lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-13149/19

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-13149/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1020
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Korsol Trade OÜ12723979(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-13149

Tsiviilasi

A. K. hagi X ja Korsol Trade OÜ vastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised

Hageja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja I: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja II: Korsol Trade OÜ (pankrotis, registrikood 12723979) Kostja II pankrotihaldur: Martin Traat

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata A. K. hagi X ja Korsol Trade OÜ vastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes.
2.Jätta menetluskuludmenetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse eelnev käik
1.A. K. esitas Harju Maakohtule hagi X ja Korsol Trade OÜ vastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes, tuginedes X väidetavatele rikkumistele juhatuse liikmena.
2.Kohus tuvastas äriregistrist, et kostja II – Korsol Trade OÜ on pankrotis. Korsol Trade OÜ pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 21.07.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-7822. Pankrotihalduriks on määratud Martin Traat.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
3.Antud asjaolusid arvestades palus kohus 06.06.2024 määruses, et pooled ja pankrotihaldur esitaksid enda seisukoha – kas hagejal on selles olukorras jätkuvalt vajadus asja lõpplahendis taotletava õiguskaitse järele ning õigustatud huvi kostja I tagasikutsumiseks kostja II juhatusest.
4.Hageja leidis, et vaatamata osaühingu pankroti väljakuulutamisele ja pankrotihalduri määramisele on jätkuvalt vajalik hagi sisuline lahendamine. Tema hinnangul on vajalik tuvastada kostja I rikkumised. Täiendavalt märgib ta, et peale hagi esitamist on kostja I jätkanud kostja II kahjustamist, mistõttu tema tagasi kutsumise vajadus on veelgi aktuaalsem. Ühtlasi märgib ta, et pankrotihaldurile läks üle vaid pankrotivara käsutamise õigus, samas on kostjal I kostja II juhatuse liikmena PankrS-st tulenevalt terve rida õigusi, mida on võimalik kuritarvitada (tal on võimalik esitada hagisid, vastuväiteid ja teha muid toiminguid).
5.Kostja I toetas samuti menetluse jätkamist ja asja lahendamist sisulise lahendiga. Ta leiab, et hagi edasi menetlemist põhjendavad juhatuse liikmetel säilivad piiratud õigused. Ühtlasi nähtub tema 25.06.2024 seisukohast, et tema hinnangul tuleks käesoleva asja menetluses tuvastada, et ta ei ole teinud kostjale II kahjulikke tehinguid. Kohtu hinnangul nähtub tema seisukohast, et kostja I peamine huvi käesoleva asja edasi menetlemiseks on seotud sooviga tuvastada, et ta ei ole enda kohustusi juhatuse liikmena rikkunud.
6.Pankrotihaldur Martin Traat leidis enda seisukohas, et hagi tuleb seoses pankroti välja kuulutamisega jätta läbivaatamata. Kohtu põhjendused
7.TsMS § 423 lg 2 p-s 2 on sätestatud, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8.Hageja nõue on kutsuda kostja I kostja II juhatusest tagasi. Hagi eesmärgiks on, et kostjal I puuduks edaspidi ligipääs kostja II varale ning et tal puuduks õigus teha kostja II nimel tehinguid.
9.Vaidlust ei ole selles, et välja on kuulutatud kostja II pankrot ja kostjale II on määratud pankrotihaldur. PankrS § 36 lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle õigus võlgniku vara valitseda ja käsutada. Seega, seoses pankroti väljakuulutamisega on kontroll kostja II varade ja nende käsutamise üle läinud pankrotihaldurile. Kohus leiab, et selles olukorras puudub hagejal õiguskaitsevajadus, kuivõrd alates pankroti väljakuulutamisest ei saa kostja I enam hagejat ja kostjat II varaliselt kahjustada.
10.Hageja märgib, et pankrotihaldurile läks üle vaid pankrotivara käsutamise õigus, samas on kostjal I kostja II juhatuse liikmena PankrS-st tulenevalt terve rida õigusi, mida on võimalik kuritarvitada (tal on võimalik esitada hagisid, vastuväiteid ja teha muid toiminguid). Kohus leiab, et need võimalused õiguste kuritarvitamiseks on teoreetilised. Hageja ei ole välja toonud, milliseid hagisid ja vastuväiteid saaks kostja I tema hinnangul jätkuvalt esitada ja mil moel isegi teoreetiliselt käesolevas olukorras enda õigusi kuritarvitada. Ühtlasi märgib kohus, et kui selline õiguste kuritarvitamise oht peaks tõepoolest tõusetuma, on hagejal võimalik uutele asjaoludele tuginedes uuesti kostja I juhatusest tagasikutsumiseks kohtusse pöörduda. Praegu aga selline õiguskaitsevajadus puudub.
11.Hagi aluseks on küll kostja I kui juhatuse liikme väidetavad rikkumised ja hageja ning kostja I seisukohtadest nähtuvalt soovivad pooled, et kohus tuvastaks rikkumiste toimepaneku või puudumise. See aga ei saa olla hagi sisulise edasimenetlemise põhjenduseks. Hagi esemeks (nõudeks) ei ole käesolevas asjas mitte rikkumiste tuvastamine, vaid kostja I tagasikutsumine juhatusest. Hagi perspektiivi ja õiguskaitse vajadust hindab kohus lähtuvalt hagi esemest, mitte hagi alusest. Kui hageja või kostja II leiavad, et kostja I on kohustusi rikkudes hagejale või kostjale II kahju tekitanud, saavad nad tema vastu esitada vastava hagi. Ainuüksi kohustuste rikkumise (või rikkumata jätmise) tuvastamine ise ei ole hagi esemeks ja sellist nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud.
12.Kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
13.TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
15.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Riigkohus on selgitanud, et olukorras, kus hagi tuleb jätta läbi vaatamata alusel, mida hageja ei saanud oma tegevuse või tegevusetusega vältida, võib olla põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulude hageja kanda oleks ebaõiglane (vt RKTKm 3-2-1-154-09, p 14). Praeguses asjas hagi läbivaatamata jätmise tinginud asjaolud ei olnud põhjustatud hagejast, vaid hagi tuli jätta läbi vaatamata kostja II pankroti väljakuulutamise tõttu. Seega ei ole praegusel juhul õiglane jätta menetluskulusid hageja kanda. Selles olukorras peab kohus õiglaseks kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
16.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei ole vajadust menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
17.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium