Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
3. juuli 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-12787
Tsiviilasi
Tatjana Toropova avaldus Narva linn, XXXXXXXXX korteriühistu 10. juuli 2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. jaanuari 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tatjana Toropova määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja / avaldaja: Tatjana Toropova (ik
XXXXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik: Narva linn, XXXXXXXXX korteriühistu (rg-kood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja N.L.
RESOLUTSIOON
Rahuldada Tatjana Toropova määruskaebus osaliselt.
Tühistada Viru Maakohtu 30. jaanuari 2024 määrus osas, milles:
2.1.maakohus jättis Tatjana Toropova avalduse täielikult rahuldamata;
2.2.tuvastas, et Narva linn, XXXXXXXXX korteriühistu 10. juuli 2023 üldkoosoleku otsused 2022 majandusaasta aruande kinnitamise (päevakorra p 3), 2023 majanduskava kinnitamise (päevakorra p 4), remondifondi määra suurendamise (päevakorra p 6) ning koristaja ja kojamehe töötasude suurendamise (päevakorra p 7) kohta ei ole tühised;
2.4.mõistis Tatjana Toropovalt Eesti Vabariigi kasuks välja tasumata riigilõivu 25 eurot ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamise korral.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega:
3.1.rahuldada Tatjana Toropova avaldus osaliselt;
3.2.tuvastada, et Narva linn, XXXXXXXXX korteriühistu 10. juuli 2023 üldkoosoleku otsused 2022 majandusaasta aruande kinnitamise (päevakorra p 3), 2023 majanduskava kinnitamise (päevakorra p 4), remondifondi määra suurendamise (päevakorra p 6) ning koristaja ja kojamehe töötasude suurendamise (päevakorra p 7) kohta on tühised;
3.3.jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus nende endi kanda.
Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada Tatjana Toropova avaldus osaliselt.
4.2.Tuvastada, et Narva linn, XXXXXXXXX korteriühistu 10. juuli 2023 üldkoosoleku otsused 2022 majandusaasta aruande kinnitamise (päevakorra p 3), 2023 majanduskava kinnitamise (päevakorra p 4), remondifondi määra suurendamise (päevakorra p 6) ning koristaja ja kojamehe töötasude suurendamise (päevakorra p 7) kohta on tühised.
4.3.Jätta Tatjana Toropova avaldus Narva linn, XXXXXXXXX korteriühistu üldkoosoleku 10. juuli 2023 ülejäänud otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tatjana Toropova (avaldaja) esitas 7. septembril 2023 Viru Maakohtule avalduse Narva linn, XXXXXXXXX korteriühistu (kuni 4. septembrini 2023 Narva linn, XXXXX korteriühistu; korteriühistu) 10. juuli 2023 üldkoosoleku otsuste (10. juuli 2023 otsused) tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, sest rikuti esimese, 26. juuni 2023 koosoleku kokkukutsumise korda. Koosoleku kokkukutsumise teates ei olnud koosoleku toimumise koha täpset aadressi. Kirjas oli vaid, et koosolek toimub maja soojussõlmes, mis asub maja taga. Ei ole selge, kus soojussõlm asub, millise maja taga, millisest küljest ja kuidas sinna pääseb. Esimese koosoleku kutses ei olnud kirjas, et kvoorumi puudumisel kutsutakse kokku uus koosolek, mis on otsusevõimeline koosolekul osalejate arvust olenemata. Kutses toodud päevakord rikub avaldaja õigusi. Päevakorra p-s 1 on valeandmed, sest märgitud on põhikirja muutmine, kuid mitte see, milliseid punkte ja miks muudetakse.
Postkasti pandi üks põhikirja versioon, mida polnud võimalik millegagi võrrelda. Tegemist oli uue põhikirja, mitte põhikirja muutmisega. Juhatuse 2022 aruanne (päevakorra p 2) ja 2022 majandusaasta aruanne (päevakorra p 3) oleksid pidanud olema vastavalt põhikirja p-de 7 ja 8.4 järgi eelnevalt revisjonikomisjonis kontrollitud, kuid korteriühistul puudub revisjonikomisjon. Päevakorra punktid 2022 majandusaasta aruande (p 3) ja 2023 majanduskava (p 4) kinnitamise kohta rikuvad oluliselt korteriomanike õigusi. Kinnitamisele tulevad dokumendid oleks tulnud põhikirja p 8.4 järgi esitada tutvumiseks kaks nädalat enne koosoleku toimumist, s.o hiljemalt 11. juunil 2023. Avaldaja saabus Narva 25. juunil 2023 ega leidnud postkastist ühtegi dokumenti, mis kutse kohaselt olevat sinna pandud 10. juunil 2023; avaldaja esitas politseile avalduse, et kutses viidatud dokumente tegelikult ei esitatud. Naabrite 13. juuni 2023 videost selgub, et kutsed postitati 13. juunil 2023 ja mitmes postkastis ei olnud koosolekuks vajalikke dokumente. Avaldajale dokumente ei esitatudki, kuigi need oleks tulnud saata korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 4 järgi e-postiga. Eposti aadress oli korteriühistule teada, sest ta pidas avaldajaga 2021 kirjavahetust ja märkis teises menetluses avaldaja mitu e-posti aadressi. Korteriühistu käsitsi koostatud aktid 1 ja 2 on võltsingud ja tehtud tagasiulatuvalt, aktis 1 on ka kuupäevi parandatud. Korteritelt 27 ja 28 ei saa nõuda võõrandamist (päevakorra p 5), sest korterid ei ole subjektid ega suuda end võõrandada. Avaldaja on korteriomandite omanik, ta ei saanud teavet ega andnud nõusolekut oma varaga manipuleerimiseks. Kutses ei olnud kirjas, kui palju ja miks tariifi muudetakse (päevakorra p 6). Samuti ei olnud kutses märgitud kojamehe ja koristaja palgatõusu (päevakorra p 7) suurust ega põhjendust, lisaks on nimetus kojamees eksitav ja annab mõista, et tööle võeti uus inimene, sest korteriühistus töötab kojanaine. Prügikonteinerite asukoha valik (päevakorra p 8) on põhjendamata ja selle kulu ei ole märgitud. Täpsemaid andmeid teadmata ei ole korteriühistu liikmetel võimalik päevakorras olevates küsimuses oma seisukohta kujundada. Revidendi valimine (päevakorra p 9) on vastuolus seaduse ja põhikirja p-dega 7.1 ja 7.2, sest korteriühistul peab olema 3-liikmeline revisjonikomisjon. N.L. allkirjastas majandusaasta aruande 30. juunil ja kandis selle äriregistrisse 5. juulil 2023, seega enne kinnitamist koosolekul. Vaatamata äriregistri kandele ei ole N.L. juhatuse liige ja tal ei ole õigust korteriühistut esindada. Korteriühistul ei ole kunagi olnud nõustajat, korteriühistu ei ole sõlminud N. Karpiloga töölepingut ega tellinud temalt teenuseid.
Korteriühistu palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Kummagi koosoleku kokkukutsumise, pidamise ega protokollimise korda ei ole rikutud. Korteriühistu liikmetele anti õigeaegselt teada koosolekute toimumise ajast, kohast ja päevakorrast ning edastati päevakorraga seotud dokumendid. Juhatus pani vastavalt põhikirja p-le 6.8 iga trepikoja infotahvlile ja ustele ning igasse postkasti 26. juuni 2023 üldkoosoleku ja 10. juuli 2023 korduva üldkoosoleku kokkukutsumise teated vastavalt 12. juunil ja 29. juunil 2023. Korduskoosoleku teates märgiti, et koosolek on otsusevõimeline sõltumata osalejate arvust. 2022 majandusaasta aruanne, 2023 majanduskava ja sellega seotud hinnapakkumine ning põhikirja projekt pandi korteriomanike postkastidesse 10. juunil 2023. Teadetes olid märgitud täiendavad võimalused dokumentidega tutvumiseks. Avaldaja on keeldunud teatamast korteriühistule oma e-posti aadressi. Kuna tegemist on XX asuva kortermaja ja korteriühistuga, on igale tavainimesele arusaadav, millise maja soojussõlmes koosolek toimub. Koosolekud toimusid samas kohas ka 2022. Tsiviilasjas nr 2-23-1645 väitis avaldaja, et elab majas juba üle 38 aasta, seetõttu peaks ta soojussõlme asukohta teadma. Juhatuse liikmed on oodanud korteriomanikke enne koosolekut maja kõrval.
Avaldaja ei ole kunagi koosolekutel osalenud ega kedagi osalema volitanud. Koosolekutel arutatakse juhatuse pakutud küsimusi ja võetakse vastu otsuseid. Avaldaja on pikaajaline võlgnik ega esita mõõdikute näite. Uus põhikiri kohustab avaldajat mh esitama veenäite. Projektiga võrreldes muudeti vastuvõetud põhikirjas ühte punkti. Majandusaasta aruande andmed võis raamatupidaja sisestada äriregistri süsteemi enne üldkoosolekut. Revisjonikomisjoni ei ole valitud ja seda otsustati mitte teha ka 10. juuli 2023 koosolekul. Tööd ja tariifid olid kirjas majandustegevuse kavas. Prügikastide jaoks ei ole kinnistul ruumi ja need peavad asuma linna maal, seetõttu tuleb nende asukoht linnaga kooskõlastada. Otsuse projekt tuleb liikmetele edastada kirjaliku hääletuse korral.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus jättis 30. jaanuari 2024 määrusega avaldaja avalduse rahuldamata (p 1), tuvastas, et korteriühistu üldkoosoleku 10. juuli 2023 otsused ei ole tühised (p 2), jättis avaldaja avalduse korteriühistu üldkoosoleku 10. juuli 2023 otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata (p 3) ning menetluskulud avaldaja kanda ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (p 4). Maakohus mõistis avaldajalt riigi kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 25 eurot (p 5), samuti viivise menetluskulude tasumisega viivitamise korral (p 6).
3.1.Nõustaja kohta esitatud avaldaja vastuväited ei ole asjakohased, tegemist ei ole positsiooniga korteriühistu juures, vaid rolliga tsiviilkohtumenetluses. N.L. valiti korteriühistu juhatuse liikmeks 24. juuli 2022 üldkoosolekul, otsust ei ole vaidlustatud.
3.2.Avaldus otsuste tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2, KrtS § 29 lg 1). Esmase koosoleku kutses on märgitud KrtS § 20 lg-s 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-s 6 ning põhikirja vana redaktsiooni (põhikiri2019) p-s 6.8 nõutud andmed. Korduva koosoleku kutses on sama tekst ja lisaks märge, et koosolek on otsusevõimeline osalejate arvust sõltumata, nagu näeb ette KrtS § 23 lg 1. Seadus ei nõua, et korduskoosoleku kvoorumireeglile peaks viitama juba esmase koosoleku kutses. Kutsel on kirjas, et korteriühistu koosolek toimub maja soojussõlmes, mis asub maja taga. Mõistlikule inimesele on arusaadav, kus soojussõlm asub. Kinnistul ei asu muid hooneid ja majal on üks soojussõlm. 2022. aasta koosolekute teadetest nähtuvalt on koosolekuid ka varem soojussõlmes peetud. Avaldaja on teises menetluses väitnud, et on korteri 28 omanik juba enne 1984. aastat. Seega ei ole usutav, et avaldaja ei saanud aru, kus asub soojussõlm või kus koosolek toimub. Avaldaja õigusi ei saa rikkuda see, kui keegi teine ei tea, kus koosolek toimub. MTÜS § 20 lg 2 ja põhikirja 2019 p 6.8 järgi pidi esmase, 26. juuni 2023 koosoleku teade olema üleval hiljemalt 18. juunil 2023 ja 10. juuli 2023 koosoleku teade hiljemalt 2. juulil 2023. Esitatud ei ole väiteid ega tõendeid, nagu oleks koosolekutest vähem ette teatatud. Korduskoosolek kutsuti kokku nädala jooksul, mis on ühtlasi ka kümne päeva jooksul pärast esmase koosoleku toimumist (KrtS § 23 lg 2, põhikirja 2019 p 6.11). Korduskoosolekul osales vähemalt viis korteriühistu liiget (põhikirja2019 p 6.11). Koosoleku kutse riputati infotahvlitele (MTÜS § 20 lg 6 teine lause, põhikirja2019 p 6.8). Mõlema koosoleku kutses on juhis, mida teha dokumentidega tutvumiseks (KrtS § 20 lg 3). Kutses on kirjas, et majandusaasta aruanne, majanduskava ja muudetud põhikiri on 10. juunil 2023 pandud postkastidesse, täiendavaks tutvumiseks tuleb pöörduda juhatuse poole või paluda dokumendid saata e-postiga. Juhatuse liikmete allkirjadega aktid, et kutses nimetatud dokumendid pandi kõigi ehk 44 korteri postkastidesse, ei ole usaldusväärne tõend selle kohta, millal ja mida postkastidesse pandi. Avaldaja avaldus politseile ei tõenda, et dokumente pole saadud, tegemist on avaldaja eraldi dokumendis sisalduva väitega. Avaldaja saadetud lingil olevas videos on näha postkaste ja mh ühe postkasti luugi vahel 9. juuni 2023 ajaleht.
Võimalik ei ole tuvastada, millal video tehti ja millal pannakse postikastidesse ajaleht, tühja postkasti filmimine ei saa tõendada, et dokumente ei ole postkasti pandud, sest need võivad olla enne välja võetud. Videos ei ole näha ka põhikirja, mille avaldaja enda kinnitusel siiski sai. Isegi eeldades avaldaja väidete õigsust, ei ole majandusaasta aruande ja majanduskava panek postkasti seaduse ega põhikirja2019 järgi nõutav, mistõttu selle tegemata jätmist ei saa pidada koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks. Kuna otsustamiseks kutsuti kokku koosolek, ei pidanud korteriühistu saatma liikmetele otsuste eelnõusid nagu KrtS § 21 lg 1 järgi otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata. Avaldaja viidatud tsiviilasja nr 2-23-1645 kohtudokumendid esitati 8. augustil ja 21. novembril 2023 ega tõenda, et korteriühistu teadis avaldaja e-posti aadresse juba koosoleku kokkukutsumise ajal. Teisalt märkis korteriühistu tsiviilasjas nr 2-23-1645 samad e-posti aadressid avaldaja e-postiks juba alates menetluse algusest jaanuaris 2023 ning viitas raskustele dokumentide edastamisel. Seega oli avaldaja e-posti aadress korteriühistule teada juba koosoleku kokkukutsumise ajal ja ta rikkus dokumentide saatmata jätmisega KrtS § 20 lg-t 4. Iga rikkumine ei too aga tingimata kaasa otsuste tühisust. Tartu Ringkonnakohus nentis tsiviilasjas nr 2-20-15513, et rikkumise olulisuse määramisel on esmatähtis hinnata, kas puudutatud isik sai üldkoosolekust õigeaegselt tegelikult teada ja kas tal oli võimalik koosolekul arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda; need tingimused võivad olla täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud. Avaldaja ei ole väitnud, et ei olnud koosolekute toimumisest teadlik. Tal oli võimalus pöörduda korteriühistu poole ja paluda dokumente e-postile, dokumentidega tutvumist ei olnud tehtud ülemäära keeruliseks. Avaldaja ei väitnud, et oleks korteriühistu poole pöördunud ja talle oleks seejärel jäetud dokumendid saatmata. Seetõttu ei pea kohus antud juhul dokumentide e-postiga edastamata jätmist koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks. Põhikirja muutmisel kinnitabki koosolek üldjuhul põhikirja uue tervikteksti, sest registrile tuleb MTÜS § 23 lg 2 alusel saata põhikirja uus tekst, mitte ükskikud muudetud punktid. Kuivõrd kehtiv põhikiri on avaldajale kättesaadav, oli tal võimalik tekste omavahel võrrelda. KrtS § 32 lg 3, § 35 ja § 41 lg 3 järgi võib kõiki vaidlusaluseid küsimusi otsustada häälteenamusega. Esitatu pinnalt ei ole võimalik tuvastada otsuse tegemise korra olulist rikkumist. Asjas ei ole ka viiteid, et otsused oleksid vastuolus heade kommetega või rikuksid juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet.
3.3.Maakohus jättis avalduse üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata (TsÜS § 38 lg 1). Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad avaldajale XX Narva korterelamus korterid 27 ja 28, avaldaja on korteriühistu liige. Avaldus otsuste kehtetuks tunnistamiseks on esitatud tähtaegselt (KrtS § 29 lg 3). KrtS § 49 ja MTÜS § 34 lg 1 järgi on revisjoni või audiitorkontrolli määramine üldkoosoleku õigus, mitte kohustus. KrtS § 51 lg 1 ja MTÜS § 36 lg 2 kohaselt peab majandusaasta aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse, kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon. Korteriühistul ei ole revisjonikomisjoni. Seega ei saanud juhatus esitada dokumenti, mille koostamine on võimatu. Korteriomandite võõrandamisnõude esitamise õiguse näeb ette KrtS § 32. Võõrandamisnõue tähendab kutses sõnastatu järgi, et nõutakse korterite võõrandamist. Ainult pahatahtlik tõlgendus võimaldab punkti mõista viisil, nagu peaksid asjad midagi tegema. Remondifondi tariif on KrtS § 41 lg 1 p 4 järgi majanduskavas kajastuv info. Korteriomanikel oli võimalik majandamiskavaga enne koosolekut tutvuda. Remondifondi maksete suuruse
kehtestab üldkoosolek majanduskavaga. Remondifondi tariifi kehtestamine ei ole seaduse ega põhikirjaga vastuolus. Kojamehe ja koristaja palgaettepanek on KrtS § 41 lg 1 p 2 järgi majanduskavas kajastuv info. Üldkoosolek saab palga tõstmist otsustada, tegemist on kaasomandi eseme tavapärase valitsemise kuluga, otsus võetakse KrtS § 35 lg 1 alusel vastu häälteenamusega. Mees- ja naislõpulised ametinimetused on eesti keeles tavapärased, need ei viita töötaja soole. Päevakorrapunkti sõnastusest ei saa tekkida arusaamatust. Koosolek ei otsustanud prügikonteinerite asukohta, vaid asukoha uurimise linnavalitsuses. Sellest ei tulene korteriomanikele kulusid, otsuse tegemine on üldkoosoleku pädevuses. Põhikirjamuudatuse kohaselt ei pea korteriühistul enam olema 3-liikmelist revisjonikomisjoni (dtl 148). Seadus ei kohusta korteriühistut revisjonikomisoni valima, vaid korteriomanikele on selles küsimuses jäetud vaba valik (MTÜS § 34 lg 1). Kõik otsused on vastu võetud suurema kui 2/3 häälteenamusega (KrtS § 22 lg 1, põhikirja 2019 p 6.9, MTÜS § 22 lg 1, § 23 lg 1). Majandusaasta aruande esitamine registrile enne koosolekul kinnitamist ei saa olla otsuse kehtetuks tunnistamise alus, aruande kinnitamine oli koosoleku pädevuses.
3.4.Avalduse menetlusse võtmisel anti avaldajale menetlusabi ja kohustati teda tasuma riigilõivu 50 eurot kahe osamaksega iga kuu 26. kuupäevaks. Avaldaja tasus ühe osamakse
25.oktoobril 2023, teist osamakset Rahandusministeeriumi kontodel ei kajastu. Seega tuleb avaldajalt mõista riigi kasuks välja tasumata riigilõiv 25 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus on materiaal- ning menetlusõigusnorme rikkudes ja tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud valele järeldusele. Maakohus jättis tähelepanuta kõik avaldaja tõendid korteriühistu seaduserikkumise kohta.
4.1.Maakohus rikkus võrdõiguslikkuse seadust ja on avaldaja suhtes erapoolik, jättes kõrvalise isiku N. Karpilo menetlusse. Korteriühistu ei ole nõustaja osalemist heaks kiitnud. Kolmandal isikul on juurdepääs korteriühistu dokumentidele ja delikaatsele teabele. N. Karpilo on allkirjastanud dokumente (14.06.2023 akti tõlge, registrikaardi ajalugu), mõjutab otseselt menetlust ja tegutseb esindajana, kuid ei ole tõendanud oma esindusõigust.
4.2.Kohus moonutab tegelikku olukorda, nimetades kehtivat põhikirja juba vanaks redaktsiooniks, kuigi antud juhul kaalutakse üldkoosoleku otsuste seaduslikkust ja kogu üldkoosolek lähtub kehtivast põhikirjast.
4.3.Kohus tõlgendab KrtS § 23 lg-t 1 valesti, väites, et seadus ei nõua korduskoosoleku kvoorumireeglile viitamist juba esmase koosoleku kutses. Üld(alg)koosoleku kutsel peaks olema hoiatus uue (kordus)koosoleku otsustusvõimelisuse kohta, olenemata osalejate arvust.
4.4.Kohus moonutab infot teadlikult ja täiendab seda endale kasulikul viisil, sest kutsel olev aadress on ebamäärane, mainitud ei ole, et koosolek toimub XXX maja soojussõlmes. XXX piirkonnas on mitu soojussõlmega maja. Eelnevalt on koosolekud toimunud erinevates kohtades.
4.5.Avaldusega politseile kinnitab avaldaja, et dokumente ei esitatud ja ta andis sellest kohe märku.
4.6.Juhatus eirab seaduse ja põhikirja nõudeid esitada revisjonikomisjoni akt. Samuti puudub korteriomanikel bilanss. Põhikiri2019 näeb ette revisjonikomisjoni akti esitamise, samuti bilansi lisamise koos majandustegevuse aruandega. Aktita ei saa majandustegevuse aruannet üldkoosoleku päevakorda võtta ega kinnitada. Korteriomanikel ei ole võimalik puuduvate dokumentide (bilanss ja revisjonikomisjoni aruanne) tõttu teha õigeid järeldusi ja otsuseid järgmise aasta majanduskava kohta.
4.7.Väide, et dokumentidega saab tutvuda juhatuse kaudu, on vale. Juhatuselt on võimatu dokumente saada, juhatus peidab end ning määrab aja ja koha, mis korteriomanikele ei sobi. Kuna põhikirja2019 järgi tuleb dokumendid esitada igale korteriomanikule, ei ole tähtsust kutsel oleval märkel, et dokumentidega saab tutvuda juhatuse poole pöördudes; . Dokumendid (sh eelmise aasta majandustegevuse aruanne, uue aasta majanduskava, revisjonikomisjoni aruanne, bilanss) pidid põhikirja2019 kohaselt olema korteriomanikele kättesaadavad 14 päeva enne koosolekut. Kui koosolek oli määratud 26. juuniks 2023, pidanuks dokumendid esitama korteriomanikele hiljemalt 11. juunil 2023. Kuna tutvumise aja ja koha kokkuleppimisele läheb mitu päeva, ei anna kutse 13. juunil 2023 trepikoja uksele riputamine aega tutvuda dokumentidega 14 päeva enne koosolekut. Avaldaja ei saanud dokumentidega tutvuda, sest neid ei saadetud ühelegi korteriühistule teadaolevale e-posti aadressile ega postkasti. Avaldaja ei nõustu, et dokumentide KrtS § 20 lg 4 kohaselt e-postiga saatmata jätmine ei ole oluline rikkumine. Korterite 27 ja 28 postkastile on juurdepääs ainult avaldajal. Naabrid jäädvustasid videole, et 13. juuni 2023 päevasel ajal ei olnud paljudes 2. sissepääsu postkastides dokumente. Naabrite info kohaselt tehti video 13. juunil 2023 ehk samal päeval, kui ilmus kutse. Korteriühistu liikmel peab olema reaalne võimalus rahulikult tutvuda majanduskava, aastaaruande ja bilansiga, küsida nõu asjatundjalt, midagi arvutada ja oma küsimused ette valmistada. Osa korteriomanikke, sh avaldaja, ei saanud vajalikke dokumente ning neil puudus võimalus üldkoosolekuks valmistuda.
4.8.Koosolekul ei toimunud mitte kutses märgitud põhikirja muutmist, vaid võeti vastu uus põhikiri. Kuna küsimust ei olnud päevakorras, siis on otsus tühine. Protokollist nähtuvalt tehti ka uues põhikirjas muudatusi, millest korteriomanikke ei teavitatud.
4.9.Rikutud on koosolekuprotsessi ja MTÜS § 22 lg-t 4. Nn juhatus, mida esindasid N. Levtšenko ja S. Dmitrijeva, hääletas kõikides küsimustes ja nende hääli loeti sellele vaatamata, et majandusaasta aruande kinnitamise ja majanduskava vastuvõtmise küsimustes ning revidendi valimisel ei tohiks juhatuse liikmete kui huvitatud isikute hääli lugeda.
4.10.Rikutud on MTÜS § 21 lg-t 5. Protokollile ei ole lisatud volikirju, mis tähendab, et nelja koosolekul osaleja (kelle allkirja juures on protokollis "volikiri") esindusõigust ja otsustamisel osalemise õigust ei ole kinnitatud ja sellest tulenevalt puudub neil ka õigus üldkoosolekul otsuseid vastu võtta.
4.11.Majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile enne koosoleku toimumist, mistõttu on otsused majandusaasta aruande ja majanduskava kinnitamise kohta tühised.
4.12.Kohus eksib, leides, et tariifide muutusi ja muid kulusid ei pea kutsel märkima. Kuna avaldaja ei saanud majanduskava, ei tea ta tariifide tõusu.
4.13.Juhatus ei esita dokumente ega vasta kirjadele, laimab avaldajat ja esitab ebamõistlikke nõudmisi. Seega rikuti kutse päevakorra p-s 5 ja koosoleku protokollis võõrandamisnõude esitamise korda. Praeguses etapis ei soovi avaldaja rikkumist täielikult
avalikustada. Kuna tegemist on hagita menetlusega, on kohtul vajadusel võimalus avaldaja sõnadele kinnitust leida.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
5.Korteriühistu palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebemenetluse kulud avaldaja kanda. Kõik avaldaja väited ja põhjendused tulenevad seaduste ja kohtu põhjenduste valest tõlgendamisest.. Kohus hindas kõiki avaldaja esitatud tõendeid ja väited.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2 esimese lause alusel rahuldada osaliselt, tühistada osaliselt maakohtu määrus ning teha tühistatud osas uus määrus. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles: maakohus tuvastas, et 10. juuli 2023 otsused 2022 majandusaasta aruande kinnitamise (päevakorra p 3), 2023 majanduskava kinnitamise (päevakorra p 4), remondifondi määra suurendamise (päevakorra p 6) ning koristaja ja kojamehe töötasude suurendamise (päevakorra p 7) kohta ei ole tühised; jättis menetluskulud avaldaja kanda; mõistis avaldajalt riigi kasuks välja tasumata riigilõivu 25 eurot ja viivise menetluskuludelt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse osaliselt, tuvastab eelnimetatud otsuste tühisuse ja jätab menetlusosaliste menetluskulud maakohtus nende endi kanda. Kuivõrd taotlust üldkoosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks ei ole maakohtu menetluses esitatud, jätab ringkonnakohus sellesisulise otsustuse määruse tervikresolutsioonist välja. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 22, § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
7.26. juunil 2023 toimus Narva linn, XXXXXXXX (käesoleval ajal XX) korteriomanike üldkoosolek. Protokolli kohaselt osales koosolekul 10 liiget, mis moodustab 4,5% liikmetest, ning koosolek ei olnud otsustusvõimeline (dtl 175–178). Korduskoosolek toimus 10. juulil 2023, protokolli kohaselt osales koosolekul 14 liiget, sh volituste alusel, mis moodustab 31,11% liikmetest (dtl 179–186). Mõlema koosoleku päevakorras olid järgmised punktid: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse aruanne 2022 majandustegevuse kohta; 3) 2022 majandusaasta aruande kinnitamine; 4) 2023 majanduskava kinnitamine; 5) korterite 27 ja 28 võõrandamisnõude esitamine; 6) remondifondi määra suurendamine; 7) koristaja ja kojamehe töötasude suurendamine; 8) prügikonteinerite kohtade valimine (korteriühistu kinnistul); 9) revidendi valimine (dtl 8, 9, 179). Avaldaja palub tuvastada 10. juuli 2023 otsuste tühisuse või tunnistada need alternatiivselt kehtetuks, mh seetõttu, et rikuti esimese, 26. juuni 2023 koosoleku kokkukutsumise korda, samuti osaliselt uutel asjaoludel. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust eelkõige avaldaja määruskaebuses esitatud väidetest lähtudes (TsMS § 651 lg 1, § 654 lg 5, § 659).
8.Ringkonnakohus märgib, et avaldaja väited seoses päevakorra p-ga 2 ei ole asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta. Päevakorra p-ks 2 oli juhatuse aruanne 2022 majandustegevuse kohta. Koosoleku protokollist ei nähtu, et selle kohta oleks vastu võetud ühtegi otsust (dtl 180). Seega puudub otsus, mille tühisuse või kehtetuks tunnistamise küsimust lahendada.
9.Avaldaja väited seoses korteriühistu nõustajaga ei ole asjakohased ega mõjuta asja lahendamist. TsMS § 228 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Asjaolu, et N. Karpilo digiallkirjastas registrikaardi ajaloo väljatrüki ja aktide tõlked (dtl 122–124, 189–191), ei muuda teda esindajaks. Ta ei ole allkirjastanud esindajana korteriühistu kohtule esitatud seisukohti ega taotlusi ning osales ärakuulamisel koos korteriühistu seadusliku esindajaga. TsMS § 228 lg 2 järgi võib nõustaja esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.
10.See, kuidas maakohus tähistab kohtulahendis põhikirja erinevaid redaktsioone, ei mõjuta menetluse kulgu. Kui koosolekul otsustatakse vastu võtta uus/muudetud põhikiri, ei ole asjakohatu nimetada eelmist versiooni põhikirja vanaks redaktsiooniks sellele vaatamata, et uue kinnitamine on vaidlustatud. Äriregistrist nähtuvalt kinnitati koosolekute kokkukutsumise ja pidamise ajal kehtinud põhikiri 8. veebruaril 2019 ja see hakkas kehtima 11. märtsil 2019, ringkonnakohus nimetab seda seetõttu põhikirjaks2019 (dtl 10–18).
11.Korteriühistu organi otsuse tühisuse tuvastamist ja kehtetuks tunnistamist reguleerib KrtS § 29 ja üldnormina TsÜS § 38. Kuna otsuse tühisuse korral ei saa seda kehtetuks tunnistada, tuleb kõigepealt hinnata, kas otsus on tühine. Kui kohus tuvastab, et otsus oli tühine, ei pea sama otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet käsitlema (vt nt ka Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-1619017, p 17.2).
11.1.Riigikohus on selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada (vt RKTKo 2-17-13391, p 37). Samuti on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 mõttes see, kui korduskoosoleku kokkukutsumise teates ei ole KrtS § 23 lg 1 teist lauset järgides viidatud asjaolule, et korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata (vt nt Riigikohtu 26. aprill 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-12198, p 12 (RKTKm 2-22-12198)).
11.1.1.Maakohus on õigesti tõlgendanud KrtS § 23 lg-t 1, leides, et seadus ei nõua korduskoosoleku kvoorumireeglile viitamist juba esmase koosoleku kutses. KrtS §-st 23 tuleb üheselt, et nimetatud asjaolule tuleb viidata korduskoosoleku kutses, seda on leidnud ka Riigikohus (vt RKTKm 2-22-12198, p 12).
11.1.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et koosolekute kokkukutsumise teadetes on KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 6 järgi ära näidatud koosoleku toimumise koht. Teadetes on märgitud, et vastavalt 26. juunil ja 10. juulil 2023 toimub Narva linn, XXXXX korteriomanike üldkoosolek, see toimub maja soojussõlmes, mis asub maja taga (dtl 8, 9). Seega on kutsest aru saada, et koosoleku toimumise koht on XXX (käesoleval ajal XX) maja soojussõlm, mis asub maja taga. Maakohtu viide mõistlikule inimesele ei ole solvang ega ebavõrdne kohtlemine, vaid mõistlikkus on üldpõhimõte teatud käitumisreeglite kohta. Võlaõigusseaduse § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
11.1.3.Maakohus käsitles avaldaja etteheiteid seoses tariifide ning kojamehe ja koristaja palkade suurendamise päevakorras märkimisega otsuste kehtetuks tunnistamise juures (määruse p-d 43 ja 44). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on otsuse tühisuse küsimusega. Päevakorra p 6 on remondifondi määra suurendamine ning p 7 koristaja ja kojamehe töötasude suurendamine. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud päevakorrapunktid on piisavalt määratletud, konkreetseid arve ei pea päevakorras välja tooma. Tegemist on majanduskavas
kajastuva infoga vastavalt KrtS § 41 lg 1 p-dele 4 ja 2. Puudusi seoses majanduskava jt dokumentide avaldajale andmisega käsitleb ringkonnakohus eraldi.
11.1.4.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajale dokumentide edastamata jätmine ei ole käesoleval juhul koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. KrtS § 20 lg 3 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. KrtS § 20 lg 4 sätestab, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. Vaidlust ei ole, et korteriühistu ei saatnud dokumente avaldajale e-posti teel. Maakohus tuvastas määruse p-s 27, et korteriühistule oli avaldaja e-posti aadress koosoleku kokkukutsumise ajal teada. Ringkonnakohus märgib, et lisaks tsiviilasjaga nr 2-23-1645 seonduvale kinnitab korteriühistu teadmist avaldaja e-posti aadressist ka avaldaja esitatud tõend enda ja korteriühistu 2021.aasta e-kirjavahetuse kohta (dtl 206). Seega on korteriühistu rikkunud KrtS § 20 lg-st 4 tulenevat kohustust saata KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid e-posti aadressil. Käesoleval juhul nägi aga põhikirja2019 p 8.4 eraldi ette, et ühistu juhatus annab igale ühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Põhikirja2019 p 8.4 vastab kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korterühistuseaduse (KÜS) 15 lg 2 sõnastusele. Riigikohus leidis 15. juuni 2005 otsuse tsiviilasja nr 3-2-1-63-05 p-s 12, et KÜS § 15 lg-s 2 ja MTÜS § 36 lg-s 2 esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Eeltoodut silmas pidades ei ole seadusega sätestatud eesmärk täidetud, kui ühistu liikmetele võimaldatakse üldkoosolekul arutlusele tulevate materjalidega tutvuda vahetult enne üldkoosoleku toimumist või selle ajal. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega korda maakohtu määruse p-s 25 toodud põhjendusi selle kohta, et avaldaja avaldus politseile (dtl 7) ei tõenda dokumentide saamata jäämist ega avaldaja naabrite poolt tühja postikasti filmimine (dtl 159) seda, et dokumente ei ole postikasti pandud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse p-s 24 toodud lõppjäreldusega, et korteriühistu juhatuse liikmete allkirjadega aktid, mille kohaselt kutses nimetatud dokumendid pandi kõigi 44 korteri postkastidesse (dtl 142–143, tõlked dtl 190– 191), ei ole usaldusväärne tõend selle kohta, millal ja mida postkastidesse pandi. Avaldaja on avaldanud kahtlust, et aktid tehti tagantjärele (dtl 158). Aktid on käsikirjalised ning kohtul puudub veendumus, et need koostati märgitud kuupäevadel 14. ja 29. juunil 2023. Samuti on 14. juuni 2023 dateeringuga aktis parandatud kuupäeva, mil dokumendid väidetavalt postkasti pandi. Aktid sisaldavad faktiväiteid. Peale korteriühistu juhatuse liikmete allkirjastatud aktide ei ole korteriühistu muid asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitaksid dokumentide avaldaja postkasti panemist, esitanud. Arvestades avaldaja väidetud negatiivse asjaolu tõendamise keerukust ning asjaolu, et korteriühistu ei ole tõendanud oma vastupidist väidet, tuleb asuda seisukohale, et avaldajale ei ole enne üldkoosolekut majanduskava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga tutvumiseks antud.
Tegemist on nii KrtS § 20 lg 4 kui põhikirja 2019 p 8.4 nõuete ning koosmõjus ka koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Ringkonnakohus ei pea antud olukorras põhikirjas sätestatu täitmiseks piisavaks, et avaldaja oli koosolekute toimumisest teadlik ja tal oli võimalus pöörduda korteriühistu poole ja paluda saata dokumendid enda e-postile. Avaldaja väitel saabus ta Narva alles 25. juunil 2023 ega leidnud postkastist dokumente, seega ei jäänud talle vähemalt enne esimest koosolekut juhatuselt majanduskava ja majandusaasta aruande küsimiseks piisavalt aega. Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel (vt RKTKo 2-17-13391, p 37). Ringkonnakohus leiab eeltoodust lähtudes, et 10. juuli 2023 otsused 2022 majandusaasta aruande kinnitamise (päevakorra p 3), 2023 majanduskava kinnitamise (päevakorra p 4), remondifondi määra suurendamise (päevakorra p 6) ning koristaja ja kojamehe töötasude suurendamise (päevakorra p 7) kohta on tühised. Rikkumine ei anna alust tuvastada muude otsuste tühisust. Kuna otsused päevakorra p-de 3, 4, 6, 7 kohta on tühised, puudub vajadus analüüsida avaldaja väiteid nende otsuste kehtetuse aluste kohta. ,
11.2.Avaldaja väited seoses põhikirja muutmise ja uue põhikirjaga ei anna alust tuvastada vastava otsuse (päevakorra p 1) tühisust või tunnistada seda kehtetuks. Uue põhikirja vastuvõtmist saab ühtlasi pidada senise põhikirja muutmiseks, seega ei ole päevakorra muutmine see, kui teate järgi on päevakorras põhikirja muutmine, kuid koosolekul otsustatakse vastu võtta uus põhikiri. Kuigi KrtS § 20 lg 4 alusel tulnuks põhikirja eelnõu saata avaldajale ka e-postiga, ei ole saatmata jätmine käesoleval juhul oluline rikkumine. Avaldaja avaldusest nähtuvalt sai ta põhikirja eelnõu kätte postkastist ning tal oli võimalik sellega tutvuda (dtl 3). Seadusest ega põhikirjast2019 ei tulene, et korteriomanikele tuleks lisaks põhikirja eelnõule esitada ka kehtiv põhikiri ja eraldi välja tuua kavandatavad muudatused. Avaldajal oli vajadusel võimalik saada põhikiri2019 äriregistrist, avaldusest nähtuvalt on avaldaja selle ka saanud. Rikkumiseks ei saa pidada seda, kui koosolekul otsustatakse põhikirja ka võrreldes esialgse eelnõuga muuta.
11.3.Avaldaja märgib, et koosoleku kutses märgitud päevakorra p-s 5 ja koosoleku protokollis rikuti korteriomandi võõrandamisnõude esitamise korda, kuid ei soovi rikkumise asjaolusid esitada, kohtul on vajadusel võimalus asjaolud ise välja selgitada. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja paljasõnaline viide korteriomandi võõrandamisnõude esitamise korra rikkumisele ei anna alust tuvastada nimetatud otsuse tühisust või tunnistada seda kehtetuks. Käesoleval juhul ei ole avaldaja rikkumise asjaolusid esitanud, kuigi tal oli võimalik seda teha nii maa- kui ringkonnakohtus. Kuigi hagita menetluses kohaldub uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt ka Riigikohtu 3. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 23).
KrtS § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 3 järgi otsustavad KrtS § 32 lg-s 1 sätestatud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Toimiku materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaksid võõrandamisnõude esitamise korra rikkumisele. See, kas esineb alus korteriomanike otsust täita, tuleb lahendada eraldi hagimenetluses korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel vastavalt KrtS §-le 33.
11.4.Avaldaja tugineb määruskaebuses uue asjaoluna sellele, et koosoleku protokollile ei ole lisatud nelja volikirja. TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt on määruskaebuses uue asjaolu esitamine lubatud. Maakohus võttis asja materjalide juurde mh 10. juuli 2023 koosoleku protokolli koos selle lisaks 1 oleva üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjaga (dtl 179–186, 215). Lisast 1 nähtuvalt osalesid nelja korteriomaniku (nr 24 Fort Kinnisvara OÜ, nr 30 Dmitri Dmitrijev, nr 41 Leonid Baradinskas, nr 43 Anatoli Lošitski) nimel isikud volikirja alusel. Volikirju tsiviilasja toimikus ei ole. KrtS § 22 lg 5 esimene lause näeb ette, et üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks hakata selgitama volikirjade ja esindusõiguse olemasoluga seonduvat, sest see ei saa käesoleval juhul mõjutada üldkoosoleku otsuste kehtivust. Põhikirja2019 p 6.11 teise lause kohaselt on teistkordselt kokkukutsutud koosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt viis liiget, volikirju arvesse võtmata. Kuna KrtS § 23 lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisust seaduses sätestatust teisiti, tuleb KrtS § 17 lg 2 teise lause alusel kohaldada põhikirja asemel KrtS § 23 lg-t 1 (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2019 määrus kohtuasjas nr 2-18-10407, p 7). Seega oli 10. juuli 2023 korduskoosolek KrtS § 23 lg 1 esimese lause järgi otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Põhikirja muutmise otsus on KrtS § 20 lg 1 alusel kohalduva MTÜS § 23 lg 1 järgi vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja 2019 p 6.12 teise lause kohalt loetakse põhikirja muutused vastu võetuks, kui nende poolt on hääletanud 2/3 koosolekul kohalviibinud liikmetest. Protokollist nähtuvalt anti põhikirja muutmise (päevakorra p 1) poolt 12 häält, vastu oli 1 ja erapooletuid samuti 1. Päevakorra p-de 5 (korterite 27 ja 28 võõrandamisnõude esitamine), 8 (prügikonteinerite kohtade valimine) ja 9 (revidendi valimine) kohta tehtud otsuste poolt anti 13 häält, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seega ei mõjuta võimalikud tühised hääled otsuse sisu. 11.5.Avaldaja tugineb määruskaebuses uue asjaoluna ka sellele, et juhatuse liikmete N.L. ja Svetlana Dmitrijeva kui huvitatud isikute hääli ei tohiks revidendi valimisel (päevakorra p 9, protokollis p 10) MTÜS § 22 lg 4 alusel lugeda. KrtS-ist ei tulene, et korteromanike otsuste puhul kuuluks kohaldamisele avaldaja viidatud MTÜS § 22 lg 4. Samasisuline säte on siiski KrtS § 22 lg 3, mille kohaselt ei ole korteriomanikul hääleõigust juhul, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema ja korteriühistu vahel tehingu tegemist või temaga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses korteriühistu esindaja määramist või küsimusi, mis
puudutavad korteriomaniku või tema esindaja juhatuse liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist, või kui korteriomaniku kohta kehtib KrtS § 32 kohaselt tehtud otsus. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata. Isegi kui juhatuse liikmete antud hääli ei oleks tohtinud arvestada, ei mõjutanud nende hääled otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu ega anna seetõttu alust tunnistada revidendi valimata jätmise otsust TsÜS § 33 lg 3 ja § 38 lg 1 järgi kehtetuks.
12.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud maakohtule andmeid või tõendit avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu teise osamakse tasumise kohta hiljemalt 26. novembril 2023, toimikus on vaid avaldaja e-kiri ja maksekorraldus 25. oktoobril 2023 esimese osamakse 25 euro tasumise kohta (dtl 108, 109). Määruskaebusele lisatud maksekorraldusest (dtl 226) nähtub, et 26. novembril 2023 tasus Juri Toropov Rahandusministeeriumi kontole 25 eurot selgitusega „Riigilõiv avalduselt, tsiviilasi nr 2-23-12787“. Ringkonnakohus tuvastas, et makse on laekunud. Seega on maakohtule esitatud avalduselt riigilõiv tasutud, põhjendatud ei olnud mõista avaldajalt riigi kasuks välja 25 eurot ja viivist selle tasumisega viivitamise korral ning maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada.
13.Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse ja avalduse osaliselt, tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nii maa- kui ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg-d 1, 2, § 171 lg 1). Seega puuduvad ka hüvitatavad menetluskulud.
14.Maakohus on nõudnud ja avaldaja tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot (dtl 272, 280, 316). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 alusel tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 20 euro tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (RLS § 12 lg 2 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.