
90.Neljandaks, hageja põhjustas ebamõistlikult suure väidetava varalise kahju ka sellega, et tegi sadu visiite, millel on puudunud mistahes positiivsed tagajärjed. Hageja ise väidab, et probleem ei ole lahenenud, mistõttu puudus mõistlik põhjendus pika perioodi vältel sellises mahus visiitide tegemiseks, kui leevendust väidetavale probleemile ei saanud. Tegutsenuks Hageja ratsionaalselt ja/või reaalsete tervishoiuteenuse osutajate raviplaanide/kavade kohaselt ning külastanuks üksnes saatekirjadega arste, poleks Hagejale sellises ulatuses kahju tekkida saanud.
91.Hageja on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 69 484 eurot, mida ei saa mingil juhul pidada põhjendatuks ega mõistlikuks ning kostja vaidleb sellele vastu. On ilmne, et sellises ulatuses mittevaralise kahju esitamise nõudega üritab hageja kostja arvel rikastuda. Sellele viitab selgelt ka asjaolu, et hageja tugineb kostja teenuste hindadele. Hagejale tekkinud kahju ei ole korrelatsioonis kostja teenuste hindadega.
92.Hageja on mittevaralise kahju suuruse summas 69 484 eurot tuletanud meelevaldselt oma kindlustuslepingust. Asjaolu, et hagejal oli sõlmitud AS-s SEB Pank kindlustusleping mh
õnnetusjuhtumite puhuks, millega kaasneb hageja invaliidsus, kogusummale 1 200 000 EEK ehk 76 693,97 eurot, ei tähenda, et see näitaks hagejale tekkinud mittevaralise kahju suurust käesolevas asjas. Hageja viited AS-i SEB Pank ning hageja vahel sõlmitud kindlustuslepingu tingimustele on asjakohatud ega puutu käesolevas tsiviilasjas üleüldse kohaldamisele. Hageja pole invaliid ning hageja tegutseb endiselt aktiivselt. Kostja hinnangul on põhjendamatud hageja väited töövõime kaotuse kohta.
93.Hageja on välja toonud, et valdav enamus visiite on seotud valuga, st esmaabipöördumised seoses väidetavast kolmiknärvi kahjustusest tingitud ülitundlikkusest. Kostja on eespool selgitanud, et isegi kui hagejal oleks kolmiknärvi kahjustus, pole seda saanud põhjustada kostja. Samuti on kostja eespool selgitanud, et kolmiknärvi kahjustuse tekkimiseks ei pea esinema raviviga, mida ei esinenud ka käesolevas asjas, ning kolmiknärvi kahjustus võib tekkida täiesti tavapäraste protseduuride tõttu. Kuna hageja mittevaraline kahju seisneb hagiavalduse kohaselt valus, mille tingis väidetav kolmiknärvi kahjustusest tingitud ülitundlikkus, ei saa see valu kuuluda mittevaralise kahju suuruse hindamisel arvestamisele ega hüvitamisele, kuna seda valu pole põhjustanud kostja või isegi kui on, siis tegemist pole ei lepingu rikkumisest ega õigusvastasest teost tingitud valuga. Tervishoiuteenuse osutamise kõik negatiivsed tagajärjed ei kuulu hüvitamisele – hüvitamisele saaks kuuluda üksnes selline mittevaraline kahju, mis oleks tekkinud konkreetse ravivea tõttu.
94.Samuti ei ole hagejale hingelisi läbielamisi ega valu põhjustanud kostja. Kostja rõhutab, et hageja ei täitnud kostja arstide korraldusi ega soovitusi, vaid toimis vastavalt enda äranägemisele. Samuti jäi kostja välja töötatud raviplaan ellu viimata, kuna kostja loobus selle täitmisest. Samuti käis hageja paralleelselt erinevate hambaarstide juures, mis tähendab, et hagejale põhjustasid väidetavat valu ning läbielamisi mitmed tervishoiuteenuse osutajad. Kostja rõhutab, et hageja ei ole usaldanud mitte ühtegi arsti, vaid on samaaegselt käinud konsultatsioonis ning hambaravil erinevates hambakliinikutes. Selliselt ei ole saanudki viia ellu ühtset raviplaani. Samuti on hageja järjepidevalt ise soovinud erinevate protseduuride tegemist. Hagejale ei ole kannatusi põhjustanud ei kostja ega teised hambaraviteenust osutavad isikud, vaid hageja enda heitlik meel ning püsimatus ravi teostamisel.
95.Ainuüksi juba asjaolu, et isik teeb sadu visiite arstide ja väidetavalt raviteenust osutanud isikute juurde ning maksab selle eest tuhandeid eurosid tekitab ärevust, depressiooni ning stressi või süvendab seda. Selles ei saa olla süüdi kostja. Samuti on hageja külastanud ravitsejaid ning muid teenusepakkujaid, kelle tegevuse üle puudub mistahes kontroll ning mille tegevus ei ole reguleeritud mitte ühegi õigusaktiga, mistõttu on piisav alus eelda, et just sellised teenusepakkujad ongi põhjustanud hagejale mittevaralise kahju. Nende isikute tegevuse tagajärgi pole võimalik omistada kostjale.
96.Hageja on ebaõigesti ning alusetult omistanud kostjale töövõimetuse kaotusest tingitud negatiivsed tagajärjed. Esiteks ei ole tõendatud, et hageja töövõimekaotuse oleks tinginud kostja tegevus. Nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti 07.05.2014. a otsusest on töövõime kaotuse põhjuseks üldhaigestumine, mh on hagejal ravi vajav kõrgvererõhu tõbi. Ka hilisemad otsused on seotud kõrgvererõhu pideva ravivajaduse ning üldhaigestumisega. Kostja rõhutab, et kolmiknärvikahjustust ei ole põhjustanud kostja. Samuti rõhutab kostja asjaolu, et hagejal on kolmiknärvikahjustus diagnoositud hiljem pärast hammaste eemaldamist teistes kliinikutes (mitte kostja poolt) ning teistes kliinikutes muude protseduuride tegemist (just erinevad traumad ning nt hammaste eemaldamine on tüüpine põhjus, miks võib kolmiknärvikahjustus tekkida). Samuti rõhutab kostja, et kolmiknärvikahjustus ei ole raviviga ning võib tekkida ka ilma ühegi rikkumise või õigusvastase teota. See tähendab, et kolmiknärvikahjustus on täiesti tavaline hambaraviga kaasneda võib tagajärg. Järelikult ei oma töövõimekaotus kolmiknärvi kahjustuse tõttu
tähendust mittevaralise kahju hüvitamisel. Hageja enda väited on äärmiselt vastuolulised. Nimelt väidab hageja, et kostja põhjustas hagejale kolmiknärvikahjustuse hamba D15 juureraviga. Kolmiknärvikahjustus on hageja hinnangul ka tema töövõimetuse põhjuseks. Samas lisaks sellele, et D15 juureraviga ei oleks saanud põhjustada kolmiknärvi kahjustust, on hageja väitnud, et kuigi tal tuvastati töövõimetus alles alates 21.04.2014. a, siis tegelikkuses oli hageja töövõimetu juba alates 2012. a detsembris. Järelikult oli hageja enda väidete kohaselt töövõimetu juba enne, kui kostja juures teostati hagejale hamba d15 juureravi. Seega süüdistab hageja täiesti alusetult ning vastuoluliselt kostjat hagejale väidetavalt põhjustatud töövõimetuses ning väidetavates valudes ning hageja töövõimetuse langust ei saa ka sellel põhjusel mittevaralise kahju suuruse määramisel arvestada.
97.Kõiki asjaolusid arvestades puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ka juhul, kui kohus tuvastab kostja tegevuses õigusvastasuse.
98.Hageja on ise endale kahju tekitanud. Oluline on märkida, et hagejal väidetavalt üha uute meditsiiniliste protseduuride vajaduse teke on üheselt seotud hageja enda käitumisega. Hageja on pöördunud korraga mitmete eri arstide ja kliinikute poole, kuna ei ole ilmselgelt usaldanud arste ega nende poolt kehtestatud raviplaane. Hageja on ise välja toonud, et on alates 2012.a kuni maini 2016 teinud 259 hambaarsti visiiti ning 472 muude arstide visiiti, kokku 731 visiiti. Sellises olukorras on võimatu tuvastada, et isegi kui hagejal on ravi tõttu tekkinud kahjus, siis millised arstid ja milline raviteenus on selle väidetava kahju tegelikult põhjustanud. Arstid on hagejale korduvalt rõhutanud, et oluline on jätkata raviprotseduure selle arsti juures, kus ravi on alustatud ning raviplaan on koostatud. Samuti leidub hageja enda poolt hagi lisana esitatud materjalidest korduvaid viiteid sellele, et hageja on erinevatel põhjustel katkestanud talle määratud ravi ning loobunud talle määratud ravimite ettekirjutuse järgi manustamisest. Selline käitumine ning määratud ravile allumatus on kahtlemata avaldanud olulist negatiivset mõju hageja tervisele ja ka väidetava kahju tekkimisele.
99.Hageja viivisenõuded ei kuulu esmalt rahuldamisele juba ainuüksi seetõttu, et hageja nõuded tervikuna on alusetud. Teiseks, isegi kui eeldada, et hagejal oleks kostja vastu nõudeid, ei oleks ka sellisel juhul võimalik hageja hagi rahuldada hagis nõutud ulatuses. Hageja viivisenõuded on ebamäärased ning alusetu. Kohtuotsuse põhjendused
100.Kohus, ära kuulanud poolte seisukohad ja hinnanud kõik asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
101.• • • • • •
Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:
Hageja pöördus 2012. aasta alguses seoses hambavaluga OÜ N.Q.Q poole; OÜ-s N.Q.Q pöördus hageja 01.03.2012 dr Y vastuvõtule; Dr. Y koostas hageja ravimiseks kaks raviplaani, millest teine koostati 26.04.2012 hageja hambumuse parandamiseks ilma breketravita; Hageja ja kostja arst dr Y arutasid 10.05.2012 vastuvõtul raviplaani; Hageja alustas kostja juures raviplaani teostamisega, kuid loobus sellest hiljem ilma raviplaani lõpule viimiseta; 2013. aasta alguses teostas kostja hagejale hamba D15 juureravi.
102.Hageja palub mõista kostjalt välja tekitatud varaline kahju 42 313,27 eurot, mittevaraline kahju 69 484, seisuga 30.06.2016 viivis 6198,50 eurot, viivis varaliselt ja mittevaraliselt nõudelt alates 01.07.2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni kahjunõude täieliku hüvitamiseni.
103.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Seega on hageja kahjunõude rahuldamise eelduseks 1) poolte vahel sõlmitud leping; 2) lepingust tuleneva kohustuse rikkumine; 3) rikkunud lepingupoole vastutus; 4) kahju tekkimine. Seetõttu peab kohus tuvastama ja kvalifitseerima poolte vahelise lepingu, lepingust tuleneva kohustuse rikkumise kostja poolt (ravi osutamata jätmine ja valede raviotsuste määramine kostja poolt), kostja vastutuse ja kahju tekkimise, sh kahju hüvitamise täiendavate eelduste esinemise. Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejal mittevaraline kahju ning kas kostja vastutab kahju tekkimise eest.
104.Kohus leiab, et poolte vaheline õigussuhe vastab tervishoiuteenuse osutamise lepingu tingimustele VÕS § 758 lg 1 mõistes. VÕS § 758 lg 1 järgi tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsiendile) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 759 järgi tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele.
105.Kahjunõude lahendamisel peab kohus täiendavalt tuvastama, et hagejale tekkis kahju ning kahju on põhjuslikus seoses kostjale etteheidetava rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud, saab nõuda nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist (VÕS § 128 lg 1). Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 1). Riigikohus on mittevaralise kahju hüvitamist tervishoiuteenuse lepingu rikkumise korral pidanud võimalikuks (RKTKo 2-15-8533, p 18). Seega tuleb hagi rahuldamiseks esmalt tuvastada kas kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingut.
Hageja heidab kostjale ette järgmist: • • • • • •
Kostja on rikkunud dokumenteerimiskohustust Kostja rikkus patsiendi teavitatud nõusoleku saamise kohustust (omavoliline ravi) Kostja lõpetas hagejaga tervishoiuteenuse osutamise lepingu ühepoolselt ja õigusvastaselt Hageja ravimisel on kostja teinud diagnoosi- ja ravivea Hamba d15 juureravi käigus on tehtud raviviga, mis väljendub hambajuure üle juuretipu täitmises Hamba d15 juureravi käigus tehtud ravivea tulemusel on talle tekkinud kolmiknärvi kahjustus
107.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud või mitte, kas hagejal on tekkinud hüvitamisele kuuluv kahju, kas väidetav kahju on põhjuslikus seoses osutatud tervishoiuteenustega või on see tekkinud muudel põhjustel ja kas kostja on väidetavas raviveas süüdi või mitte.
108.VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. VÕS § 770 lg.1-4 kohaselt tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Tervishoiuteenuse osutaja vastutab ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest. Tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lg 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient.
Kohus käsitleb kõigepealt dokumenteerimise kohustuse rikkumist kostja poolt.
110.VÕS § 769 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti.
111.Õiguskirjanduses on leitud, et dokumenteerimiskohustuse rikkumise korral tõendamiskoormise muutmine tuleneb asjaolust, et peamiselt aitavad dokumendid patsiendil oma väiteid tõendada. Seetõttu teeb mittenõuetekohane dokumenteerimine tihti patsiendi nõude maksmapanemise kohtus võimatuks ja on vajalik tõendamiskoormist sellisteks juhtumiteks muuta. Kindlasti on tõendamiskoormise ümberpööramise aluseks dokumenteerimiskohustuse täielik rikkumine ehk teenuse dokumenteerimata jätmine (RKTKo 2-17-12477 p 16). Dokumenteerimiskohustuse osaline rikkumine, mis annab aluse tõendamiskoormise ümberpööramiseks, peab olema ulatuslik, seotud vaidlusaluse asjaoluga ning välistama patsiendi võimaluse oma nõue maksma panna. Näiteks puuduv röntgenülesvõte võib olla aluseks tõendamiskoormise ümberpööramiseks, mitte aga halva kvaliteediga röntgenülesvõte, sest alati ei õnnestu diagnostilised ülevõtted soovitud kvaliteediga. Samuti ei ole piisav tõendamiskoormise ümberpööramiseks, kui osutatud protseduuri oleks saanud täpsemalt ja selgemalt dokumenteerida. Tähele tuleb panna, et tõendamiskoormis pöördub ümber ainult selle konkreetse faktilise asjaolud suhtes, mille dokumenteerimise kohustust on rikutud, mitte aga muude vaidlusaluste asjaolude suhtes (RKTKo 2-17-12477 p 15). Ümberpööramine on ikkagi erand reeglist ja seepärast vajab kitsendavat tõlgendamist. Dokumenteerimiskohustuse rikkumise korral peab tervishoiuteenuse osutaja kahju hüvitamise kohustuse vabanemiseks tõendama, et vaatamata patsiendi tõendatud kahjule ei ole tervishoiuteenuse osutaja rikkunud lepingut või ei ole rikkumine põhjuslikus seoses kahjuga või puudub tervishoiuteenuse osutaja süü (Võlaõigus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi ja K. Sein). Riigikohus on selgitanud, et asjaolu puhul, mille dokumenteerimiskohustust tervishoiuteenuse osutaja rikkus, pöördub tõendamiskoormis ümber ning tervishoiuteenuse osutaja peab tõendama, et asjaolu ei esinenud (RK TKo 2-15-8533, p 14). Samas on Riigikohus rõhutanud, et patsiendi väidetavast riskist teavitamata jätmisele VÕS § 770 lg 4 ei kohaldu (samas, p 15).
112.Hageja etteheited seoses dokumenteerimiskohustuse rikkumisega seisnevad järgnevas: Ravikaartide täitmine on puudulik, tihti ebaselgete selgitustega või puuduvad selgitused ning ravi kirjeldus hoopis, ravivisiitide kohta puudub sageli diagnoos, raviprotseduuri eesmärk, patsiendi kaebused, patsiendile pakutud ravivõimalused, mille vahel oleks patsient saanud valida. Ravikaartides puuduvad kanded väljastatud saatekirjade ning suunamiste põhjuste eesmärkide kohta. Rikutud on Sotsiaalministri määrust ravimite väljakirjutamise korra kohta. Puuduvad vajalikud ning korrektsed röntgenülesvõtted ja nende kirjeldused. Ravi kliiniline pilt on ravikaardil korduvalt ja praktiliselt fikseerimata, raviplaani muudatused dokumenteerimata, diagnoositud haiguse nimetus ja kood RHK-10 järgi on igakordselt sisse kandmata ning tehtud ravi kirjeldamata. Kliiniku ravikaardil puudub terve rea visiitide kohta igasugune märge, et hageja oleks viibinud visiidil kliinikus. Ometi on kliinik esitanud hagejale logiraamatu, hagejale on esitatud arve ja hagejal on e-kirjavahetus raviarstiga, millega on tuvastatud tegelikult visiitidel viibimine. Hageja arvates niivõrd suures ulatuses ja korduva dokumenteerimiskohustuse rikkumise tõttu puudub alus Kliiniku ravikaarti kui ebausaldusväärset dokumenti kasutada kohtumenetluses dokumentaalse tõendina.
113.Hageja väidab, et Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2019 otsusega haldusasjas nr 3-171134 on tõendatud, et ravi dokumenteerimiskohustust on rikutud. Kohus tuvastab, et eelnimetatud kohtuotsusega kohustati Terviseametit hageja 07.11.2016 avaldust uuesti lahendama, kuid 22.06.2020 riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsusega lõpetati uuesti riiklik järelevalvemenetlus nr 12.6 8/19/922 kostja suhtes. Nimetatud otsusest nähtub Terviseameti seisukoht dokumenteerimiskohustuse täitmise osas: Ameti poolt läbiviidud riikliku järelevalvemenetluse raames patsiendi kaebusega seonduvalt kogutud andmeid analüüsides ning tuginedes kogutud tõenditele järeldab amet, et tervishoiuteenuse osutamisel esinesid mõningad puudused dokumenteerimisel, kuid need ei esinenud sellises ulatuses, mis oleks takistanud tervishoiuteenuse osutamist või TKE-l hinnangu andmist osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile/.../ Ülaltoodud arvestades leiab amet, et osutatud tervishoiuteenuste sh ravimite määramise dokumenteerimisel esinesid mõningad puudused, kuid ravidokumendid võimaldasid anda hinnangut osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile ja seega saada aru teenuseosutaja poolt planeeritud ja rakendatud ravitaktikast (IX kd 130-132).
114.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ravile saanud lisaks Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjonile (edaspidi TKE) anda hinnangu ka EKEI ning kohtulikud eksperdid, mis ei oleks olnud võimalik, kui ravi oleks jäänud ulatuslikult dokumenteerimata. Ka Terviseamet on menetluse läbiviimisel riikliku järelevalvemenetluse raames patsiendi kaebuses toodud olulise tähendusega asjaolude välja selgitamiseks pöördunud täiendavalt ka TKE poole, et täpsustada tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonilt tervishoiuteenusele hinnangu andmise asjaolusid ning otsusest nähtuvalt. TKE selgituste kohaselt olid patsiendile osutatud tervishoiuteenused ettevõtte ravidokumentides piisavalt dokumenteeritud ja võimaldasid anda 17.04.2014 ja 14.07.2016 hinnanguid patsiendile osutatudtervishoiuteenuse kvaliteedile.
115.Kohtu poolt määratud ekspert dr K.V on 14.10.2020 eksperdiarvamuses kinnitanud (küsimus 6): „Kokku on 1,5 aastase raviperioodi jooksul tehtud kliinikus patsiendile üle 70 dokumenteeritud visiidi, mille ajalised kestvused saab leida infosüsteemi logidest. Nendest visiitidest on 20 juhul dokumenteeritud patsiendi informeerimine või konsulteerimine. Minu hinnangul on see piisav tõend, et patsiendilt on saadud informeeritud nõusolek raviks (VIII kd tl 66). Dr K.V on küll asunud seisukohale, et kohati oleks ravi põhjalikum dokumenteerimine olnud põhjendatud, kuid samas ei ole ta väitnud, et ravist ülevaate saamine ning ekspertarvamuse andmine oleks selle tõttu olnud võimatu. Dr K.V on 11.01.2022 istungil väitnud järgmist: „Ütleme nii, et see dokumenteerimine oli tehtud täiesti tavapärasel tasemel selle aja kohta“ (XI kd tl 122 pöördel). Dokumenteerimise piisavust kinnitab ka see, et dr
M.M, de H.M ja dr T.O on saanud koostada asjatundja arvamuse hagejale teostatud hambaraviprotseduuride kohta (I kd tl 62-84, III kd tl 88-102). Järelikult pidid ravikaart ja röntgenülesvõtted olemas selleks piisava kvaliteediga ja mahus. Dr K.V on 14.10.2020 esitatud ekspertarvamuses ekslikult dokumenteerimise osas kasutanud väljendid „raviviga“ ((VIII kd tl 66), kuid on selge dokumenteerimisega seotud puudus ei saa olla raviviga. Dr K.V kui õigusteadmisteta isik on kohtu hinnangul kasutanud terminit „ravivgi“ lihtsalt ebaõigesti.
116.Juhul kui dokumenteerimise kohustust ei oleks kostja poolt üldse täidetud, siis ei oleks saanud erinevad asjatundjad ja kohtu poolt määratud eksperdid oma arvamus hagejale osutatud ravi osas anda. Tõendamiskoormise ümberpööramine saaks olla põhjendatud juhul kui hageja ei oleks saanud dokumenteerimisekohustuse täitmata jätmise tõttu oma nõudeid esitada, kuid hageja on esitanud kohtule kostja vastu hagi ning hulgaliselt menetlusdokumente koos tõenditega. Samuti ei ole piisav tõendamiskoormise ümberpööramiseks, kui osutatud protseduuri oleks saanud täpsemalt ja selgemalt dokumenteerida. Kuigi kostja poolt ei ole dokumenteerimiskohustust täidetud viisil, mis on tõenäoliselt tänapäeval tavapärane, siis on kostja dokumenteerimiskohustust täitnud sellises ulatuses, hageja on saanud oma nõude kostja vastu esitada. Hageja ei ole mingil viisil tõendanud ega selgitanud, milline asjaolu seoses dokumenteerimiskohustuse täitmisega on tal takistanud oma nõuet kohtule esitada.
117.Eeltoodust tulenevalt asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kuigi kostja poolt dokumenteerimine oleks võinud olla täpsem, siis kostja ei ole dokumenteerimiskohustust rikkunud ja seega ei ole hageja vabanenud VÕS § 770 lg-st 3 tulenevast kohustusest tõendada tervishoiuteenuseosutaja vastutuse aluseks olevaid asjaolusid.
118.Hageja heidab kostjale ette, patsiendi (hageja) teavitatud nõusoleku saamise kohustuse rikkumist (omavolilist ravi).
119.Hageja väitel enne raviplaani täitmisega alustamist kostja ei teavitanud teda riskidest, mis kaasnesid 26.04.2012 koostatud raviplaani elluviimisega. Hagejale ei antud mittemingisugust infot pakutava tervishoiuteenuse tegelikust olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest (riskidest) ja tagajärgedest. 03.10.2012 paigaldati hageja hammastele kõrgendused. Kostja väitis hagejale, et hammastele D11 ja D12 püsivalt tugevate kroonide paigaldamiseks tuleb hageja hambumust muuta ja patoloogilise kulumise tõttu võivad hagejal tulevikus tekkida probleemid lõualiigestega. Kostja ei teavitanud hagejat, et esineb hammaste murdumise risk. Hagejale selgus alles hiljem, et esines hammaste murdumisrisk (hagejal on murdunud hambad D27, Dl5)- eriti kui palju on juureravitud hambaid (sel hetkel Patsiendil 9 juureravitud hammast). Juhul kui hagejat oleks informeeritud, et hambumuse muutmisega kaasneb hammaste murdumise risk, siis hageja ei oleks 2 hamba (D11 ja D12) asemel pannud enda kõiki sel hetkel suus olevaid 29 hammast!?, sh. 9 juba juureravitud hammast, murdumise riski löögi alla. Hageja oleks kas välja pakutud raviplaanist loobunud ja/või konsulteerinud teiste spetsialistidega. Hageja väitel tema teavitamine ja vastav nõusolek on fikseerimata ravikaardis. Ka 26.04.2012 raviplaanist endast tuleneb, et ravil justkui ühtegi riski ja võimalikku ohtlikku tagajärge ei ole. Ravi eeldatavaks kestvuseks pidi olema 6 kuud ning 2 kuud pidi olema ajutiste restauratsioonidega harjumise aeg. Lisaks kostja hambaarsti poolt edastati valukabinetile vale informatsiooni, mistõttu toimus PERHi valukabinetis kuni detsember 2014 ehk ligi 2 aasta jooksul alates kolmiknärvikahjustuse tekkimisest alates vale ravi (diagnoos psühhosomaatiline valu, hiljem lisandus diagnoos atüüpiline krooniline valu). Omavoliline ravi tõi kaasa tervisekahjustuse, sest valediagnoosi alusel tehti D15 hamba juureravi, millega tekitati hagejale tervisekahjustus.
120.Kostja leidis, et ta on hagejat nõuetekohaselt kõigest vajalikust teavitanud ja õigusaktid ei näe ette, et teavitamiskohustuse täitmist saaks tõendada üksnes kirjalikus vormis. Eestis on hambaravis tavapärane, et teavitamiskohustust ja patsiendilt nõusoleku saamist ei dokumenteerita kirjalikult. Kostja selgitas hagejale mõistlikus ja vajalikus ulatuses tema hammaste seisundi ja riskidega seonduvast. Hageja oli raviteenuse osutamisega nõus, käis korduvalt kostja juures visiitidel ja tasus arveid. Väiteid teavitamata jätmisest hakkas hageja esmakordselt esitama alles 07.07.2015 nõudekirjas ehk ligi kolm aastat pärast raviteenuste osutamist. Kostja väitel kui hageja pöördus kostja poole 2012. aasta alguses seoses hambavaluga, oli tal palju juureravitud hambaid ja tema hambad olid patoloogiliselt kulunud. Seetõttu koostati talle raviplaan breketraviga, millega hageja ei nõustunud ning 26.04.2012 tehti teine raviplaan, millega hageja nõustus. Ekslik on hageja arusaam, nagu saaks teavitamise ja nõusoleku saamise kohustust samastada võimaliku ebaõige diagnoosi või ebaõige raviga.
121.VÕS § 766 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega tuleneb eeltoodud sättest, et arst peab patsienti teavitama tema terviseseisundist, tuvastatud haigustest ja raviga kaasnevatest ohtudest või tagajärgedest. Erinevalt hageja väidetest ei sätesta seadus, et teavitamine peab olema tingimata toimunud kirjalikus vormis, sealhulgas patsiendile allkirjastamiseks esitatava kirjaliku dokumendiga. Üksnes patsiendi enda nõudmisel tuleb teavet esitada kirjalikult taasesitatavas vormis, milleks võib olla patsiendile saadetav e-kiri. Hageja ei ole käesolevas asjas väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostjalt nõudnud teavet kirjalikult taasesitatavas vormis, kuid kostja oleks sellisel viisil teabe andmisest keeldunud
122.VÕS § 763 lg 3 sätestab, et patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta. Tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel peab nõusolek või selle tagasivõtmise avaldus olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Taas ei tulene eelviidatud normist, et patsiendi nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks peaks olema vormistatud kirjalikult või mingis protokollitud vormis, nagu on ekslikult väitnud hageja. Kirjalikult taasesitatav vorm on vajalik vaid siis, kui seda nõuab tervishoiuteenuse osutaja.
123.Hageja viidatud sotsiaalministri 15.01.2004 määrusega nr 128 kinnitatud „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuete“ § 6 lg 5 sätestab, et patsiendi või teda esindava isiku teavitamine tervishoiuteenuse osutamisest ning tervishoiuteenuse osutamiseks teadva nõusoleku saamine peab toimuma kooskõlas Võlaõigusseaduse 41. peatükis kehtestatud korras. Patsiendi või teda esindava isiku poolt antud nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks protokollitakse tervishoiuteenuse osutaja poolt kehtestatud korras. Kohtu hinnangul on hageja eelviidatud määruse sättest teinud eksliku järelduse, et tema nõusolek oleks pidanud tingimata olema protokollitud ja allkirjastatud vormis. Määrus teeb viite võlaõigusseaduse eelmärgitud sätetele ning järelikult peab patsiendi nõusoleku vormistamine toimuma eelkõige seaduse nõuetele vastavalt. Nõusoleku andmise protokollimine ehk fikseerimine peab toimuma tervishoiuteenuse enda kehtestatud korra kohaselt. Seega võis tervishoiuteenust osutav kostja ise määratleda, millisel viisil patsiendi teavitamine ja temalt nõusoleku võtmine fikseeritakse ning seadus ei välista selle kohta kannete tegemist patsiendi hambaravikaardil.
124.Kohus leiab, et patsient peab enne tervishoiuteenuse osutamiseks nõusoleku andmist teadma, milline on tema tervislik seisund, millist ravi ta vajab ja kas või millised riskid võivad raviga kaasneda.
125.Kohus nõustub hagejaga, et patsient peab nõusoleku andmisel piisavalt teadma, mille kohta ta nõusoleku annab. Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.06.2018 lahendi nr. 2-15-123028 punktis 20.1. on leitud järgmist: kolleegiumi arvates on patsiendi teavitamise kohustuse eesmärk nii VÕS § 766 lg 1 kui üldiselt ka VÕS § 758 lg 1 esimese lause järgi tagada patsiendi informeeritus tervishoiuteenuse kui isikliku iseloomuga teenusega kaasnevatest võimalikest riskidest, ravi kestusest ja olemusest. See on vajalik esmajoones selleks, et patsient saaks teha teadliku valiku, kas ta nõustub mingi ravi või ravimeetodiga või mitte (VÕS § 766 lg 3). Samas ei kujuta patsiendi teavitanud nõusolek endast tahteavaldust tervishoiuteenuse lepingu sõlmimiseks ja teavitamiskohustuse täitmata jätmine ei kaitse patsienti raviteenuse tasunõuete eest (samas, p 20.2). Patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada, tal on vaid õigus ravist keelduda (samas, p 21.3). Seadus patsiendi teavitamisele ja temalt nõusoleku saamisele vorminõuet ette ei näe, kuid teavitamise ja nõusoleku saamise tõendamine on tervishoiuteenuse osutaja kohustuseks (samas, p 26). Nimelt peab tervishoiuteenuse osutaja VÕS § 769 esimese lause järgi patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. See puudutab ka lepingu sisu. Patsienti tuleb teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üksnes tema soovil (VÕS § 766 lg 1 teine lause) ning patsient peab andma nõusoleku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis siis, kui tervishoiuteenuse osutaja seda nõuab (VÕS § 766 lg 3 teine lause).
126.Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja väidetega, et kostjal tuli hageja teavitamist ja temalt nõusoleku saamist tõendada mõne eraldiseisva kirjaliku ja hageja poolt allkirjastatud dokumendiga. Kostjal oli endal õigus määratleda, millisel viisil patsientide teavitamist ja nendelt nõusoleku saamist fikseeritakse. Nõusoleku saamise ja patsiendi teavitamise tõendamine ei ole piiratud ainult kirjalike tõenditega. Samuti ei nõustu kohus hageja väidetega, et Riigikohtu juhiste kohaselt peab nõusoleku saamine igal juhul ja alati eelnema tervishoiuteenuse lepingu sõlmisele. Vastav käsitlus ei ole kooskõlas hageja enda väidetega, et patsienti tuleb teavitada igast protseduurist ja sellega seotud riskidest. Tervishoiuteenuse lepingut ei sõlmita sageli üksnes ühe protseduuri tegemiseks ning patsiendi ravi käigus võib olla vajalik talle mitmete erinevate protseduuride tegemine. Antud juhul ei sõlminud pooled raviteenuste osutamise lepingut ainult ühe protseduuri tegemiseks, mis nähtub kohtule esitatud ravikaardist.
127.Hageja on väitnud, et kostja oleks teda pidanud teavitama raviga seotud riskidest. Asjaolu, et kostja ei ole enne raviprotseduuride alustamist hagejale ankeeti allkirjastamiseks esitanud, ei saa järeldada, et kostja on jätnud hagejat riskidest teavitamata ja hageja ei andnud raviteenuse osutamiseks teadlikku nõusolekut. Kohtule on esitatud paljude hagejale hambaraviteenust osutajate poolt koostatud ravikaardid, kuid ühegi teenuse osutaja juures ei ole hageja allkirjastanud kirjalikus vormis riskidest teavitamise kohta kirjalikku nõusolekut (I kd tl 175-197).
128.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on 25.02.2012 allkirjastanud eelinformatsiooni ankeedi (I kd tl 99-100). Ankeedi tekstis oli märgitud, et patsiendil tuli avaldada selles toodud teave, et tervishoiuteenuse osutaja saaks turvaliselt teenust osutada ning vastused olid vajalikud tema ravi planeerimiseks. Ankeedis märgitud küsimused puudutasid hageja üldist tervist ja suuõõne ning hammaste tervist. Hambaid puudutavate küsimuste osas on hageja vastanud, et tal oli valu näopiirkonnas, mõni hammas oli hammustades hell ning vastuvõtule tuli ta hambavalu tõttu. Kohtu hinnangul nähtub antud
ankeedist selgelt, et kostja küsis hagejalt andmeid tema üldise terviseseisundi kohta ja fikseeris need nõuetekohaselt. Lisaks nähtub kohtule esitatud dr T.O arvamusest, et hageja saabumisel N.Q.Q vastuvõtule viidi läbi tema hammaste üldine hindamine, tehti kliinilised fotod, panoraam OPTG ja 3D röntgenuuringud, samuti kohtvõtted (III kd tl 88-102). Seega oli kostja täitnud kohustuse hinnata ja fikseerida hageja hammaskonna ja suuõõne üldist seisundit. Hageja viidatud määrusest ei tulenenud, et kostja või N.Q.Q oleks pidanud selle kohta koostama mõne eraldiseisva kirjaliku dokumendi.
129.Hageja ravikaardist nähtuvalt on kostja arstid hoidnud hagejat kursis ravi kulgemisega, võtnud arvesse hageja soove ja ettepanekuid ravi korraldamisel (I kd tl 39-42). Informeerimiskohustuse täitmist kinnitab 26.04.2012-27.04.2012 meilivahetus hagejaga, kust nähtuvalt on arst suunanud hagejat esitama küsimusi (sh kirjalikult) ning kokku on lepitud raviplaani selgitamine konsultatsioonil (IV kd tl 31). 03.09.2012 e-kirjas kostja arstile dr Yle viitab hageja kokkulepitule, pidades silmas kokku lepitud raviplaani: „Andke palun teada, kuidas see töö suhtestub meie kokkulepitusse- kas enne peaks restaurats. ära tegema ja hamba nr 46 edasi lükkama?‘‘(IV kd tl 32). 08-09.01.2023 hageja ja dr Y vahel peetud kirjavahetust nähtuvalt käsitleti hageja poolt soovitud vana hambumuse taastamisega seotud riske ning breketraviga seotud teemasid (IV kd tl 33-34). Hageja informeerimist on selgitanud Y ka tsiviilasjas 2-17-11034 21.01.2019 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungi protokolli kohaselt Dr Y on 21.01.2019 kohtuistungil vande all andnud järgmiseid ütluseid:“ Kui patsient jõudis minu juurde ja hindasime suu olukorda, siis nendest diagnoosidest lähtusid riskid. Suur murdumise risk, hammaste edasine kulumine, sellest sai patsiendile räägitud./../ Hagejat olen teavitanud suuliselt ja meili teel kirjalikult. Meilivahetus on kohtule esitatud. Põhiline teavitus käis suuliselt enne visiiti ja visiitide ajal/../Enamus teavitamisest käis suuliselt. Lisaks toimus kliinikuväline kokkusaamine. Patsiendil olid paberil küsimused, mis said läbi räägitud. Võisin teavitada kirjalikult 2013.a kevadel, aga need olid vastused patsiendi küsimustele. Teavitamine toimus visiitidel suuliselt. Patsienti sai suuliselt teavitatud kohe. Patsient oli teadlik murdumise riskidest kohe alguses. See ei tulnud patsiendile üllatusena, et tal on murdumise risk/../ Teavitati probleemidest, millised riskid nendega kaasnevad ja kuidas me saame neid vähendada raviplaaniga. Rääkisime, kuidas luua suus stabiilsem olukord, et valud ja probleemid võiksid väheneda. Rääkisime hambumuse tõstmisest, kape olulisusest. Teavitasime murdumise riskidest, et peale hambumuse tõstmist võib ilmneda ebamugavustunne mälumislihastes. Patsient sai kape, mida ta pidi kandma võimalikult palju. Valu oli olemas. kohtuistungil (XI kd tl 182/9-182/10 pöördel). Ka käesolevas asjas on dr Y tunnistajana ütluseid andes 20.04.2024 toimunud kohtuistungil selgitanud, kuidas on hageja informeerimine toimunud. Dr. Y on andnud järgmiseid ütluseid: „Oli vaja lihvida, et hambumus oleks õigesti. Saab lihvida ilma ravita teatud maani. Me rääkisime sellest variandist, ma rääkisin riskist, et kui teeme juureravi, siis automaatselt hammas muutub nõrgemaks ( XII kd tlk 52). Kohus märgib, et Harju Maakohus on tsiviilasjas 2-17-1103 29.03.2019 tehtud otsuses hinnanud kostja poolt teavitatud nõusoleku saamise kohustuse täitmist ning tuvastanud, et kostja arst dr Y ei viinud hageja suhtes läbi nõusolekuta ravi (VI kd tl 136-162.) Tallinna Ringkonnakohus küll tühistas otsuse ning jättis hagi tervikuna läbi vaatamata tuvastushuvi puudumise tõttu (st mitte sisulistel põhjustel), seega teine kohtukoosseis on juba sellele asjaolule omapoolse hinnangu andnud.
130.Seega on kokkuvõtteks hageja etteheited kostjale teavitatud nõusoleku saamise kohustuse rikkumistest (omavoliline ravi) alusetud.
131.Hageja heidab kostjale ette, et kostja lõpetas hagejaga tervishoiuteenuse osutamise lepingu ühepoolselt ja õigusvastaselt. Nimelt kostja ütles ühepoolselt 16.07.2013 tervishoiuteenuse lepingu üles ning tühistas kõik visiidiajad. Järgnevate kuude vältel alates 17.07.2013 kuni oktoober 2013 (uue raviarsti leidmine) tekkisid hagejal tulenevalt Kliiniku
poolt katkestatud ravist tõsised probleemid ning hageja kannatas pidevat näo valu. Hageja püüdis hammaste ja valu probleeme lahendada erinevate hambaarstide poole pöördudes, kust esmaabi aegu oli võimalik saada- Hanzadent kliinikus, Kaarli Hambaravis, CitYmed kliinikus, Dental Art kliinikus ning Tallinna Hambapolikliinikus.
132.VÕS § 772 lg 3 võimaldab tervishoiuteenuse osutamise üles öelda mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa tervishoiuteenuse osutajalt kõiki asjaolusid arvestades tervishoiuteenuse osutamise jätkamist oodata.
133.Kohus tuvastab, et 16.07.2022 kostja poolt hagejale saadetud e-kirjas on hageja selgitanud, et kostja ei näe hagejaga lepinguliste suhete jätkamise võimalust olukorras, kus hageja teeb pidevaid ja alusetuid etteheiteid talle osutatud raviteenuse osas ning nõuab ise selliste raviteenuste osutamist, mida arstid ei pea meditsiiniliselt õigeks (I kd tl 45). Ka hageja ei ole vaidlustanud seda, et hageja kui patsiendi ja tema arsti dr Y vaheline usaldus oli kadunud. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja oli asunud tellima hambaraviteenuseid teistelt kliinikutelt (kliinikud X, Kaarli Hambapolikliinik, Hanzadent, Maxilla, CitYMed, Novadent, Tallinna Hambapolikliinik).
134.Kohus leiab, et ebaõige on hageja väide, et ta jäeti lepingu ülesütlemisega olukorda, kus tal ei ole olnud võimalik arstiabi saada. Hageja on ise hagis kinnitanud, et ta on külastanud erinevaid hambaarste korra päevas või isegi sagedamini, mistõttu on tõendatud, et tal on vajadusel juurdepääs hambaarstiabile igati tagatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kui leping kostjaga öeldi üles 16.07.2013.a., siis hageja sai hambaraviteenust: kliinikust Hanzadent alates 18.11.2012.a., sealhulgas 15.06.2013, 12.07.2013, 22.07.2013, 24.07.2013, 03.08.2013 jne.; Kaarli Hambapolikliinikust juba alates 2012 lõpust, sealhulgas 14.04.2013, 9.05.2013, 15.05.2013, 21.05.2013, 10.06.2013 ja 06.08.2013; kliinikus Maxilla juba 25.07.2013; Tallinna Hambapolikliinikust juba 04.08.2013; kliinikust CitYMed juba 09.07.2013 ja 23.07.2013 PresiDent Hambaravist 18.07.2013 (I kd tl 175-197).
135.Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu hageja väitega, et lepingu ülesütlemisega pandi hageja olukorda, kus tal ei olnud võimalik saada hambaravi. Tegelikult hageja sai juba enne ülesütlemise avalduse saamist kui ka kohe vahetult pärast ülesütlemise avalduse saamist hambaravi vähemalt 5 kliinikust ning sisuliselt oli hageja kostja vaheline leping juba sõltumata kostja avaldusest sellega lõppenud VÕS § 772 lg 1 p 3 alusel. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja kohtu hinnangul lepingu lõpetamise avalduse esitamisega seoses õigusvastaselt käitunud.
136.Hageja heidab kostjale ette hagejale vale diagnoos panemist, millega on seoses on hagejale tekitatud raske tervisekahjustus.
137.Hageja leiab, et kostja pani hagejale vale diagnoosi- sügavhambumus, mille tagajärjel koostati 26.04.2012 hagejahambaraviks vale raviplaan (hambumuse tõstmine). Diagnoosiviga päädis hammaste D27 ja D15 murdumisega. Hagejal ei esinenud sügavhambumust. Kostja on väidetavalt diagnoosinud hagejal bruksismi. Hageja väitel ei ole kostja kunagi teinud uuringuid bruksismi kohta. Hageja hambad on kulunud vastavalt teostatud ravidele varasemas perioodil, tal puuduvad ja puudusid kaebused hambumuse osas, lõualiigestes, lihastes ehk nimetades hageja hammaste kulumist patoloogiliseks oli tegu diagnoosiveaga.
138.Hageja väidab, et talle ei ole pandud ühtegi diagnoosi raviplaani elluviimisel ja teda on ravitud kogu aeg ilma diagnoosideta. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Dr K.V poolt 14.10.2020 koostatud ekspertarvamuses on ekspert vastanud küsimusele, milline diagnoos hagejale pandi ja kas diagnoosid pandi õigesti järgmiselt: “Aprillis 2012 on pandud diagnoos krooniline peridontiit hammastele D21ja D22. Lisaks on dr Y märkused, et on tuvastatud sügava hambumuse probleemi ja ülekoormuse hammastel, millest informeerib patsienti ka
raviplaani koostamisega. Märkus „clencher“ viitab bruksismi kahtlusele ja just selle nn kokkusuruja tüübile. Kuna diagnoosi lahtrit ravikaardi väljavõttel näha ei ole siis ma ei teha milline oli lõplik diagnoos või kas seda üldse pandi. (VIII kd tl 65). Eeltoodust võib järeldada, et kostja arst poolt on hagejale pandud järgmised diagnoosid: krooniline hammaste D21 ja D22 peridontiit, sügavhambus ja bruksismi.
139.Kohus leiab, et kostja arsti dr Y poolt 26.04.2012 koostatud raviplaan sisaldab diagnoosi, sest on määratletud probleemid, mida hakatakse lahendama. Nendeks on: sügavhambumus, hammaste kulumine, ülekoormusest tekkiv valu ülemiste hammaste piirkonnas, D27 juureümbrise põletiks ja ebsümmeetriline igemepiir (I kd tl 43 pöördel-44 pöödel). Kohtu poolt määratud ekspert dr K.V on selgitanud 16.03.2021 esitatud täiendavas kirjalikus arvamuses, et diagnoos võib lõplikult kinnituda ravi käigus või selle lõppemisel. Antud juhtumi puhul ei saagi olla ühte diagnoosi (VIII kd tl 151).
140.Seega on ebaõige hageja väide, et kostja arstid on ravinud hageja ilma igasuguse diagnoosita.
141.Hageja on väitnud, et kostja arstide hinnang, et hageja surub hambaid kontrollimatult kokku, krigistab neid ja eksisteerib hammaste patoloogiline kulumine (bruksism) on ebaõige. Kohus ei saa hageja seisukohaga nõustuda, sest kostja arstide järeldust kinnitavad ka teised arstid.
142.Kohus tuvastab, et Kaarli Hambapolikliiniku ravikaardi esimesel visiidil 1.11.2012 on määratud diagnoosiks hammaste kulumine ehk abrasioon (V kd tl 219), 10.06.2013 visiidil hammaste erosioon (labiaalse pinna kulumine) (V kd tl 215 pöördel) ja 8.10.2013 visiidil kandesse on märgitud hambumus madaldunud (V kd tl 209). Novadent OÜ ravikaardil on tehtud 25.02.2016 sissekanne: „Hambumust korrigeeritakse dr. M.M juures ja pt kannab öökappeid bruksismi puhul (I kd tlk 192). 31.10.2013 dr K.O poolt koostatud anamneesist nähtub kanne: Eile käis dr. E.S vastuvõtul hambaarsti poolt suunatuna, kuna jäi arvamus, et krigistab hambaid, tehti uneuuring, diagnoositi uneapnoe ja soovitati pöörduda KNK-arstile (IV kd tl 40). Kohus tuvastab, et Lasnamäe Hambakliinik OÜ ravikaardil on tehtud 14.06.2016 tehtud kanne: K03.0 hammaste liigne hõõrumine (V kd tl 183) ja 14.09.2016 tehtud kanne: K03.0 hammaste liigne hõõrumine (V kd tl 182).
143.Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt ka teistes hambaravikliinikutes töötavad hambaarstid on diagnoosinud hagejal hammaste patoloogilise kulumise ja hageja on ise kinnitanud teistele arstidele, et ta kannab kapesid bruksismi puhuks.
144.Dr K.V 14.10.2020 koostatud ekspertarvamuses on ekspert väljendanud vastuses küsimusele nr 5 järgmist: „Kinnituse patsiendi hambumuse probleemile annab ka 25 07 2013 dr I ( Maxilla) sissekanne ravikaarti, et patsiendil on I sektori hambad kulunud ja kogu hammaskond vajab rekonstruktsiooni“ (VIII kd tl 55 pöördel) ja vastuses küsimusele 24 järgmist: “Ka edasised ravid teistes kliinikutes viitavad bruksismi kahtlusele, sest pidevalt eemalduvad hambakroonid erinevates suu piirkondades. Samuti jätkuvad ka teised kliinikud ravi kapetega (VIII kd tl 68).
145.Dr T.O on väljendanud tema poolt esitatud asjatundja arvamuses järgmist: “Patsient eitab oma esialgses ankeedis krigistamist ja hammastele surve avaldamist, aga hammaskond näitab teistsugust pilti. See on üsna tavaline, et enamus inimesi ei tea, et nad hambaid kulutavad“ (III kd tl 89 pöördel). Lisaks X Hambaravi ravikaardist nähtub, et praktiliselt igal teisel visiidil tuleb patsiendile lahti tulnud kroone tagasi panna või katki läinud kroone asendada (I kd tl 48-56).
146.Kõik eelnimetatud tõendid kinnitavad, et kostja poolt hageja pandud diagnoos bruksism- oli õige.
147.Hageja on esitanud etteheited kostja arstide poolt koostatud ja teostatud raviplaani põhjendatusele. Kostja leiab, et kostja raviplaan oli õige ja adekvaatne.
148.Kohtule esitatud kostja ravikaardist nähtuvalt hageja saabus esmakordselt kostja juure ravile 25.01.2012 valuga: D11- EA, valu. Alguses ravis hageja hambaid dr L.A ja 01.03.2012 oli hageja esimesel visiidil dr Y juures. Hageja ravikaardist nähtuvalt on hageja pöördunud 01.03.2012 dr Y poole seoses tugeva valuga D11 ja D12 piirkonnas. Seejärel on hageja käinud visiitidel 02.03.2012. 05.03.2012, 21.03.2012, 21.03.2012 ja 12.04.2012 dr A.H ja dr L.A juures. 5.03.2012 ravikaarti tehtud kanne, et valu kadus pärast hambumuse lahti tõstmist paari tunniga viitab, et hagejal olid enne hambumuse lahti tõstmist valud Ravikaardi sissekannetest nähtuvalt 12.04.2012 visiidi kohta on tehtud kanne, et visiidi algul oli juttu pidevast valust ja hiljem kergest valust. D23, D23, D25 külmatestile hüperaktiivsed, edasi tegeleb dr Y. 12.04.2012 dr Y on teinud kande, et valu ei ole taandunud, teeme raviplaani (I kd tl 39). 26.04.2012 edastas dr Y hagejale raviplaani koos kaaskirjaga, mille kohaselt hageja ravijuhtu arutati seminaris ja jõuti järeldusele, et võimalik on hambumust parandada ka ilma breketravita. Ravikaardist nähtuvalt 10.05.2012 toimus raviplaani arutamine hageja ja dr Y vahel.
149.Vaidlust pole selle üle, et 19.09.2012 visiidil hakati raviplaani ellu viima. Ravikaardi väljavõttest nähtuvalt hambumuse tõstmiseks valmistati vahatus (vahast hammaste jäljend, 19.09.2012 visiit, 3.10.2012 visiit), mille alusel valmistati ajutised kõrgendused (restauratsioonid) ( 3.10.2012 visiit): hammastele 12-22 ajutised kroonid ja hammastele d13 ja d23 täidised. 15.11.2012 visiidil tuvastati hamba d27 murd ning otsustati, et hammas tuleb eemaldada. Kohus tuvastab, et pärast seda hakkas hageja visiitidel kurtma, et ta tunneb pidevalt kõrgeid kohti erinevatel hammastel (11.12.2012 visiit, 27.12.2012 visiit, 2.01.2013 visiit, 3.01.2013 visiit, 25.01.2013 visiit, 18.02.2013 visiit, 14.03.2013 visiit) ja valu (10.12.2012 visiit, 11.12.2012 visiit, 27.12.2012 visiit, 2.01.2013 visiit jne). Ravikaardist nähtuvalt on hageja poolt väidetud kõrgemaid kohti lihvitud madalamaks, kuid väidetavad valud ei möödunud. Kostja hinnangul olid sellised ebamäärased valud seotud murdunud d27 hamba eemaldamisest tingitud mälumislihaste koormuse kandumisega vasakult suupoolelt paremale, kuna hageja hakkas pärast olulise hamba eemaldamist alateadlikult kasutama paremat suupoolt.
150.Ravikaardist nähtuvalt 25.02.2013 teostati d15 hamba juureravi proteetilistel näidustustel (hammas oli vaja lihvida madalamaks, et saavutada selle ülejäänud hammaskonnaga sarnane tasapind) ja seejärel enamusel järgnevatel visiitidel toimunud hammaste lihvimine. 26.03.2013 visiidil avaldas hageja soovi ajutised kõrgendused maha võtta. Patsienti teavitati riskidest. 11.04.2013 visiidil hageja soovil ajutised kõrgendused eemaldati ning taastati 03.10.2012 visiidieelne olukord (I kd tl 40 pöördel-41).
151.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja poolt koostatud raviplaani adekvaatsust kinnitanud ka teised arstid.
152.Kohus tuvastab, et Kaarli Hambapolikliiniku ravikaardis (15.05.2013 visiit) dr M.T teinud sissekande: „Konsulteerisin patsiendi ravijuhtu konsiiliumil ja meie maja arstide otsuseks oleks minna raviplaaniga edasi N.Q.Q-s, kuna arst on teinud korrektse raviplaani. Valud esihammaste piirkonnas võivad olla seotud ülekoormusega või siis mikromõradega, mis võivad olla tekkinud perioodis, kus patsiendil oli ainult neli esihammast kontaktis. Dr A oli patsienti mõni aeg tagasi sellises situatsioonis näinud/../ Patsiendi hambumust oleks vajalik tõsta vähemalt 2mm ja ka võib-olla isegi natuke rohkem“ (I kd tlk 187, V kd tl 217). Kaarli Hambapolikliiniku ravikaardis 10.06.2013 on dr T.P teinud sissekande: „Patsient on ebakindel oma tulevase raviplaani osas, minu soovitus on minna raviga lõpuni ja mõista, et töö osas on vastutus mõlemapoolne. Nii arst kui ka patsient võtavad riski. Soovitasin jääda
oma arsti vastuvõtule. /.../ Patsiendi soovi taastada hambad vanas hambumus kõrguses laitsin maha (V kd tl 215 pöördel).
153.Kohus tuvastab, et X Hambaravi OÜ-s 1.10.2013 on dr K.S teinud järgmise sissekande:“ Kons. Pt käinud enne ravil N.Q.Q-s, kuid sealne ravi jäi pooleli. Olnud palju oklusaalset ebastabiilsust, hetkel seisund rahuldav, kuid kogu ülalõug on ajutiselt taastatud. Diangostilised jäljendid, otsustatud valmistada deporgrammeerimiskate ja selle alusel ravi jätkata“ (I kd tlk 56). Antud visiidist X Hambaravi OÜ-s ja seal toimunud järgmistest visiitidest järeldub, et X Hambaravi OÜ-s on otsustatud raviplaani jätkata. Kui seda poleks tehtud, siis oleks koostatud uus raviplaan, kuid hageja pole kohtule X Hambaravi OÜ poolt koosatud uut raviplaani esitanud.
154.Kohus tuvastab, et Maxilla AS-i ravikaardist nähtuvalt 25.07.2013 visiidi kohta on dr K.I teinud järgmise sissekande: „Hageja küsinud arstilt anonüümselt (Pt. ei soovi avaldada eelnevate hambaarstide nimesid vältimaks objektiivse arvamuse kõigutamist.) arvamust D15 juureravi kohta (Pt. soovib teada kas midagi on nähtavalt valesti tehtud ja kas põhjus võib olla selles, et juuretäidis on üle juuretipu). Selgitatud juureravi keerukust ja seda, et juuretäidis tundub röntgenilt vaadates adekvaatne/../ Selgitatud, et kuigi d15 on kõige aktiivsema probleemiga ehk valu. Siis tegelikult vajab kogu suu tasakaalustatud ravi ja rekonstruktsiooni- madaldunud hambumus, esihammaste kroonid ebatäpsed „(I kd tl 178 pöördel.
155.Kohus tuvastab, et Hanzadent OÜ 15.06.2013 visiidi kohta on dr V.G teinud järgmise sissekande:“ Pt kaebab 3n esinevat pidevat valu reg d14, d15/../d14. Röntgenoloogiline leid puudub; eelnevalt teostatud juureravi. Juureravi prognoos visiidi ajal: hea. Ravivajadus: jälgimine. d15 Röntgenoloogiline leid puudub; eelnevalt teostatud juureravi. Juureravi prognoos visiidi ajal: hea. Ravivajadus: jälgimine“ (I kd tl 180 pöördel).
156.Kohus tuvastab, et TKE 17.04.2014 koosoleku protokolli punktis 22.6 on asutud seisukohale, et N.Q.Q-lt patsiendile koostatud raviplaan ja selle täitmine oli adekvaatne ja vastas kõigiti nii heale meditsiinitavale kui ka ravijuhistele. Dr Y oli pädev teostama raviplaanis kokkulepitud ravi (TKE-le on esitatud arvukatelt koolitustelt väljastatud sertifikaadid). Esitatud ravidokumentidel andmeil Dr Y on püüdnud igati patsienti aidata, võttes teda vastu plaaniväliselt ja suunates teiste erialade spetsialistide konsultatsioonidele (I kd tl 11-11 pöördel).
157.Hageja väidab, et tema hammaste D27, D17 ja D 16 murdumine oli tingitud kostja tegevusest. Kohus sellega ei nõustu.
158.Kohtu poolt määratud ekspert dr K.V on 14.10.2020 ekspertavamuses vastuseks küsimusele kas ajutised restauratsioonid võisid põhjustada hammaste D27 ja D15 murdumise? (küsimus nr 12) vastanud järgmist:“ „Murdumise tõenäoliseks põhjuseks oli juureravi vajadus ja selle teostamisele järgnenud hambaluu kaotus, mis paratamatult juureravi tehnilise teostamisega kaasneb. Ajutised restauratsioonid juureravi järgselt olid vajalikud, et oodata järgi kogu hammaskonna tõstmisega seotud hambakroonide tegemist ja vähendada murdumise riski, mis siiski kahjuks realiseerus (VIII kd tl 66 pöördel). 14.10.2020 ekspertarvamuses on dr K.V vastanud küsimusele kas C.Wle on OÜ-s N.Q.Q tervishoiuteenuste osutamine põhjustanud hammaste D15, D16, D17 ja D27 kaotuse (küsimus nr 21) järgmist:“D17 hammas sai juuni kuni september 2012 juureravi ümberravi tõenäoliselt kroonilise apikaalse periodontiidi diagnoosi tõttu, mis oli tekkinud varasema mitte piisava hoolsusega tehtud juureravi tulemusena. Juureravi on dokumenteeritud ja lisatud ka märkus, et ravi ei saa teha piisava hoolsusega kuna ümberravi käigus pole võimalik avada juurekanalite tippusid. Hilisemal OPTG ka näha ravitulemus ja puuduv juuretäidis juuretipu piirkonnast. Edasine raviotsus hammas eemaldada, ei olnud N.Q.Q vastutusel/../ D27
diagnoosiks on ravikaardis krooniline periapikaalne periodontiit ja ravi on alustatud 13 sept 2012, aga dokumentidest näha, et ravi ei õnnestunud sest patsiendil on suu avamine piisavas ulatuses instrumentidega töötamiseks takistatud. Järgmine visiit D27 raviks on tehtud 15 november 2012 ja selle käigus on tuvastatud mesiaalses osas hambas mõra, mis tähendab juureravi jätkamise vastunäidustust. Otsus oli hammas eemaldada, mida ei saa seostada N.Q.Q tegevuse tagajärjega vaid hambamaterjali tugevuse puudumisega, mis vasakul pool juba niigi suurenenud mälumisrõhu tõttu (D26 puudus) mõrana hambas avaldus. (VIII kd tlk 67 pöördel)
159.Seda, et hambad ei olnud kaebusteta ravile tulles nagu väidab hageja, kinnitab T.O ekspertarvamus: “D16 enamus krooni taastatud komposiit ülesehitusega, puudulik krooni anatoomia, hammas lameda oklusaalpinnaga ja krooniosa lühem kui peaks. Pal kõbruke kulumistunnustega ja dentiinisaareke väljas. Juureravi ebaadekvaatne, alatäietud, juuretipu pilu laienenud Mb and DB juure tipus (Pano, 3D, kohtvõtted #17, 21, kliinilised fotod) (III kd tl 88 pöördel)
160.Hageja heidab kostjale, et kuigi arsti dr Y poolt koostatud raviplaan ei näinud ette seoses hambaga D15 mitte ühtegi protseduuri, siis 25.02.2013 toimus raviplaanist kõrvalekaldumine proteetilistel eesmärkidel . Kostja on selgitanud, et 25.02.2013 toimus raviplaanist kõrvalekaldumine proteetilistel eesmärkidel (hammas oli vaja lihvida madalamaks, et saavutada selle ülejäänud hammaskonnaga sarnane tasapind). Raviplaani aga järgida ei saanud, kuna 26.03.2013 visiidil avaldas hageja uuesti soovi ajutised kõrgendused maha võtta.
161.Ekspert dr K.V on 14.10.2020 esitatud ekspertavamuses leidnud järgmist: “25.02 2013 tehtud juureravi aegne uuring D15 hambal näitab, et hammas on hambarea hambumustasapinnast allpool ja see viitab vajadusele hammas intrudeerida, et vältida hambumuse blokeerimist alalõua liigutustel (VIII kd tl 65 pöördel). Tunnistaja dr Y on 20.05.2024 kohtuistungil andnud järgmiseid ütluseid:“ Jutt ühest hambast, kus koguaeg valu, otseselt jah oli vitaalne hammas, olid väikesed kulumise jäljed, ümber olid kõik juureravitud juba hambad mujal kliinikus. See oli see üks elus hammas, mis oli sellest hambareast allapoole vajunud. Meie arvamus oli see, et need valud selles piirkonnas olid selle tõttu, et kuna üksik hammas on sellest hambumustasapinnast allapoole vajunud, siis jällegi nende kulutusliigustustega saab rohkem koormust. Valu tingitud ülekoormusest. Rääkisime kahest ravivõimalusest, üks oli siis ortodontiliselt see hammas liigutada sinna õigesse kohta. Teine agressiivsem meetod on proteetilistel näidustustel teha sellele hambale juureravi ja lihtsalt lihvida ta lühemaks. Vastashammas oli hästi madal, ma ei tea kas seal oli siis tehtud lametäidis, sellisena patsient meile tuli, ülemine hammas oli reast välja vajunud. Me ei saa teda ilma juureravita lühemaks lihvida, sest hambanärv tuleb vastu. Oli vaja lihvida, et hambumus oleks õigesti. Saab lihvida ilma ravita teatud maani. Me rääkisime sellest variandist, ma rääkisin riskist, et kui teeme juureravi, siis automaatselt hammas muutub nõrgemaks. Tegelikult algul lükkasime selle kõrvale, oli ikkagi see ortodontilise plaani jutt, aga siis patsient ise ühes meilis tuleb selle juurde tagasi, kus ta küsib, et kas see proteetilistel näidustustel juureravi on mõeldav. Kuna valu koguaegu oli siis lõpuks me seda tegime/../ Eestis ei ole ravistandardit, aga proteetilistel näidustustel juureravi tegemine on täiesti adekvaatne ravimeetod. Standardit ei ole, aga kui õpid juureravi, siis see on üks meetoditest. Juureravi on hamba suretamine, võetakse juurekanalist närv välja ja pannakse täidis asemele. Seda peab vahel tegema kui muud meetodid on välistatud. (XXII kd lk 52).
162.Eeltoodu kinnitab seda, et hammas D15 oli hambumusreast allpool ning vajas seetõttu intrudeerimist ja kuna hammas D15 hammas oli terve hammas, siis selleks, et seda hammast saaks lihvida, oli vaja teostada juureravi, et hammas ära suretada.
163.Hageja heidab kostjale ette, et kostja arst dr Y ei ole hamba D15 juureravi teostamisel ravikaarti märkinud juurkanali tööpikkust, millest hageja järeldab, et on jäetud juurekanali tööpikkus määramata.
164.Tunnistaja dr Y on 20.05.2024 kohtuistungil andnud järgmiseid ütluseid:“Apekslokaator on selline konks, mis käib selle juurekanali nõela külge, millega juurekanalit puhastatakse. Näitab koheselt samal hetkel kui kaugel juurekanali tipust oled, millest ei tohiks nõelaga liiga kaugele minna. Seda me kasutasime. Nii kui nõelaga sinna lähme, siis me koguaeg mõõdame seda pikkust. Antud juhul me tegime selle juureravi üheetapiliselt. Üheetapiliselt tähendab seda, et me tegime seda ühe visiidiga. Olenevalt olukorrast, seda tehakse kas üheetapiliselt või kaheetapiliselt. Kaheetapiliselt tähendab seda, et üks kord me puhastame kanalit ja paneme rohu sisse ja teine visiit. Ravikaarti pannakse see kirja siis kui on teine visiit ka, siis on teada kui pikk on see kanal. Kui teen näiteks kanali lahti ja suunan mingil põhjusel patsiendi kellegi teise arsti juurde, siis on näha, et kui pikad need kanalid on. Aga antud juhul tegime üheetapiliselt ja apekslokaatoriga kontrollisime seda kanali pikkust ja vastavalt sellele täitsin selle kanali ära. Antud juhul see ei olnud vajalik.“ (XXII kd tl 52). Seega on tunnistaja dr Y ütlustega tõendatud, et hamba D15 juureravi teostamisel mõõdeti aplekslokaatoriga juurekanali tööpikkus, aga kuna juureravi teostati ühel visiidil, siis puudus vajadus juurekanali tööpikkus märkida ravikaarti.
165.Hageja leiab, et hamba D15 ravimisel tehti raviviga – dr Y täitis 25.02.2013 visiidi juureravi teostamisel üle juuretipu, mille tagajärjel oli hagejal viis kuud hambavalu D15 piirkonnas ja põhjustas kolmiknärvi kahjustuse (neuropaatia). Alles 5 kuud pärast D15 juureravi väljaspool kostjat konsulteerides selgus, et kostja arst dr Y oli täitnud üle juure tipu. Hageja kurtis pideavalt selle 5 kuu jooksul hambavalu D15 piirkonnas. Dr Y varjas üle juure tipu täitmist, millega põhjustas hagejale kannatusi väga pika perioodi jooksul.
166.Hageja väiteks on, et talle on hamba D15 juureravi tulemusel põhjustatud kolmiknärvikahjustus sellega, et juure täitmisel on täitepasta (nö sealer) läinud üle juuretipu. Hageja väidab, et pasta üle juuretipu minek on raviviga ning selle tagajärjeks on kolmiknärvikahjustus. Kostja väitel raviveana käsitletavat üle juuretipu täitmist ei ole toimunud. Juure täitepasta vähesel määral üle tipu sattumine ei ole raviviga ning ei põhjusta hageja poolt esile toodud vaevusi, vaid hoopis vastupidi, see kinnitab, et hambajuur on täielikult täidisega täietud, s.o juureravi on teostatud korrektselt. Kostja leiab, et kolmiknärvi kahjustuse tekkimine ei ole tõendatud ega meditsiiniliselt usutav ning isegi, kui see oleks tõendatud, siis ei oleks kolmiknärvikahjustuse tekkimine hambaraviprotseduuride tulemusel käsitletav raviveana, vaid selliste protseduuridega kaasneva paratamatu riskina, mida arstil ei ole võimalik ennetada.
167.Kohtu poolt määratud ekspert dr K.V on 14.10.2020 esitatud ekspertarvamuses vastanud küsimusele kas hamba D15 ravi viidi läbi nõuetekohaselt järgmist: „D15 juureravi kohta on fikseeritud protseduuri teostamine. Ühe visiidiga juureravi vitaalsel hambal on tunnustatud ravimeetod aga visiidi märkustes puudu juureravi protokolli kasutamise kohta kirjeldus. Kasutatavates materjalides on olemas Kaarli Hambapolikliinikus 2013 aasta mais tehtud D15 Intraoraalne röntgen, millelt näha ebatüüpilise anatoomiaga hamba juuretäidised kaheharuliselt kanali täies pikkuses. Lisaks on näha ka ühe kanali tipuosa juures minimaalne ületäitmine. Uuringu alusel võib väita, et juurekanali ravi tulemus oli rahuldav (VIII kd tl 67 pöördel).
168.Dr K.V on 11.01.2022 istungil andnud järgmiseid ütluseid:“ Tulemus, mis juureravil peab olema, on siis hermeetiline juuretäidis tipust kuni hamba krooniosani välja. Täidis peaks olema ühtlane röntgenil, nähes ei tohiks olla hallide õhumullide ja täpikestega. Ja peaks lõppema, siis juuretipu ühel tasemel. Aga samas kui sealt läheb natuke pastat üle, siis see on
täiesti tavaline niiöelda tüsistus, millega me oleme igapäevaselt kokku puutunud“. (IX kd tl 10). Vastuseks hageja nõustaja küsimusele, et kui juuretäidis on üle juuretipu ja vastu arteripõhja või arterikanalit, kas see võib põhjustada patsiendile valu? on dr K.V on vastanud: „Ei usu.“ . Vastuseks hageja nõustaja küsimusele kui juuretäidis on üle juuretipu ja vastu periosti, kas see võib tekitada patsiendile valu?“ on dr K.V vastanud: „ Me räägime pehmest pastast, mis voolab ümber juuretipu, on vähe usutav.“ (IX tl 112 pöördel-113).
169.Dr K.V on 20.01.2023 istungil andnud järgmiseid ütluseid:“ Seal on tift, mille ümber on asetatud vedel pasta, mis voolab üle lahtioleva augu lihtsalt füüsika tõttu“. Hageja esindaja on selle peale küsinud: „Kui palju seal üle täidetud on? Teie arvates, ei oma pastaga üle täitmine mingit mõju“ ning ekspert dr K.V vastanud järgmist: „Tagasihoidlikult, mõõtkava ei oska hinnata röntgenpildil. Üle täitmine pastaga juhtub kergesti ja see ei ole mingi selline teema, et tuleks ümber teha“. Hageja esindaja küsimusele millega üle täitmine on ohtlik on dr K.V vastanud:“ Üle täita taftiga juhul kui seal elus kude vastas, siis see on natuke halb.“ Hageja esindaja küsimusele, et sellel pastal oli ruumi voolata ületäitena kusagile igemesse või lõualuusse, selleks pidi tal olema mingi tee. Järelikult on tõenäoliine, et see instrumenteerimine toimus lõualuusse on dr K.V vastanud järgmist: “Ei, see ei pea olema. Kui ava on anatoomiliselt piisavalt lai, siis pasta läheb sealt läbi igal juhul kui survet avaldada. Surve on paratamatu täidise tegemise juures -„ (XI kd tl 150 pöördel).
170.Dr K.V 20.01.2023 istungil vastanud hageja esindaja väitele, et juurepasta üle juuretipu minek on käsitletav raviveana järgmist: „See on ravitüsistus. Raviviga on see kui teadlikult ja tahtlikult jõuga surub augu sisse/../ Antud juhtumis on see ravitüsistus. Me räägime konkreetsest juhtumist, antud juhtumis väidan mina, et see on ravitüsistus. Ja ma toon teile välja nüüd need kohad, need erinevad arstid kes on seda väidet kinnitanud, et juuretäidis on korrektne. Võtame lahti Maxilla 25.07.2013 ravikaardi kande ja vaatame seda. Kas saate palun lahti võtta. Mina tean kus on. Seal kirjas, et 3D täidis adekvaatne. 25.07.2013 (XI kd tl 151 pöördel).
171.Dr K.V on 08.12.201 esitatud täiendavas arvamuses kinnitanud seda, et d15 juureravi tulemus oli korrektne selgitades järgmist: „See et ravikaarti ei ole juurekanali tööpikkust märgitud, ei tähenda, et seda ei määratud. Tulemus juureravil D15 oli röntgenuuringu järgi korrektne ja sellise tulemuse saavutamise esmane eeldus on juurekanali tööpikkuse määramine (IX kd tl 59). 20.01.2023 kohtuistungil on ekspert dr K.V antud ütluseid:“ Sellel hetkel oli see mida dr. Y tegi täiesti korrektne. Täiesti korrektne ravi, selle konkreetse hamba suhtes (X kd tl 151 pöördel).
172.Kohtule on esitatud asjatundja T.O arvamus kostja arsti poolt hagejale teostatud hambaravi kohta. T.O on leidnud järgmist:“ Juureravi on soovitatud intaktsele, kuid kulumistunnustega hambale üldise hambumuse korrigeerimise eesmärgil. Kuna hambad on erinevatel tasapindadel tänu eelnenvale hambaravile ja patsiendi parafunktsionaalsete häirete tõttu esinenud hammaste kulumisele, siis proteerilisel eesmärgil võib olla juureravi näidustatud. Juureravi D15 tulemus hinnatud nii kohtvõtte kui ka 3D röntgeni alusel ning ravi on adekvaatne. Juuretipp ei ole üle täidetud. Bukaalse juure tipus on näha minimaalses koguses juurepastat. See ei ole viga ja juur ei ole üle täidetud (III kd tl 90 pöördel).
173.Kohtule esitatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) 03.10.2016 koostatud isiku ekspertiisiakti nr 16E-AOK0001 on esitatud küsimusele nr 4 vastatud, et hamba D15 juureravi on teostatud korrektselt ja nõuetele vastavalt. Küsimusele 5 on vastatud, et D15 juureravi teostamisel oli juuretäidise siiler e hermeetik sattunud üle juuretipu. Luulise struktuuri ei ole siileri tõttu nähtavalt kahjustunud. Küsimusele 11on vastatud, et hambaravi on teostatud nõuetekohaselt (IV kd tl 59 pöördel).
174.Eeltoodust tulenvalt asub kohus seisukohale, et kostja hambaarsti dr Y poolt 25.02.2013 hamba D15 juureravi teostamisetel on üle juuretipu läinud minimaalne kogus juuretäidisepastat, mis ei ole käsitletav üle juuretipu täitmisena ega ka raviveana.
175.Kohus nõustub kostjaga, et teadupärast on enamik hambaraviprotseduure vähemal või rohkemal määral invasiivsed. Patsientidelt eemaldatakse igapäevaselt hambaid ning asendatakse neid – tihti implantaadikruviga, mille paigaldamiseks tuleb lõualuusse tekitada keermestatud süvend ning metallist kruvi süvendisse keerata. Kui teistele patsientidele ei tekita pöördumatuid tervisekahjustusi lõualuusse kruvi paigaldamine, siis pole loogiline ja usutav (ega ka hageja poolt tõendatud), et talle sai tervisekahjustuse põhjustada pehme pasta. Isegi, kui pehme pasta sai mistahes muudatuse hageja tervislikus seisundis kaasa tuua, siis polnud selline tagajärg arstile ei ettenähtav ega ka välditav.
176.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et asjaolu, et kostja arsti dr Y poolt hamba d15 juureravi teostamisel läks juuretäidisepastat üle juure tipu oleks põhjustanud hagejale kolmiknärvi kahjustuse (neuropaatia).
177.Kohus märgib, et selles, kas hagejale määratud diagnoosiks on neuralgia või neuropaatia või atüüpiline näovalu, on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt erinevad asjatundjad olnud eri seisukohtadel (dr K.T, dr S.J, dr H on pidanud õigeks diagnoosiks neuralgiat ning ning dr M ja K.G neuropaatiat ning dr M.K atüüpilist näovalu).
178.Kohtule esitatud asjatundja dr T.O poolt koostatud arvamuses on väljendatud järgmist: “Juurepasta ekstrudeerimine üle tipu ava ei ole viga ja näitab, et juuretipu ava on olnud avatud ja kanalid puhastatud tipuni. Selles piirikonnas puuduvad suuremad närvikanalid, mis võiksid saada kahjustatud juureravi tulemusena. Kirjanduses on mitmeid juhtumi kirjeldusi närvikahjustusest alalõuas, kui suur kogus juuretäidist või isegi kanali nõel kahjustab alalõualuu närvikanalis olevat näriv. Antud juhtumi puhul ei ole närvikanalites olevaid närve kahjustatud ( III kd tl 91).
179.EKEI poolt 03.10.2016 koostatud ekspertiisiaktis on vastatud küsimustele 6 ja 9 järgmiselt: „Üle juuretipu hammast ravides närvikahjustust ei teki. Juureravi järgselt ei saa tekkida trigeminuse neuralgiat, see oli C.Wl tõenäoliselt enne olemas. Valu oleks avaldunud samamoodi olenemata sellest, kas juurekanalit oleks täidetud pikemalt või lühemalt (IV kd tl 59 pöördel). Lisaks on EKEI poolt 03.10.2016 koostatud ekspertarvamuse põhjendustes väljatoodu järgmist: “Hambaravi protseduurid ei põhjusta kolmiknärvi neuralgiat/kahjustust. Vaatamata sellele seostatakse kolmiknärvi neuralgiat sageli hambaravi protseduuridega, kuna neuralgia all kannatavad patsiendid pöörduvad tavaliselt esmalt hambaarsti poole, sest nad seostavad oma valu hambavaluga; tegelikult esineb neil trigeminuse neuralgia juba enne hambaravi protseduure, mida kinnitab ka hambaravi puudutav erialakirjandus/../Juureravi järgelt ei saa tekkida trigeminuse neuralgiat, see oli C.Wl tõenäoliselt enne olemas. Erialakirjanduse põhjal võib teoorias juureravi põhjustada pretrigeminuse neuralgia, st väiksest ja olemasolvast valust võib aktiveeruda suurem ja tugevam valu, kuid see pole kindlasti arstlik viga, vaid võimalus püüda aidata valust (hambavalust) vabaneda. Valu oleks avaldunud samamoodi olenemata sellest , kas juurekanalit oleks täidetud pikemalt või lühemalt (IV kd lk 159).
180.Kohtu poolt määratud ekspert dr K.V on 14.10.2020 ekspertarvamuses küsimusele kas on võimalik, et C.Wl esinenud näovalu ja kolmiknärvikahjustus (neoropaatia) võiks tekkida ka ilma OÜ-s N.Q.Q teostatud ravita vastanud järgmist: „Jah see on võimalik, sest põhjused on odontogeensed. Ekspert dr K.V on küsimusele kas on võimalik, et C.Wl esinenud näovalu ja kolmiknärvikahjustus ( neoropaatia) võib tekkida sõltumata ravivea tegemisest vastanud: „Jah.“ (VIII kd tl 66 pöördel). Dr K.V on 8.12.2021 selgitanud, et neuropaatia põhjused ei ole ainult odontogeensed ehk hammastest lähtuvad (XI kd tl 59). Seega on dr K.V
ekspertarvamuses kinnitanud, et näovalu ja kolmiknärvikahjustus saab tekkida ka sõltumata hambaravist ning ravivea tegemisest.
181.Dr K.Vi on 14.10.2020 esitatud ekspertarvamuses on vastanud küsimusele kas C.Wle on OÜ-s N.Q.Q tervishoiuteenuse osutamine põhjustanud kolmiknärvikahjustuse (trigeminaalse neuralgia) vastanud järgmist: „Teadusuuringud, mis näitaksid kindlat seost juureraviga kaasnevate kolmiknärvikahjustustele ülalõualuus, puuduvad. On kirjeldatud üksikjuhtumeid ja enamasti alalõualuus, kus on närvikanalil ühendus hambaga ja tekib ulatuslik ületäitmine närvikanalisse (VIII kd tl 67).
182.Kohtu poolt määratud ekspert dr K.G on 14.10.2020 ekspertarvamuses kohtu poolt esitatud küsimusele, kas hamba juureravi tehes nii ala- kui ka ülalõuas võib tekkida patsiendile kolmiknärvi kahjustus (küsimus 1) vastanud, et vastavalt Rahvusvahelisele suu- ja näopiirkondade valu klassifikaatorile võib tekkida hambajuure ravi järgselt posttraumaatiline kolmiknärvikahjustus. (VIII kd tlk 59). Vastuseks kohtu poolt esitatud küsimusele, kas hamba juureravi tagajärjel tekkinud neuropaatiline valu on tavaliselt pidev, kestev, millega kaasneb hüpesteesia on Dr K.G on vastanud järgmist: “Hamba juureravi tagajärjel tekib krooniline valu üliharva“. Vastuseks küsimusele nr 12 on ekspert vastanud järgmist: „Ühtegi konkreetset kroonilise valu tekkepõhjust leitud ei ole. Püsiva valu tekke riskifaktoriteks posttraumaatilise trigeminuse neuralgia korral on protseduuri eelse valu pikem kestvus, väljendunud hamba probleemid, varasem valulik suupiirkonna ravi, varasem krooniline valu ja naissugu. Lisaks peetakse oluliseks individuaalset (pärilikkusega seotud) valu inhibeerimise võimet. Eelpool kirjeldatud on riskifaktorid, kindlaid fakte, kellel krooniline valu tekib ja kellel mitte, pole avastatud“ (VIII kd tl 60 pöördel). Vastuseks kohtu küsimusele nr 17 on ekspert dr K.G vastanud järgmist: „Kirjanduse andmetel on võimalik juureravi järgselt traumaatilise kolmiknärvi neuropaatia teke, mis tekkida kohe pärast protseduuri. Kõike eelnevat arvestades on vähe tõenäoline idiopaatilise kolmiknärvi neuropaatia esinemine, tõenäoliselt on neuropaatia tekke seos eelneva hambajuure raviga (VIII kd tl 61 pöördel).
183.Seega nähtub ekspert dr K.G seisukohtadest, et hamba juureravi tehes ala- kui ka ülalõuas võib tekkida patsiendile kolmiknärvikahjustus.
184.Kohus tuvastab, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku näo-lõualuukirurgia üksuse ülemarst-osakonna juhataja dr P.V on 15.11.2016 kostja lepingulise esindaja poolt esitatud päringule vastanud järgmist: „ Hamba D15 üle juuretipu täitmine ei saa kahjustada kolmiknärvi ja Piltidel oleva hamba D15 juurekanali täitmine ei saa põhjustada kolmiknärvi kahjustust (IV kd tl 37).
185.Kohus tuvastab, et Turu Ülikooli Kliinikumi arst dr S.J on vastusena kohtunõudele selgitanud järgmist: „KNF-uuringud ei anna mitte kunagi infot kahjustuse täpse põhjustaja või kahjustuse täpse vanuse või selle tekkimise täpse aja kohta. Seega KNF-uuringud ei anna vastust närvikahjustuse põhjusele või etioloogiale (VI kt tl 30-32 ja tõlge VI kd tl 41-42).
186.Kohtu poolt määratud ekspert dr K.G on 14.10.2020 ekspertarvamuses vastanud küsimusele kas Turu Ülikooli kliinikumi 07.06.2017 uuring tõendab hambaravi käigus kolmiknärvi kahjustamist (neuropaatia) (küsimus 16) järgmist: „Turu ülikooli haiglas teostatud uuringud kinnitavad kolmiknärvi infraorbitaalse osa osalist kahjustust, mis on tekkinud tõenäoliselt enam kui 6 kuud tagasi. Vastavad uuringud ei anna informatsiooni kahjustuse põhjuse (põhjustava faktori) kohta (VIII kd tl 61).
187.18.11.2021 kohtuistungil on ekspert dr K.G selgitanud järgmist: “Neuropaatia on kroonilise valu sündroom, siis kindlasti ei saa me rääkida sellisest põhjuslikust seosest, et piltlikult öeldes tekkis mõni konkreetne kahjustus, mis tingis põhjuse kroonilise valule, kindlasti mitte/../Jätkuvalt jään arvamuse juurde, et ta ei ole põhjuslik faktor, see ei ole
põhjustanud seda probleemi /../ Kroonilise valu korral tõepoolest põhjusliku seost eelnevate vallandavate faktoriga me tuua ei saa. 18.11.2021 kohtuistungil ekspert dr K.G on vastanud kostja esindaja küsimusele teie ei saa öelda, et D15 hambajuure ravi põhjustas selle kroonilise valu järgmiselt:“ Seda ma olen vist neljandat korda juba öelnud, ei saanud. Kroonilist valu ei saa tekitada väline faktor“ (IX kd tl 34). 18.11.2021 kohtuistungil on ekspert dr K.G vastusena kostja esindaja küsimusele kas hambaarst, kui ta teostab juureravi või mingit muud hamba ravi protseduuri, kas ta saab siis midagi ära teha, et hoida ära kolmiknärvi kahjustust ja kroonilise valu teket selle tulemusena või ei ole midagi teha vastab järgmiselt: “Kroonilist valu sellest mõttes ei ole võimalik, arutasime juba seda, ette ennustada, selles mõttes selle teket. Kui on vaja teha mingeid valu põhjustavaid protseduure, siis seda ei saa ära hoida. Me teame muidugi seda ka, et teatud juhtudel tekib krooniline valu ka üldse ilma mingi välise põhjuseta. Lihtsalt ühel päeval hakkab valutama, valu ei pöördu. Sellest mõttes vastus on see, et laias mõttes on vastus tegelikult selline, et sõltumata protseduuridest tekib krooniline valu, tekib või ei teki. Selles mõttes ka, et kui mõni protseduur ebaõnnestub, siis see ei tingi kroonilist valu. Täpselt samamoodi nagu korrektse protseduuri tegemine ei hoia ära seda kroonilist valu. (IX kd tl 34-34 pöördel).
188.Vastuseks hageja esindaja küsimusele kas siis on ikkagi õige väita, et sellel on põhjuslik seos, sellel üle juuretipu täitmisel järgneva kolmiknärvi valu vastas ekspert K.G järgmiselt:“ Ei saa sellepärast, et kroonilise valu teke ei ole seotud väliste faktoriga.“ (IX kd tk 23 pöördel- 35). Vastuseks hageja nõustaja küsimusele kas välja ravimata valu kolme kuu jooksul võib muutuda ja muutub krooniliseks vastas ekspert dr K.G järgmiselt: “Nagu ma juba ütlesin ka, et meie praegused patofüsioloogilised teadmised on sellised, et mitte äge valu niivõrd patofüsioloogilises mõttes äge valu mitte ei muutu krooniliseks, vaid teatud inimestel on valuteedes selline eripära, et valu ei lähe üle, ta lihtsalt ei lähe üle“ (IX kd tl 35 pöördel). Lisaks on dr K.G selgitanud järgmist:“ Nii palju kui mina hambaarsti tööst aru saan, siis neid mitte küll naelu, aga kruvisid keeratakse lõualuudesse pidevalt sisse ja seda näitab tõesti ka see kirjandus, et kõikide nende protseduuride tagajärjel enamikul inimesel võib olla ajutine valu, aga see valu tihti kaob. Nagu ma ennegi siin arutlesin krooniline valu tekib üliharva/../ Nendel uuringutel, mis ka toimikus oli, tõesti on väidetud, et selline kolmiknärvi kahjustus on olemas, aga meil ei ole andmeid selle kohta, et üksüheselt öelda, et just see protseduur tingis sellised muutused/../ Kui me räägime teistest kolmiknärvi haigustest, siis seal ei ole jah ühtegi konkreetset põhjust. Lihtsalt ma oma arvamuses tõin siiski välja selle mõtte, et tõenäoliselt konkreetselt antud juhul selleks vallandavaks faktoriks võis olla hambaravi. Kui me tuleme kroonilise valu faktori juurde, siis see ei ole põhjuslik, kas see neuropaatia tekkis, kuna seda need uuringud kahjuks ei näita (IX kd tl 36 pöördel).
189.Vastuseks kohtu küsimusele, te ütlesite, et see hambaravi teema võis olla vallandav faktor, mida te siin silmas peate on ekspert dr K.G vastanud järgmist: “ Ta võib olla loomulikult vallandav faktor selles mõttes, et kui inimesel on selline teatud eelsoodumus, et on piltlikult öeldes võimalik ka, et kui tal oleks olnud jalaluu murd, siis võimalik et see jalg oleks tal jäänud valutama. Või oleks näiteks mingisugune kahjustus tekkinud, see oleks jäänud alusel. Antud juhul tõesti ta käis hambaravis, 96% või rohkem inimesi väljuvad kabinetist tervetena, aga ühel inimesel tekib krooniline valu. Lihtsalt pole midagi teha. Nagu öeldud ka, et seetõttu öelda nüüd, et seal on mingisugune konkreetne põhjus, me ei saa nagu näppe peale panna, mis selle põhjuseks oli (IX kd tl 38-38 pöördel).
190.Ekspert dr K.G poolt koostatud ekspertarvamuses väljendatud seisukohtade ja tema poolt kohtuistungil antud selgituteste põhjal võib kokkuvõtlikult järeldada, et isegi juhul, kui kostja arstide poolt osutatud raviprotseduuride teostamisega võis kaasuda kroonilise valu väljakujunemine või süvenemine, siis ei saanud kostja poolt osutatud ravi olla seda põhjustavaks, vaid vallandavaks faktoriks. Vallandav faktor ei ole arsti kontrolli all –
krooniline valu kujuneb välja ilma arstile etteheidetava teota (raviveata). Pole teada, kellel, miks ja millistel asjaoludel kujuneb välja krooniline valu - kroonilise valu väljakujunemisel ei olegi ühte konkreetset põhjust. Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt kroonilise valu väljakujunemine juureravi käigus on väga erandlik. Arstil ei ole võimalik erandlikku tagajärge ette näha ega kahtlustada, et patsiendi valu põhjuseks võiks olla mitte hambavalu, vaid hoopis krooniline valu.
191.Eeltoodud seisukoha kinnitab ka kohtule tõendina esitatud TÜ õppematerjalis (slaidid) slaidil atüüpilise näovalu kohta kajastatu: Etioloogia teadmata (XI kd tlk 48 pöördel). Kohus märgib, et Eesti keele seletava sõnaraamatu (2009) kohaselt on „etioloogia“ haiguste põhjusi uuriv teadus; haiguse põhjuseks olevad asjaolud. Seega võib sellest järeldada, et sellel slaidil on väljendatud, et atüüpilise valu põhjused ei ole teada, s.o need ei ole seostatavad konkreetse põhjusega, nt hambaravi. Antud slaidil loetletakse vallandavaid faktoreid (põletikud, traumad, hormonaalsed muutused, stress). See ühtib ekspert dr K.G poolt 18.11.2021 istungil väljendatuga, et hambaraviprotseduur võis olla vallandav faktor, aga kindlasti mitte valu põhjustaja. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hambaraviprotseduurile kui võimalikule atüüpilist valu vallandavale faktorile on viidanud ka hagejal atüüpilise näovalu diagnoosinud Dr M.K. Nimelt on dr M.K 1.04.2013 ravipäevikusse teinud järgmise kande: “Paremalt ülevalt hammastest alguse saanud valu, mis tekkis peale hambaraviprotseduuri 09/13. Orgaanilist patoloogiat korduvate põhjalike uuringute alusel leitud ei ole. Tegemist on atüüpilise näo valuga, mille vallandavaks faktoriks oli ilmselt stomatoloogiline protseduur (I kd tl 122).
192.Kohus tuvastab, et hagejat Saksamaal ravinud dr H on 22.02.2018 vastuses kohtu nõudele selgitanud järgmist:“ 09.11.2017 toimus tserebraalselt kõrge resolutsiooniga MRT, näidates paremal pool olevat kolmiknärvi eelkõige intratsisternaalses piirkonnas. Selle käigus ilmnes, et ülalpool ristub närvidega väike veresoon, mis sageli toob kaasa närvide ärrituse ja seega kolmiknärvi neuralgia./../Patsient C.Wl on paremal poolt kolmiknärvi neuralgia. Trigeri kaudu vallanduva hootise kolmiknärvi neuralgia põhjus on sageli veresoone kontakt cisterna potocerebellaris’e piirkonnas – see toob kaasa närvide ärrituse ja seejärel kesk - ja pikaajaliselt neuralgia. MRT-l on hr C.W puhul tserebraalne veresoone kontakt näha, seega oleks neuralgia põhjus sellega selgitatav. Hambaravi kui neuralgia võimaliku põhjuse puhul seisneb seos vaid valude tekkimise ajalises läheduses (VI kd tl 35-36, tõlge VI kd tlk 44-44 pöördel). Eeltoodust nähtub, et hagejal ristub närvidega veresoon, mis toob sageli kaasa närvide ärrituse ja seega kolmiknärvi neuralgia. Antud tõend annab kinnitust, et hagejal kroonilise valu väljakujunemise põhjuseks oli hageja enda isikust lähtuv põhjus.
193.Kohtule esitatud tõenditest võib järeldada, et hagejal kroonilise valu väljakujunemise eelduseks on tõenäoliselt hagejast endast lähtuv põhjus (eelsoodumus).
194.Hageja on üritanud jätta muljet, et enne kostja juurde ravile tulekut tal mingeid probleeme ei olnud ning valud tekkisid alles peale kostja raviprotseduure (eeskätt D15 juureravi 25.02.2013. Hageja väide on ümber lükatud kohtule esitaud tõenditega. Kohtule esitatud kostja ravikaardist nähtuvalt hageja saabus esmakordselt kostja juure ravile 25.01.2012 valuga: D11- EA, valu. Kostja ravikaarti on tehtud järgmised kanded seoses valuga: 22.02.20212 Pt endiselt valud, paremal üleval esihammaste piirkonnas, 1.03.2012 EA! Tugev valu lõi hommikul D11, 12 piirkonda. Valu ja kerge turse tundub olevat pigem palatinaalsel. Perkutoorselt tundlikumad 12, 13, veidi ka 14. – taaskord valud d15 piirkonnas!, 5.03.2012 Valu kadus pärast hambumuse lahti tõstmist paari, 21.03.2012 Pt kerged valud tagasi tulnud, aga tunduvalt vähem kui enne. Täna hommikul andis rohkem tunda, 12.04.2012 EA! Pt lõpetas just 5-päevase AB-kuuri. Tegemist olevat uue probleemiga, nüüd valutab üleval vasakul. Visiidi algul oli juttu pidevast valust, hiljem kergest valust,
12.04.2012 Vali ei ole taandunud, 16.05.2012 EA! Valu üleval D17 piirkonnas, 28.05.2012 48 Haav tühi, pat-il tekkinud halb enesetunne, halb maitse, valu, 15.06.2012 D17 pal olnud turses, palpeerides valus. Pt tunneb hammast, pakitseb, 10.12.2012 EA!reedest all vasakul igemevalu, hiljem ei saanudaru, kas valu igemest või hambast, 11.12.2012 Telefonikõne: Patsient kurdab valu üle suu. Hommkul peale kape eemaldamist, tunneb kõrgeid kontakte, 27.12.2012 EA! Pt valutanud 4 päeva, täpselt ei saa aru mis valu teeb. Pigem kokkuhammustusel D14, D15 valu? , 2.01.2012 Paremal ja vasakul pool tekkinud valu. Kõrged kontaktid, 3.01.2012 Patsiendil tekkis 6 tundi peale eelmist visiiti valu tagasi. Patsient on veendunud, et d15 kohapealt on kõrge (kuigi suus proovides, ja hambale osutades ta ei väga kindel ei ole), 10.01.2012 Valu tekib pigem kui hambad on lahus, 30.01.2013 D13, 14 piirkonnas tekkinud jälle kõrgem kontakt, valu. Probleem selles, et kui kapet kannab siis lihvitud hammas veidi liigub. Tekib suprakontakt ja krigistamisel tekib ülekoormus. Patsient on skeptiline edasise ravi suhtes. Kurdab, et koguaeg hambad liiguvad ja tekib valu., 31.01.2013 hetkel 14, 24 valulikud, soovitav alustada breketravi rahulikumas perioodis, 18.02.2013 Valu liikunud paremal ettepoole, pt näitab D12 ja D13 peal (I k tl 39-40 pöördel).
195.Eelnimetatud sissekanded kostja ravikaarti tõendavad, et hagejal olid valud juba kostja juurde pöördumise ajal ja hamba D15 piirkonnas olid erinevad pidevad valud enne hamba D15 juureravi läbiviimist.
196.Kohtule edastatud hagejat ravinud neuroloog dr C on 14.02.2017 vastates küsimusele kas juureravi tagajärjel tekkinud närvilõpme kahjustus võib patsiendile tekitada neuropaatilise valu selgitanud: “Kuna sedalaadi operatiivset tegevust tehakse praktikas igapäevaselt, kuid krooniline neuropaatiline valu tekib vaid üksikutel juhtudel, siis arvatakse, et sündroomi väljakujunemiseks on vajalik teatud individuaalne predispositsioon. (IV kd tl 185). Samuti on dr C 13.12.2017 vastuses selgitanud, et teaduskirjanduses spekuleeritakse, et kroonilise neuropaatilise valu väljakujunemiseks rutiinsete invasiivsete protseduuride järel peab olema patsiendil mingit laadi „eelsoodumus“ või närvisüsteemi düsfunktsioon (valuvastaste mehhanismide „sisemine puudulikkus“), mis pole senini avastatud (V kd tlk 86). Eelnimetatud seisukohaga langeb kokku ka 14.10.2020 ekspertarvamuses dr K.G poolt selgitatu: Kroonilise valu tekke riskifaktoreist peetakse oluliseks patsiendi pärilikku eelsoodumust (VIII kd tlk 63 pöördel).
197.Kohus tuvastab, et hageja raviarsti dr N on 01.06.2017 andud hinnangu, et tegemist on kauakestnud kroonilise valusündroomiga, mille osa põhuseid võivad olla psühhogeensed. Soovitatud psühholoogi konsultatisooni (VIII kd tlk 21 pöördel).
198.Eeltoodust võib kohtu hinnangul järeldada, et hageja kaebused (valu) ei pruugi vähemalt osaliselt olla seotud ühegi objektiivse leiuga, vaid need on psühholoogilist laadi.
199.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli hagejale juba enne kostja juurde ravile tulekut tehtud väga palju hambaraviprotseduure, mis kõik võisid vallandada kroonilise valu. Kuna tõenditest nähtuvalt kroonilise valu võib vallandada mistahes protseduur ning hagejal eksisteerisid valud juba kostja juurde ravile tulles ning hageja hambaid oli eelnevalt ulatuslikult ravitud, siis on võimalik, et krooniline valusündroom oli hagejal juba eelnevalt välja kujunenud.
200.Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et hambaraviprotseduurid üldiselt ning ka D15 juureravi konkreetsemalt ei saa tagajärjena põhjustada mistahes kroonilist valu (sh neuralgiat ja neuropaatiat), vaid krooniline valu kujuneb välja sõltumatult. Hageja valude põhjustajateks ei ole kostja arstid ning valud on saanud kujuneda välja tema isikust lähtuvate asjaolude tõttu (eelkõige pärilik eelsoodumus).
201.Eeltoodust tulevalt asub kohus seisukohale, et kostja ja tema arstide tegevus ei ole hageja kroonilise valu põhjustajaks põhjusliku seose mõttes (VÕS § 127 lg 4).
202.Kohus märgib, et neuropaatia võib olla hambaraviprotseduuridega kaasnev tüsistus. Samas tüsistus ei ole arstile etteheidetava teo tagajärg, vaid raviprotseduuridega kaasnev risk
203.Kohus jätab tõenditena arvestamata hageja poolt esitatud M.M ja H.M poolt esitatud asjatundja arvamused (I kd tl 62-84) ja M.M (endine L seisukohad tulenevalt 21.01.2019 istungist (XI kd tl 126-131), sest need on vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. M.L (endine M) on käesolevas tsiviilasjas osalenud hageja nõustaja ning on hagejale hambaraviteenust osutanud. Kohtumenetluses nõustajana esinev isik ei ole juba iseenesest neutraalne ning ta tegutse ühe menetlusosalise huvides. M.M poolt esitatud asjatundja arvamusest jääb selgelt mulje, justkui ei oleks hageja ravimisel tehtud mitte ühtegi meditsiiniliselt põhjendatud raviprotseduuri ning kõikide protseduuride läbiviimisel oleks justkui eksitud hambaarstiteaduse elementaarsete üldpõhimõtete vastu. Samas on TKE oma 17.04.2014 kui ka 14.07.2016 antud hinnangutes, EKEI poolt 03.10.2016 koostatud ekspertiisiaktis ja teised hagejad ravinud hambaarstid onud vastupidisel seisukohal – hagejale osutatud ravi on olnud põhjendatud ning vastavuses arstilt oodatava hoolsusstandardiga.
204.Hageja heidab kostjale ette kostja poolt tervishoiuteenuse osutamist 2012-2013 aastal ilma tegevusloata ning nõutavat kvalifikatsiooni mitteomava isiku poolt.
205.Hageja viitab, et aastatel 2012-2013 kehtinud sotsiaalministri 28.11.2001 määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ (edaspidi Määrus nr 110) § 2 lg 3 kohaselt oli restauratiivse hambaravi erihambaarsti eriala. Sama sätte lg 1 ja 2 kohaselt olid erihambaarsti erialad veel suu-, näo- ja lõualuukirurgia ja ortodontia. Hageja väitel kostja poolt teostatud restauratiive hambaravi oli ilmselgelt veelgi invasiivsem ja keerulisem kui ortodontiline ravi ehk kaperavi.
206.Kohus leiab, et tegemist on ebaõige väitega hageja poolt. TKE 17.04.2014 koosoleku protokollist nähtuvalt on TKE asunud seisukohale, et dr Y oli pädev teostama raviplaanis kokkulepitud ravi (TKE-le on esitatud arvukatelt koolitustelt väljastatud sertifikaadid) ( I kd tl 141-141 pöördel). Seega on ebaõige hageja väide temale kostja poolt tervishoiuteenuse osutamist 2012-2013 aastal ilma tegevusloata ning nõutavat kvalifikatsiooni mitteomava isiku poolt.
207.Kohus on seisukohal, et isegi kui hagejale oleks osutanud tervishoiuteenust kvalifikatsiooni mitte omav isik, siis tegevusloata või kvalifikatsioonita isiku poolt arsti vastutust hageja ees. VÕS §-st 770 tulenevalt saab vastutuse kaasa tuua diagnoosi- või ravivea tulemusel saabunud tagajärg, mis pidi ka arstile ettenähtav olema.
208.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale tervishoiuteenuse osutamine vastas arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja kostja on hagejale osutanud tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Seega ei ole kostja hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud. Seetõttu puudub vajadus hinnata tervishoiuteenuse osutaja vastutust (VÕS § 770 lg 1) ning teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
210.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vajaduse korral määrab menetlusosaliste vahel.
kohus
kindlaks
menetluskulude
proportsionaalse
jaotuse
211.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
212.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises.
213.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt / Marget Henriksen Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2025. a otsusega nr 2-1613551.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.