OÜ Aktiva Finance Group hagi S V vastu 165,32 euro nõudes 166,09 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R Kostja: S V (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi S Vi vastu osaliselt.
2.Mõista S Vilt (isikukood xxx) OÜ Aktiva Finants Group (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 111,90 eurot ja sissenõudekulude hüvitis 25 eurot.
3.Mõista S Vilt (isikukood xxx) OÜ Aktiva Finants Group (registrikood 10746479) kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 01.09.2023 kuni 28.02.2024 summas 5,49 eurot ja viivis määras 9,9% aastas põhinõudelt 111,90 eurot alates 29.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi S Vi vastu sissenõudekulude nõudes 5, lepingutasu nõudes 15 eurot ja haldustasu nõudes 3,60 eurot.
5.Jätta menetluskulud 85% ulatuses S Vi ja 15% ulatuses OÜ Aktiva Finance Group kanda.
6.Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud 270 eurot ja mõista S Vilt välja 85% ehk 229,50 eurot OÜ Aktiva Finance Group kasuks. S Vil rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse reolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
2-24-102687 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 22.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 165,32 euro saamiseks. Kohus tegi 24.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas maksekäsu menetluse andis nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.02.2024 Harju Maakohtule hagi S V vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid AS xxx (krediidiandja) ja kostja 23.04.2023 järelmaksulepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 111,90 eurot.
4.Lepingu nr XXX kohaselt on krediidikulukuse määr 43,77% aastas ja intressimäär 9,9% aastas.
5.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 08.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 31.08.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. xxx AS loovutas 31.08.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
6.Krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks kogunud teavet laenutaotlusest ja maksehäireregistrist. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Teavet omandas krediidiandja taotluses esitatu andmetest. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
2-24-102687
7.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 111,90 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa katteks.
8.Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on 15 eurot. Kostja ei ole lepingutasu tasunud. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu 0,90 eurot kuus. 31.08.2023 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.05.2023-20.08.2023 osamaksete haldustasud, s.o. 3,60 eurot (4 x 0,90).
9.Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (05.10.2023 esimese tasulise nõudekirja maksumusega 15 eurot, 12.10.2023 teise tasulise nõudekirja maksumusega 5 eurot ja 28.12.2023 kolmanda tasulise nõudekirja maksumusega 5 eurot). Samuti nõuab hageja muid makseviivitusega tekkinud kulusid 5 euro ulatuses, mis koosnevad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kuludest, kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest, võlgnikule vastamisega seotud kuludest, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamises telefoni teel, emaili teel ja võlgnikule tehtavate kõnede kuludes ning võlanõude avaldamisega tehtud kuludes. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 30 euro ulatuses.
10.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 111,90 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 1.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.02.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 9,9% aastas so 0,03% päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 5,49 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 9,9% aastas.
11.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 16.03.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt, põhinõude, osade sissenõudekulude ja viivisenõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
2-24-102687
16.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja avalike registrite alusel.
17.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
18.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja kohustusi. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Üksnes kehtivate maksehäirete puudumine ja kostja täidetud laenutaotluse andmetest lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest.
20.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
21.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
22.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 111,90 eurot ja kostja ei ole teinud tagasimakseid.
23.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 111,90 eurot ja kohus rahuldab põhinõude.
24.Hageja ei nõua intressi. VÕS § 4034 lg 7 välistab hageja lepingutasu ja haldustasu nõude summas 18,60 eurot, mistõttu jätab kohus hagi selles osas rahuldamata.
25.Hageja on esitanud viivisenõude alates lepingu ülesütlemisest 01.09.2023 kuni hagi esitamiseni 28.02.2024 summas 5,49 eurot. Hageja nõuab viivist määras 9,9% aastas, mis vastab kokkulepitud intressimäärale.
26.VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise olukorras on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Kuivõrd hageja nõuab viivist määras 9,9% aastas, mis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
2-24-102687 määrast madalam, lähtub kohus TsMS § 5 alusel hagis esitatud nõudest ja rahuldab viivisenõude määras 9,9% aastas.
27.Hageja nõuab ühtlasi edasiulatuvat viivist 9,9% aastas põhinõudelt 111,90 eurot alates 29.02.2024 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab edasiulatuva viivisenõude.
28.Hageja nõuab sissenõudmiskulusid 30 euro ulatuses. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
29.Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud osaliselt 25 euro ulatuses. Kohus tuvastas, et hageja nõue jääb vahemikku kuni 500 eurot. Hageja on tõendanud nõudekirjade saatmist ja on saadetud pärast lepingu ülesütlemist ning kirjade maksumus vastab VÕS § 1132 lg 2 p-le 1. Täiendavat 5 euro suurust kulu, mis koosneb nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kuludest, kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest, võlgnikule vastamisega seotud kuludest, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamises telefoni teel, emaili teel ja võlgnikule tehtavate kõnede kuludes ning võlanõude avaldamisega tehtud kuludes, kohus põhjendatuks ei pea, kuivõrd hageja ei ole kulude tekkimist tõendanud. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitise nõude 25 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
31.Kohus rahuldas hageja nõudest 165,99 eurot ca 85% ehk 142,39 eurot, mistõttu kohus jätab menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
33.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
34.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kulutusi õigusabile summas 527 eurot, millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu TsMS § 4842 alusel ja 3 tunni ulatuses hagejat esindava juristi õigusteenus tunnihinnaga 169 eurot seoses hagiavalduse koostamise, tõenditega tutvumise, kogumise, komplekteerimise ja kohtule esitamisega.
35.Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud.
36.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad
2-24-102687 sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.
37.Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud kulu õigusabile 150 eurot (100 * 1,5).
38.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 270 eurot (100 + 20 +150) . Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 85% hageja menetluskuludest ehk 229,50 eurot.
39.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
40.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
42.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16.03.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.