Muud

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 25.06.2025. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik KxxxxKxxx esitas 12.01.2024. a Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning ülalpeetavaid ei ole. Võlgnikul on kesk-eriharidus (keskkonnatehnika lukksepp). Avalduse esitamise ajal töökoht puudub ning tegeleb aktiivselt töö otsimisega (alates 17.01.2024. a töötab TÖR andmetel PRINT BEST OÜ-s trükiste järeltöötlejana). Vara puudub. Võlgnikul on võlgnevusi vähemalt 48 440,69 euro ulatuses. Täitemenetlusi on kokku 37 ning seda 10 erineva kohtutäituri juures. Esitatud on taotlus täitemenetluste peatamiseks. Võlgnik on makseraskustesse sattunud seoses narkosõltuvusega. Võlgnik tunnistab probleemi ning viibis alates 11.04.2023. a kuni 08.01.2024. a xxxxxxxxx ravil. Kxxx Kxxx soovib jätkata ambulatoorse rehabilitatsiooniga (kestvusega keskmiselt 2 aastat). Töötuskassast suunatud võlanõustamisele. Võlgnik on avalduse esitamise seisuga sooritanud talle asenduskaristusena määratud ÜKT tunnid. Võlgnik soovib elada xxxxxxxxx. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka töö leidmise korral ei suuda võlgnik kohustusi täita. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. 19.01.2024. a saadeti avaldus kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. Kohus kuulas KxxxxKxxxx ära 11.03.2024. xxxxxKxxx kinnitas, et ta on vahetanud jaanuarikuus elukohta, elab nüüd xxxxxxxxx. Ka on ta asunud ametlikult tööle alates 16.01.2024, varem on töötanud ilma vormistamata. Kinnitab, et on sõltuvusest üle saanud, on praeguse eluga rahul ja soovib menetlust kohustuste täitmiseks ja nendest vabanemiseks. Soovib pangakontode vabastamist. Seni on ta lasknud talle makstava töötasu kanda isa kontole. Usaldusisik Kadri Noor on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku osalemiseks Kxxx Kxxxx maksejõuetusmenetluse. Kadri Noor kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Kohus võttis 13.03.2024. a määrusega Kxxx Kxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Kadri Noore. Kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning võimalikud sundtäitmised, samuti pooleliolevad kohtumenetlused. Kohus seadis Kxxx Kxxxxxx tema vara käsutamise keelu ja määras pangakontode aresti alt vabastamise. Usaldusisik Kadri Noor esitas 30.04.2024 kohtule usaldusisiku aruande. Esitatust nähtub, et võlgnikul puudub igasugune esemeline vara. Tal on vabatahtlikus pensionifondis 47.56 eurot, jätkab sissemaksete tegemist. Võlgniku sissetulekuks on töötasu OÜ-st Pxxxx Bxxx suurusega 1068,26 eurot kuus. Tal on pangakontod Swedbank pangas (kontojääk 381,92 eurot) ja AS-s LHV Pank, aga ka OP -s( Osuuspankki). Usaldusisikul ei ole õnnestunud Soome krediidiasutusest võlgniku pangakonto väljavõtet saada. Võlgnik on avaldanud usaldusisikule ja ärakuulamisel kohtule, et ta on oma esimesed palgamaksed palunud kanda oma isa pangakontole. Kohtuistungil 10.06.2024 ütles võlgnik, et nüüd laekub palk juba tema enda kontole. Usaldusisik on esitanud võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja (võlanimekiri), mille järgi on võlgnikul rahalisi kohustusi kokku summas 120 472,84 eurot, millest täitmisel olevad võlad Eestis kokku summas 45 652,02 eurot ja täitmisel olevad võlad Soomes kokku

summas 74 820,82 eurot. Usaldusisik tuvastas, et võlgnikul puudub kinnisvara ja liiklusvahendid Soomes. Võlgnik on avaldanud, et tal võib olla võlanõudeid veel ka Hispaanias. Usaldusisik on teinud järelepäringu võlgniku võimalike võlgade ja varade kohta Rootsis sealsele KRONOFOGDEN-le. Vastuse kohaselt ei saa nad infot tuvastada ilma isiku Rootsi sotsiaalnumbrita. Võlgnik ei ole suutnud usaldusisikule oma Rootsi sotsiaalnumbrit leida. Võlgniku jooksvad kulutused on kuus kokku umbes 891,69 eurot, mis on avaldatud märts 2024 kulude alusel. Usaldusisik on teinud rohkearvulised järelepäringud erinevatele asutustele Eestis, Soomes, Rootsis, kontrollinud muude pangakontode olemasolu. Usaldusisik palub kohtul kujundada seisukoht võlgniku pangakonto väljanõudmiseks Osuuspankki pangast ja Eestis kasutatud kolmanda isiku pangakonto väljanõudmiseks. Samuti võlgniku võlgade ja vara tuvastamiseks välisriikidest ja täiendavate tõendite kogumise vajalikkuse osas määruse nr (EN) 2020/1783 alusel. Usaldusisik annab hinnangu, et võlgnik KxxxxKxxxxon püsivalt maksejõuetu. Selle põhjuseks on hooletu finantskäitumine, mitte arvestades oma sissetulekuid ja tagasimaksmise võimalusi. See omakorda on mõjutatud varasemast võlgniku narkosõltuvusest. Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada võlgniku Kxxx Kxxx pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus pidas kohtuistungi 10.06.2024, milles võlgnik jäi soovi juurde välja kuulutada tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik vastas kohtu küsimustele võlgade kohta, mis tal on tekkinud välisriigis ja selgitas, mille eest nõuded on tekkinud. Kxxx Kxxx selgitas, et ta oli varem alkoholi ja narkootikumide kuritarvitaja, kuid nüüd on see lõppenud. Ta soovib leida paremat töökohta, et rohkem teenida. Usaldusisikule arusaadavalt on võlgnikul töötasu tõusnud. Võlgnik on motiveeritud menetlusse panustama. Usaldusisik Kadri Noor on nõus jätkama pärast pankrotimenetluse lõppu usaldusisikuna, võlgnik on sellega nõus.

Kohtu seisukoht FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas 11.03.2024. a toimunud ärakuulamisel võlgniku avaldust ja võimalusi maksejõuetusmenetluses ja 10.06.2024.a kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Kxxx Kxxx on nõus pankrotimenetlusega ja ta soovib panustada kohustustest vabastamise menetlusse. Ta on teadlik võlausaldajatele eraldiste tegemise kohustustest ja sellega nõus. Võlgnik on olnud varasemalt narkootiliste ainete tarvitaja, on kriminaalkorras karistatud ja praegu katseajal, kriminaalhooldus xxxxxxxxx. Tema eluviis on ta enda sõnul muutunud, tahab kohustustest vabaneda. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara, õigemini esemeline vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on sissetulek seni olnud 1068,26 eurot, kuid on lootus selle suurenemisele võlgniku katseaja lõppemisel. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 120 472,84 eurot, millest kohustused võlausaldajatele Eestis on 45 652,02 eurot ja võlausaldajatele Soomes 74 820,82 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et Kxxx Kxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik on palunud kohtul kujundada seisukoht Soome krediidiasutuses oleva võlgniku pangakonto väljavõtte nõudmise kohta ja kas Eesti krediidiasutusest välja nõuda kolmanda isiku pangakonto, mida võlgnik on kasutanud. Samuti on usaldusisik palunud kohtu seisukohta võlgniku võlgade ja võimaliku vara tuvastamiseks välisriikidest täiendavate tõendite kogumise vajalikkuse kohta määruse nr. (EN)2020/1783 alusel. Kohus märgib, et käesolevas maksejõuetusmenetluses tuleb lähtuda välisriikidest teabe saamiseks, aga ka muude maksejõuetusmenetlusest lähtuvate spetsiifiliste küsimuste lahendamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 sätetest, siinviidatud küsimustes aga eriti artiklist 28, mille kaudu teavitatakse võlausaldajaid ja sissenõudjaid teistes liikmesriikides liikmesriigis toimuvast maksejõuetusmenetlusest ja saadaks teabe saamise võimalus. Need ülesanded tuleb täita selleks nimetataval pankrotihalduril. Urmas Tross andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Urmas

Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Kxxx Kxxxx pankroti välja 28. juunil 2024. kell 16.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 17.07.2024. a algusega kell 09.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab kohus pankrotihalduri ettepanekul vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 25.06.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

• • • •

• •

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile Urmas Tross ning usaldusisikule Kadri Noor, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Kadri Noor esitas 15.05.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 12 tunni eest määraga 100 eurot tund, kokku 1200 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist Lux Innovation OÜ(registrikood 16168374) arvelduskontole nr EE 337700771010168371. Tasu summas 820 eurot maksta välja riigi vahenditest ning summas 380 eurot võlgniku vara arvelt. Usaldusisik märgib, et usaldusisiku korraldusel on võlgniku kontol arestitud rahalisi vahendeid aprilli 2024 töötasust summas 196,39 eurot ja mai 2024 töötasust summas 206,44 eurot. Usaldusisik on esitanud oma tööaja arvestuse, mille järgi on tal selles menetluses kulunud tööaega 16,5 tundi. Tasu taotleb 12 tunni eest. Kohus on hinnanud usaldusisiku tööaja arvestust ja leiab, et arvestades selle menetluse eripära (kohustusi välisriikidest rohkem kui Eestis) ja erinevate võlausaldajate suur hulka, on tööajakulu 16,5 tundi ehk 33 pooltundi põhjendatud. Kohus kontrollis, et Lux Innovation OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Usaldusisik on taotlenud temale tasu määramist pankrotiseaduse § 23 lg.3 sätestatud tasu määra järgi, jäädes tunnitasu 100 eurot juurde. Kohus ei pea seda põhjendatuks. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4, 51, tuleb kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 51), s.o määraga 33 eurot pooltund. PankrS § 23 lg 51 seletuskirja kohaselt Puudub mõistlik põhjus, miks riigi õigusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi õigusabi andmisest tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi tasumäärade erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse kehtestamiseks, millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus sarnaselt nagu advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatava määrusega. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (16,5 tundi ehk 33 pooltundi) 33x33=1089 eurot. Sellest 820 eurot väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 51 alusel ja summa 269 eurot mõistetakse välja võlgnikult. Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, Lux Innovation OÜ. Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.