Tallinn, Õle tn 5a korteriühistu avaldus X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.03.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinn, Õle 5a korteriühistu (registrikood 80222105), lepinguline esindaja Liina Karlson Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste esitatud tõendid.
2.Jätta rahuldamata X taotlus kohtuistungi korraldamiseks.
3.Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2023 määrus osas, milles maakohus rahuldas avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu ning mõistis viimaselt välja avaldaja kasuks põhivõla 2078,60 eurot ületavas osas, sissenõutavaks muutunud viivise 06.05.2021 seisuga 246,78 eurot ületavas osas ja viivise põhinõudelt 0,07% päevas alates 07.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas osas. Muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus osaliselt ning mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhivõlgnevus 2078,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 06.05.2021 seisuga 246,78 eurot ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Jätta avaldus rahuldamata põhinõude 278,04 euro, 06.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 23,31 euro ning 2078,60 eurot ületavalt põhivõlalt arvestatava edasiulatuva viivise nõudes.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 89% ulatuses X ja 11% ulatuses Tallinn, Õle 5a korteriühistu kanda.
6.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
6.1.Rahuldada Tallinn, Õle 5a korteriühistu avaldus X vastu osaliselt.
6.2.Välja mõista Xlt Tallinn, Õle 5a korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 2078,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 06.05.2021 seisuga 246,78 eurot ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6.3.Jätta Tallinn, Õle 5a korteriühistu avaldus X vastu rahuldamata põhinõude 278,04 euro, 06.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 23,31 euro ning 2078,60 eurot ületavalt põhivõlalt arvestatava edasiulatuva viivise nõudes.
6.4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 89% ulatuses X ja 11% ulatuses Tallinn, Õle 5a korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Õle 5a korteriühistu (avaldaja) esitas 15.09.2020 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt on puudutatud isik avaldaja liige ning talle kuulub korteriomand Õle 5a-20, Tallinn. Ajavahemiku oktoober 2017. a kuni märts 2021. a eest ei tasunud puudutatud isik majandamiskulusid ja tema põhivõlg on 2356,64 eurot ning viivisevõlg 06.05.2021 seisuga 270,09 eurot. Avaldaja esitas edasiulatuva viivise nõude alates 07.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Avaldaja 27.03.2021 üldkoosolekuga kinnitati (mh tagantjärele) ajavahemiku 2017–2021 halduskulude, remondifondi ning reservfondi tariifid ja kinnitati, et korter 14 on kulude
kandmisel vabastatud prügiveo-, üldelektri- ja koristamiskuludest. Selline praktika on käibel juba enne 2017. aastat ning avaldaja on jaganud nimetatud kulud 8 korteri vahel. Põhikiri annab juhatusele õiguse määrata sihtotstarbeliste maksete suuruse. Kulujaotuse aluseks võib olla korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus või tava. Puudutatud isiku vastuväited
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Avaldaja põhikirja p 5.3 kohaselt määratakse halduskulude, remondifondi ja reservfondi suurus kindlaks üldkoosoleku otsusega majanduskava kinnitamisel. Puudutatud isik ei tea, et ajavahemikus 2017– 2020 oleks vastavad otsused vastu võetud. Kommunaalkulud tuleb põhikirja p 3.2.6 kohaselt tasuda vastavalt mõttelise osa suurusele. Puudutatud isikule kuuluva kaasomandi mõttelise osa suuruseks on 1/10. Avaldaja ei ole puudutatud isiku maksetega arvestanud ja on arvestanud viiviselt viivist. Avaldaja 27.03.2021 üldkoosoleku otsuse p 1, millega korter 14 vabastati prügiveo- ja üldelektri kulude kandmisest, on tühine, nagu ka otsuse p-d 3 ja 4, millega kiideti tagantjärgi heaks 2017–2020 aastate tariifimäärad ning kehtestati majanduskava alates 01.01.2021. Üldkoosolekule esitatud 2021. aasta majanduskava ei kata varasemat perioodi. Majanduskavas kinnitatakse korteriühistu tegevusega seotud kulud ja määratakse liikmetele vastavad osamaksed. Otsuse p 3 määrab osamaksed, jättes määramata kulude kinnitamise. Maakohtu määrus
3.Maakohus rahuldas 17.03.2023 määrusega avalduse, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 2356,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 06.05.2021 seisuga 270,09 eurot ja viivise põhinõudelt 0,07% päevas alates 07.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas osas. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: - puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga Õle tn 5a-20, Tallinn; - avaldaja on korteriühistu, mis valitseb korteriomandite kaasomandi osasid asukohaga Õle tn 5a, Tallinn; - puudutatud isik on korteriühistu liige; - puudutatud isik ei ole temale esitatud arveid täies ulatuses tasunud.
3.2.Maakohus viitas asja lahendamisel korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lgtele 1–3, § 41 lg-tele 1 ja 3.
3.3.KrtS § 40 lg-s 2 lubatud erandit (võimalus näha põhikirjaga ette proportsionaalsest kulude jaotusest erinev jaotus) tuleb mõista kitsalt ja rakendada ainult erandjuhtudel. Kuigi praktikas ei ole KrtS § 40 lg 2 teises lauses näitena tooduga võrreldes välistatud ka teised erandid, peavad need olema kõiki asjaolusid arvesse võttes mõistlikud ja ei tohi ülemääraselt kahjustada ühegi korteriomaniku õigustatud huve (RKTKm 22.04.2021, 2-18-12753, p 13.1).
3.3.1.Selleks, et korteriühistu saaks korteriomanikelt nõuda ühiste kulude kandmist teisiti kui kaasomandiosale vastava proportsiooni alusel, peab selline võimalus olema nähtud ette korteriühistu põhikirjas. Avaldaja põhikirja p-des 3.2.6 ja 3.2.7 on selline võimalus sätestatud ja lähtuda saab juhatuse kehtestatud korrast. Selline kohustuste jaotuse alus ja tasumise kord on
õiguspärane (KrtS § 41 lg 1) ega kahjusta ebamõistlikult ühtegi korteriomanikku. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (VÕS § 76 lg 2).
3.3.2.Vahemikus 2010–2017 arvestati prügi ja üldelektri kulusid määras 1/8 ning korter 14 jäi nende kulude kandmisest välja. Maakohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 113 ja leidis, et üldkoosoleku otsusega on võimalik tagantjärele heaks kiita majandamiskulud ja tariifimäärad. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 13 lg 1 nägi ette, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub reeglina otsuse tegemise ajast, kuid võimaldas üldkoosolekul otsustada teisiti. Arvestades prügi- ja üldelektri kulude jagamise pikaajalist praktikat, ei ole välistatud, et tegemist on korteriühistu liikmete vahel kehtiva tavaga (TsÜS § 2 lg 2). Mõistlik kulujaotus võib olla välja kujunenud korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuste alusel või tavana (RKTKm 09.05.2012, 3-2-1-52-12, p 12). Vastav jaotus on toimunud alates 2017. aastast. Puudutatud isiku käitumine võib olla pahauskne (TsÜS § 138 mõttes), kui ta keeldub mõjuva põhjuseta senise tava järgimisest.
3.3.3.KrtS § 41 lg 3 ja põhikirja p 6.2 kohaselt kehtestatakse juhatuse poolt koostatud majanduskava korteriomanike üldkoosolekul. Iga-aastase majanduskava vastuvõtmine üldkoosolekul on tavapärane valitsemine KrtS § 35 lg 2 p-de 1, 2 ja 5 mõistes, mis ei vaja korteriomanike kokkulepet. Väike kõrvalekalle seaduses ettenähtust majanduskavas, st kulujaotus 1/8 määras 1/10 asemel, ei ole oluline ümberkorraldus AÕS § 72 lg 1 ja KrtS § 38 lg 1 mõistes, mis vajaks korteriomanike kokkulepet. See ei kahjusta ebamõistlikult puudutatud isiku huve ega ole teda ebamõistlikult koormav. KrtS § 40 lg 2 võimaldab korteriühistu põhikirjaga kõrvale kalduda KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust ja seadus ei nõua selleks korteriomanike kokkulepet.
3.3.4.Prügiveo ja üldelektri summad on kõige väiksema osakaaluga kuluühikud kommunaalarvetes. Puudutatud isikul polnud vastava jaotuse osas enne 2017. aastat pretensioone. Majandamiskulude jaotus, mis vastab tarbitud teenuste mahule, ei kahjusta puudutatud isiku õigustatud huve ning on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik.
3.4.Majandamiskulude tasumise aluseks on juhatuse 27.03.2021 vastu võetud otsus. Otsuse alusel on reservfondi määraks 0,15 eurot ruutmeetrilt, remondifondi määraks 1,13 eurot ruutmeetrilt ja halduskulude määraks 0,32 eurot ruutmeetrilt. Üldelekter ja prügi arvestatakse 1/8 määras ning vesi vastavalt mõõturi näidule. Otsuse vastuvõtmisel täideti seaduse ja põhikirja nõudeid, mis tagavad vastu võetud otsuse kehtivuse. 27.03.2021 üldkoosoleku otsusega kiideti tagantjärele heaks tariifid, prügikulu ajavahemikus 2017-2021 ning korter 14 majandamiskulude arvestusest väljaarvamine. Järelikult on majandusaasta tariifideks avaldaja nimetatud määrad ning korter 14 on vabastatud majandamiskulude tasumisest.
3.5.Puudutatud isik ei ole arveid täies ulatuses tasunud ja tema võlgnevus on 2356,64 eurot. Avaldaja on kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 6 arvestanud puudutatud isiku poolt tasutu esmalt konkreetsete arvete katteks ning juhul, kui makse summa ületas arve summat, siis ülejääva osa kõige varem sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks vastavalt nõudearvestuses toodule.
Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja põhinõue 2356,64 eurot rahuldamisele.
3.5.2.Viivise nõude rahuldamise aluseks on KrtS § 42 lg 1 ja edasiulatuva viivise osas TsMS § 367. Põhikirja p 3.2.10 näeb ette, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Siinsel juhul kehtib korteriühistus jooksva viivise määr 0,02% päevas. Avaldaja viivisenõue ajavahemikul oktoober 2017 kuni aprill 2021 eest on 270,09 eurot. Edasiulatuv viivis tuleb välja mõista põhinõudelt 0,07% võlgnetavast summast päevas alates 07.05.2021 kuni põhinõude (2356,64 eurot) täitmiseni, kuid mitte seda ületavas osas.
3.6.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda, kuna avaldus kuulub rahuldamisele. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule või jätkata menetlust ringkonnakohtus. TsMS § 20 lg 1 näeb ette, et kui menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kohtunik ei viinud ühtegi istungit läbi. Maakohus jättis välja selgitamata asjaolud ja kogumata vajalikud tõendid. Ebaõigesti jäi arvestamata sellega, et puudutatud isik on 250 eurot avaldajale tasunud. Summa ei läinud vanade võlgade katteks, sest vanemad arved ei ole antud vaidluse esemeks. Maakohus ei arvestanud väitega, et viiviselt arvestati viiviseid. Maakohtu seisukoht, et osajaotuste vaheline erinevus puudutatud isiku makstavate kulude suuruses ei kahjusta ebamõistlikult puudutatud isiku õigustatud huve, on ebaõiglane ja vastuolus põhikirjaga. Maakohus ajas segamini juhatuse otsuse ja üldkoosoleku otsuse. Puudutatud isik on viimast vaidlustanud. Maakohus märkis ebaõigesti, et puudutatud isik ei ole üheski maksekorralduses konkreetselt märkinud, millise kohustuse katteks makse tehakse. Menetluse edasine käik
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Alternatiivselt palus avaldaja mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhivõla 2145,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 06.05.2021 seisuga 266,40 eurot ja viivise põhinõudelt (2145,29 eurot) 0,07% päevas alates 07.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas osas.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Avaldaja esitas ringkonnakohtu nõudmisel puudutatud isiku osas arvete ümberarvestuse ja täpsustas viivisearvestust.
8.Puudutatud isiku 14.06.2024 täiendava seisukoha kohaselt nähtub avaldaja 27.06.2023 üldkoosoleku protokollist, et juhatuse liige UK ei esinda enam avaldajat. Seega ei kehti tema antud volitus LKle. Avaldaja esitatud ümberarvestuse osas puudutatud isikul vastuväiteid ei ole. Avaldaja ei ole parandanud oma topelt esitatud viivisenõuet. Avaldaja selgitus seoses arvega nr TE00007 on ebamäärane, kuna avaldajal pidi olema info vana võlgnevuse kohta.
9.Puudutatud isik teatas 17.06.2024, et soovis määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 2078,60 eurot ületavas osas, sissenõutavaks muutunud viivise 06.05.2021 seisuga 246,78 eurot ületavas osas ja viivise põhinõudelt 0,07% päevas alates 07.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas osas. Muuta tuleb ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse osaliselt ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 2078,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 06.05.2021 seisuga 246,78 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Avaldus jääb rahuldamata põhinõude 278,04 euro, 06.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 23,31 euro ning 2078,60 eurot ületavalt põhivõla summalt arvestatava edasiulatuva viivise nõudes. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
12.Puudutatud isiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kohus ei pea praegusel juhul vajalikuks määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Lisaks ei ole puudutatud isik määruskaebuses ka vastavat taotlust esitanud, vaid ta on seda esimest korda maininud 17.06.2024 e-kirjas. Seega on taotlus esitatud hilinenult.
13.Asjaolu, et maakohus ei viinud kohtukoosseisu vahetumise järgselt läbi kohtuistungit, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 20 lg-st 1 tulenev kohtu kohustus arutada asja algusest peale ei tähenda seda, et nii kõik seni poolte esitatud taotlused ja seisukohad kui ka kohtu tehtud menetlustoimingud muutuksid olematuks ja tuleks uuesti esitada või teha (TsMS I komm (2017), § 20, p 3.2). Asja algselt menetlenud kohtunik viis läbi kolm kohtuistungit, mistõttu on kohus puudutatud isiku tulenevalt TsMS § 477 lg-st 4 ära kuulanud. Lisaks võib kohus TsMS § 477 lg-st 2 tulenevalt
vaadata hagita asja läbi kohtuistungit pidamata. Kui uus kohtukoosseis leidis, et asjas on esitatud piisavalt seisukohti ja tõendeid ning puudutatud isik on tema taotlusel ära kuulatud, ei pidanud maakohus uut kohtuistungit korraldama.
14.Volituse andmise ajal oli UKl avaldaja suhtes esindusõigus, tema poolt LKle antud volitus on tähtajatu (dtl 44) ning see kehtib kuni avaldaja poolt volituse tagasivõtmiseni (TsÜS § 125 lg 2 p 5).
15.Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevust perioodi oktoober 2017– märts 2021 eest. Kuni 31.12.2017 kehtis KÜS ning 01.01.2018 hakkas kehtima KrtS.
15.1.Kuigi KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel teisiti, olema korteriühistu põhikirjas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ning milline on nende kulude arvestuse viis. Sama kehtib ka KrtS § 40 lg 2 kohaldamisel. Kui põhikirjas on ette nähtud kulude jaotus vastavalt tegelikule tarbimisele, siis tuleb põhikirjas ette näha ka see, kuidas tehakse tegelik tarbimine kindlaks (RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460, p 16.1). Maakohus leidis ekslikult, et avaldaja põhikirja p 3.2.6 võimaldab avaldajal pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, kuna selles sisaldub viide, mille kohaselt ühistu liige kohustub tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja p-i 3.2.6 esimene lause ei sätesta, millised konkreetsed kulud ja kuidas tuleb korteriomanike vahel jagada. Avaldaja põhikirja (dtl 213–222) p 3.2.6 teine lause näeb ette, et sihtotstarbeliste maksete (sh prügivedu ja üldelekter) suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Seega on avaldaja kulujaotus prügiveo ja üldelektri osas vastuolus seaduse ja avaldaja põhikirjaga. Üldkoosoleku otsusega ei saa kulusid seadusest ja põhikirjast erinevalt jagada. Kulude teisiti jagamiseks tuleb muuta põhikirja. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu seisukoha (RKTKm 09.05.2012, 3-2-1-52-12, p 12) kohaselt saab mõistlik kulujaotus olla välja kujunenud korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuste alusel või tavana vaid juhul, kui põhikirjas ei ole mingi konkreetse kulu jaotamise korda ette nähtud. Praegusel juhul on avaldaja põhikirjas prügiveo- ja üldelektri kulude jaotamise kord reguleeritud. Seetõttu puudub alus tava kohaldamiseks. Avaldaja esitas ringkonnakohtule prügiveo- ja üldelektri kulude põhikirjale vastava ümberarvestuse (dtl 722-727). Puudutatud isiku korteriomand moodustab 1/10 maja korterite kogupinnast. Ümberarvestuse kohaselt on võlgnevus vaidlusaluse perioodi üldelektri eest 18 eurot ning prügiveo eest 77,97 eurot. Puudutatud isik ei vaidlusta avaldaja esitatud ümberarvestuses nõutavaid summasid, mistõttu võtab ringkonnakohus need asja lahendamisel aluseks (määruse p 15.4).
15.2.Kuni 2021. aastani ei olnud avaldajal majanduskava kehtestatud. Korteriomanike 27.03.2021 üldkoosoleku protokolli (dtl 548–555) kohaselt otsustati kiita tagantjärele heaks 2017–2020 tariifimäärad järgmiselt: haldus- ja hoolduskulud 0,32 eurot/m2, reservfond (reservkapital) 0,15 eurot/m2, remondifond 1,13 eurot/m2. Lisaks otsustati, et alates 2021. aastast jätkatakse samade tariifimääradega. Päevakorrapunktis nr 4 võeti vastu otsus kinnitada majanduskava alates 01.01.2021.
Korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisuse alused saavad tuleneda KrtS § 29 lg-st 1 ning TsÜS § 38 lg-st 2. Puudutatud isik ei ole tuginenud eelnimetatud normides sätestatud tühisuse aluste esinemisele ning need ei nähtu ka asja materjalidest. 27.03.2021 üldkoosolekul varasemate aastate tariifimäärade ning 2021. aasta majanduskava heakskiitmine ei ole heade kommete vastane. Kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud ka muu korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 11). Seega on korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel võimalik kehtestada kulude kandmine ning arvestamise aluseks olevate tariifide suuruseid. Seda saab teha ka tagantjärele, kui tegemist on korteriomandi kaasomandi osa eseme jaoks vajalike ja põhjendatud kuludega. Näiteks näeb KrtS § 46 ette, et korteriühistul peab olema reservkapital. Mõistlikud ja põhjendatud kulud on üldjuhul ka hooldustasu ja remondifond. Puudutatud isik ei ole väitnud, et haldustasu, remondifondi ja reservfondi tariifid oleksid ebamõistlikult suured või et tegemist oleks maja jaoks ebavajalike kuludega. Samad tariifimäärad on kehtinud juba aastaid ning korteriomanikud on neid aktsepteerinud ja tasunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole korteriomanike 27.03.2021 üldkoosoleku otsused nr 3 ja 4 tühised ning avaldajal on õigus puudutatud isikult haldustasu, remondifondi ja reservfondi makseid kehtestatud tariifide ulatuses KrtS § 40 lg 1 ja KÜS § 151 lg 1 alusel nõuda. Avaldaja on nimetatud kulusid arvestanud lähtuvalt korteriomandite osade suurusest, mis on kooskõlas põhikirja p-ga 3.2.6 ning KrtS § 40 lg-ga 1. Puudutatud isik ei ole arvetes toodud haldustasu, remondifondi ja reservfondi maksete arvestust vaidlustanud. 15.3. Oktoober 2017 arvest nähtuvalt oli puudutatud isiku varasem võlgnevus avaldaja ees 567,83 eurot (dtl 174). Puudutatud isik on teinud pärast seda avaldajale makseid 11.03.2018, 16.06.2018, 27.10.2018, 30.12.2018 ja 03.11.2019 selgitusega „kü“, kokku 250 eurot (dtl 224– 228). Avaldaja selgitas, et arvestas need maksed varasema võlgnevuse katteks, välja arvatud novembri 2017 arve nr TE00007, mille katteks on arvestatud 40 eurot põhjusel, et raamatupidaja ei teadnud sel hetkel varasemast võlgnevusest. Olukorras, kus puudutatud isikul oli ka varasema perioodi eest 567,83 euro suurune võlgnevus, võis avaldaja arvestada tasutud maksed esmalt selle võlgnevuse katteks. Puudutatud isik ei ole väitnud, et tal enne avalduses nõutavat perioodi võlgnevus puudus. See, et avaldaja arvestas 40 eurot 2017. aasta novembri arvest maha, ei kahjusta puudutatud isiku õigusi ning avalduses nõutav summa on sellevõrra väiksem. Maakohus märkis õigesti, et puudutatud isiku esitatud maksekorraldusest ei nähtu, milliste arvete katteks ta need maksed teostas.
15.4.Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes on avaldaja poolt esitatud põhinõue arvete (dtl 106193, 248-257, 534-536 ja 590) põhiselt (sh haldustasu, remonditasu, reservfond, külm vesi, prügivedu, üldelekter ning mõnel kuul tasu koristamise eest) põhjendatud järgmiselt:
1) Oktoober 2017 (arve 1310) 45,33 eurot, kuid kuna avaldaja ise on võlaarvestustes nõudnud arve eest 44,54 eurot, lähtub kohus sellest. 2) November 2017 (arve TE00007) 48,98 eurot, millest on maha arvestatud laekumine 40 eurot. Jääk 8,98 eurot. 3) Detsember 2017 (arve TE00017) 45,26 eurot. 4) Jaanuar 2018 (arve TE00027) 49,10 eurot. 5) Veebruar 2018 (arve TE00037) 48,25 eurot. 6) Märts 2018 (arve TE00047) 49,87 eurot. 7 ) Aprill 2018 (arve TE00057) 44,90 eurot. 8) Mai 2018 (arve TE00067) 50,64 eurot. 9) Juuni 2018 (arve TE00077) 45,28 eurot. 10) Juuli 2018 (arve TE00087) 44,40 eurot. 11) August 2018 (arve TE00097) 55,31 eurot. 12) September 2018 (arve TE00107) 48,84 eurot. 13) Oktoober 2018 (arve TE00117) 45,09 eurot. 14) November 2018 (arve TE00127) 59,05 eurot. 15) Detsember 2018 (arve TE00137) 47,26 eurot. 16) Jaanuar 2019 (arve TE00147 ) 53,01 eurot. 17) Veebruar 2019 (arve TE00157) 44,40 eurot. 18) Märts 2019 (arve TE00167) 45,33 eurot. 19) Aprill 2019 (arve TE00177) 61,04 eurot. 20) Mai 2019 (arve TE00187) 51,52 eurot. 21) Juuni 2019 (arve TE00197) 52,72 eurot. 22) Juuli 2019 (arve TE00207) 54,78 eurot. 23) August 2019 (arve TE00217) 46,92 eurot. 24) September 2019 (arve TE00227) 51,49 eurot. 25) Oktoober 2019 (arve TE00237) 49,02 eurot. 26) November 2019 (arve TE00247) 54,16 eurot. 27) Detsember 2019 (arve TE00257) 51,10 eurot. 28) Jaanuar 2020 (arve E00267) 50,63 eurot. 29) Veebruar 2020 (arve E00277) 53,03 eurot. 30) Märts 2020 (arve E00287) 51,43 eurot. 31) Aprill 2020 (arve E00297) 49,93 eurot. 32) Mai 2020 (arve E00307) 50,34 eurot. 33) Juuni 2020 (arve E00317) 49,78 eurot. 33) Juuli 2020 (arve E00327) 48,64 eurot. 34) August 2020 (arve E00337) 59,83 eurot. 35) September 2020 (arve E00347) 45,15 eurot. 36) Oktoober 2020 (arve E00358) 45,60 eurot. 37) November 2020 (arve E00367) 62,05 eurot. 38) Detsember 2020 (arve E00377) 51,40 eurot. 39) Jaanuar 2021 (arve E00387) 56,46 eurot. 40) Veebruar 2021 (arve E00397) 48,29 eurot. 41) Märts 2021 (arve E00407) 52,99 eurot. Seega on puudutatud isiku võlgnevus ajavahemiku oktoober 2017. a kuni märts 2021. a eest 2078,60 eurot.
15.5.Õige on määruskaebuse väide, et põhivõlg sisaldab ka viiviseid. Avaldaja on oma nõuet vastavas osas korrigeerinud. Ringkonnakohus võtab aluseks avaldaja täpsustatud viivisearvestuse (dtl 683) ning arvestab selle ümber lähtuvalt eelmises punktis nimetatud põhivõla summadest. Sellest tulenevalt kujuneb viivisevõlgnevus järgmiselt: oktoober 2017 (arve 1310) eest 11,16 eurot; november 2017 (arve TE00007) eest 2,18 eurot; detsember 2017 (arve TE00017) eest 10,74 eurot; jaanuar 2018 (arve TE00027) eest 11,32 eurot; veebruar 2018 (arve TE00037) eest 10,89 eurot, Märts 2018 (arve TE00047) eest 10,93 eurot; aprill 2018 (arve TE00057) eest 9,58 eurot; mai 2018 (arve TE00067) eest 10,51 eurot; juuni 2018 (arve TE00077) eest 9,11 eurot; juuli 2018 (arve TE00087) eest 8,63 eurot; august 2018 (arve TE00097) eest 10,49 eurot; september 2018 (arve TE00107) eest 8,91 eurot; oktoober 2018 (arve TE00117) eest 7,97 eurot; november 2018 (arve TE00127) eest 10,12 eurot; detsember 2018 (arve TE00137) eest 7,8 eurot; jaanuar 2019 (arve TE00147) eest 8,41 eurot; veebruar 2019 (arve TE00157) eest 6,81 eurot; märts 2019 (arve TE00167) eest 6,67 eurot; aprill 2019 (arve TE00177) eest 8,62 eurot; mai 2019 (arve TE00187) eest 6,96 eurot; juuni 2019 (arve TE00197) eest 6,79 eurot; juuli 2019 (arve TE00207) eest 6,73 eurot; august 2019 (arve TE00217) eest 5,47 eurot; september 2019 (arve TE00227) eest 5,69 eurot; oktoober 2019 (arve TE00237) eest 5,12 eurot; november 2019 (arve TE00247) eest 5,33 eurot; detsember 2019 (arve TE00257) eest 4,6 eurot; jaanuar 2020 (arve E00267) eest 4,36 eurot; veebruar 2020 (arve E00277) eest 0 eurot; märts 2020 (arve E00287) eest 3,81 eurot; aprill 2020 (arve E00297) eest 3,39 eurot; mai 2020 (arve E00307) eest 3,11 eurot; juuni 2020 (arve E00317) eest 2,78 eurot; juuli 2020 (arve E00327) eest 2,4 eurot; august 2020 (arve E00337) 2,6 eurot; september 2020 (arve E00347) eest 1,69 eurot;
oktoober 2020 (arve E00358) eest 1,42 eurot; november 2020 (arve E00367) eest 1,56 eurot; detsember 2020 (arve E00377) eest 0,97 eurot; jaanuar 2021 (arve E00387) eest 0,75 eurot; veebruar 2021 (arve E00397) eest 0,35 eurot; märts 2021 (arve E00407) 0,05 eurot. Seega on puudutatud isiku viivisevõlgnevus 06.05.2021 seisuga 246,78 eurot.
15.6.Avaldaja palus avalduses välja mõista viivise (sh TsMS § 367 alusel) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (viidates KrtS § 42 lg-le 1). Maakohus mõistis põhjendamatult puudutatud isikult avaldaja kasuks välja edasiulatuva viivise põhinõudelt määraga 0,07% päevas alates 07.05.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas osas. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse ning mõistab puudutatud isikult välja viivise põhinõudelt (2078,60 eurolt) alates 07.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2078,60 eurot, 06.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 246,78 eurot ning viivis põhinõudelt (2078,60 eurolt) alates 07.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldus jääb rahuldamata põhivõla 278,04 euro (2356,64-2078,60), sissenõutavaks muutunud viivise 23,31 euro (270,09-246,78) ning 2078,60 eurot ületavalt põhivõla summalt arvestatava edasiulatuva viivise nõudes.
17.Seoses avalduse osalise rahuldamisega muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel ka menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Kuna avaldus kuulub rahuldamisele 89% ulatuses, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel 89% ulatuses puudutatud isiku kanda ning 11% ulatuses avaldaja kanda.
18.TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.