OÜ Aktiva Finance Group hagi Y Z vastu võla nõudes 1711,17 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: S R (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post xxx) Kostja: Y Z (isikukood xxx; elukoht xxx) Lihtmenetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Y Zlt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus 1000,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 62,81 eurot ja alates 21.06.2023 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (1000,49 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud jätta 70% ulatuses Y Z kanda ning Y Z menetluskulud 30% ulatuses OÜ Aktiva Finance Group kanda.
4.Välja mõista Y Zlt OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskuluna 444,50 eurot, millest riigilõiv moodustab 220,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 14 eurot ja põhjendatud õigusabikulud 210 eurot.
Välja mõista Y Zlt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Jätta Y Z kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
7.Toimetada otsus Y Zle kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y Zlt 1269,38 euro saamiseks. Kohus tegi 17.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 01.06.2023 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.06.2023 kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 20.06.2023 esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi Y Z (kostja) vastu võla nõudes.
2.20.06.2023 esitatud hagiavalduse ja 19.12.2023 vastuse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx OÜ (edaspidi krediidiandja) 24.01.2020 krediidikonto lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 1000 eurot. Kostja pidi krediiti tagastama krediidiandja esitatud arvete alusel, kuid kostjal jäi tagastamata krediiti 1000,49 eurot.
3.Kostja rikkus krediidikonto lepingust tulenevaid kohustusi ning ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. 15.10.2022 edastas krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 29.10.2022), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 30.10.2022 lepingu nr xxx üles. Krediidiandja loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ-le 01.11.2022, mille kohta saatis kostjale teate. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 1000,49 eurot, intressi 88,61 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks
muutunud viivist 222,90 eurot ning viivist alates 21.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni 34,90% põhivõlalt aastas.
4.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete, konto väljavõtete ja kogutud andmete alusel. Krediidiandja hindas saadud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, avalike andmebaaside ja vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale. Lepingu sõlmimisel on esialgne võlausaldaja hinnanud kostja krediidivõimelisust konto väljavõtte põhjal. Kosta ei esitanud eraldi pangakonto väljavõtet, vaid andis oma pangakontode analüüsimiseks tehnilise ligipääsu teenusepakkujale ning krediidiandja kasutas automaatset programmi, mille tulemusena koostati ülevaade päritud andmete kohta. Lisaks teostas krediidiandja päringuid Taust.ee ja Ametlike teadaannete portaali. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täitsa. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Kostja vastuväited
5.Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustuse kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 16.04.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 1000,49 eurot, intressi 88,61 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 222,90 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise, alates 21.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni, väljamõistmist 34,9% põhivõlalt aastas.
12.Hagiavaldusest nähtub, et xxx OÜ ja Y Z sõlmisid 24.01.2020 krediidikonto lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 1000 eurot (dtl 31-42). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 4.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 40) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud 1000,49 euro ulatuses.
13.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,61% = 61,83%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 41,75% aastas (dtl 31), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
14.Krediidiandja ütles krediidikonto lepingu nr xxx üles 30.10.2022 (dtl 43) ning loovutas nõude hagejale 01.11.2022 (dtl 44). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
16.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
17.Kohus selgitas 24.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb lepingu kehtivuse kontrolliks välja tuua krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised, esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 108-110).
18.Hagiavaldusest, vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 903,84 eurot ja finantskohustused 477,52 eurot (dtl 45). Kostja märkis enda töökohaks xxx. Kostja laenutaotluses märgitud andmed kontrolliti üle. Krediidiandja sai kostja konto analüüsil teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 903,84 eurot ning väljaminekud 477,52 eurot. Kuigi kostja elamiskulusid ei märkinud, arvestas krediidiandja elamiskuludeks 150,00 eurot. Krediidiandja arvestas kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (99,41 eurot) tuludest maha ning sai teada, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 176,91 eurot. Krediidiandja teostas lepingu sõlmimise eel päringu Taust.ee ja Ametlike Teadaannete portaali, mille järgi kostjal maksehäired ja teadaanded puudusid. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud ka ajakohast pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Hageja on selgitanud, et ta on laenu väljastamisel teostanud kostja konto analüüsi vastavat programmi kasutades, kuid kohtule nähtub, et kostja kontoanalüüs on teostatud perioodil 10.05.2019 kuni 09.08.2019 (dtl 140 -176), kuigi krediidikonto leping nr KK3511809 sõlmiti 24.01.2020, st üle 5 kuu hiljem. Seega ei saa krediidiandja teostatud kontoanalüüsi pidada piisavaks, et hinnata enne 24.01.2020 lepingu sõlmimist kostja krediidivõimet. Piisavaks ei saa ka lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu ajakohasest pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ega teated Ametlikes Teadaannetes ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Riigikohus on lahendis 2-2113098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
20.Kostja on kasutanud krediiti ja ei ole tagasimakseid teinud 1000,49 euro ulatuses (dtl 6063), mille hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata põhiosana. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 29.11.2022 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud krediidi, s.o 1000,49 eurot.
21.Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist krediidikonto leping nr xxx alusel perioodil august 2022 kuni oktoober 2022 summas 88,61 eurot. Pooled on kokku leppinud intressimääras 34,90% aastas. Kuna kohus tuvastas eespool, et laenuleping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.
22.Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust nõuda ka sissenõudekulu 50 eurot.
23.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 222,90 eurot. Hageja märgib, et arvestab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, so 31.10.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.06.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras 34,90% aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 21.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,90% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist krediidikonto lepingus nr xxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 34,90% aastas, vaid kohus mõistab kostjalt välja viivise alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast 31.10.2022 kuni hagi esitamiseni 20.06.2023 põhinõudelt 1000,49 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 62.81 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt ka hageja taotluse mõista kostjalt välja viivised alates 21.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning mõistab viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1000,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 62,81 eurot ja alates 21.06.2023 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (1000,49 eurolt) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus rahuldas
hagi osaliselt põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 70% ulatuses ja kostja menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot, õigusabikulud 949,50 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 70% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 220,50 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulud ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2,5 tunni eest 300 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 70% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 224 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
27.Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
28.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
29.Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.