Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus E M vastu võlgnevuse nõudes 1296,47 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad S R Kostja: E M (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi E M vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. E Mil rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 08.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 964,58 euro saamiseks. Kohus tegi 10.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 11.01.2024 määrusega maksekäsumenetluse ja edastas tsiviilasja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 30.01.2024 Harju Maakohtule hagi E M vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmis xxx OÜ kostjaga 12.04.2020 krediidikontolepingu nr. XXX, mille koduvate muudatuste tulemusena võimaldati kostjale krediidisummat 1500 eurot.
4.Kostja on lepingu kehtivuse ajal krediiti kasutusele võtnud kogusummas 1709,00 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2163,34 eurot (987,29 eurot põhiosa katteks + 1162,83 eurot intressi katteks + 3,22 eurot viivise katteks + 10,00 eurot meeldetuletuste katteks).
5.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 20.06.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 5.07.2023.Esialgne võlausaldaja loovutas 8.08.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
6.XXX lepingu sõlmimisel 12.04.2020 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, 11.04.2020 pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta ning 11.04.2020 maksehäirete päringuid. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase ja kostja pangakontoväljavõtet. Hageja esitas 14.02.2024 kostja kontoväljavõtte perioodil 10.05.2020 kuni 06.11.2020 (dtl 164-178).
7.XXX lepingu krediidilimiidi suurendamisel kuni 800 euroni 30.11.2020, kuni 1 000 euroni 04.12.2020, kuni 1 200 euroni 17.12.2020 hindas krediidiandja 30.11.2020 kliendi pangakonto väljavõtte analüüsi, mille tulemusena tuvastas, et kostjal on 5 tarbimislaenu kuumaksetega kokku 433,87 eurot (dtl 153), samuti laen.ee kohustus 30,05 eurot ehk kokku krediidikohustusi 463,92 eurot.
8.XXX lepingu krediidilimiidi suurendamisel 1 500 euroni 20.01.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, 20.01.2021 pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta ning 26.12.2020 ja 20.01.2021 maksehäirete päringuid.
9.Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
10.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 721,71 eurot. Selles summas oli kostjal võlgnevus lepingu ülesütlemise aja seisuga.
11.Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.03.2023 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 20.06.2023 osamakseni kokku summas 71,87 eurot (0,20+25,85+22,64+23,18). Kostja intressi tasunud ei ole.
12.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 40,00 eurot kujunemine: 17.07.2023 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 25.08.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 16.10.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud
2-23-145224 makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot* (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
13.Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 721,71 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 6.07.2023 kuni hagi esitamiseni 30.01.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40,79% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 168,50 eurot.
14.Kui arvestada, et lepingu kohaselt tuli laen tagastada 36 kuu jooksul, siis tagasimaksed tuli teha alates 18.04.2021 ning lõpptähtpäev 18.03.2024. Seega on kõikide tagasimaksete tähtaeg saabunud. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 378,48 eurot.
15.Käesoleval juhul lepingu alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas 1709,00 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 2163,14 eurot, millest 987,29 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 1162,63 eurot intressi katteks, 10,00 eurot meeldetuletustasude katteks ja 3,22 eurot viivise katteks. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.
16.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 16.02.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
19.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
20.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
21.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite ja kontoväljavõtte alusel.
22.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju
2-23-145224 kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
23.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
24.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja ei ole kostja kontoväljavõtet, mis eelneks vahetult 20.01.2021 krediidilimiidi suurendamisele 1500 euroni kogunud. Küll on krediidiandja kogunud kontoväljavõtte perioodil 10.05.2020 kuni 06.11.2020 ja seda 30.11.2020 analüüsinud ning tuvastanud, et kostjal on 5 tarbimislaenu kuumaksetega kokku 433,87 eurot (dtl 153), samuti laen.ee kohustus 30,05 eurot ehk kokku krediidikohustusi 463,92 eurot.
25.Kui eelnevalel krediidilimiidi suurendamistel arvestas krediidiandja krediidikohustustega summas 463,92 eurot, siis krediidilimiidi suurendamisel 1500 euroni 20.01.2021 enam mitte. Krediidivõimekuse arvutuskäigust (dtl 154) nähtub, et 20.01.2021 arvestas krediidiandja tarbimislaenuga summas 200 eurot mis oli määratud kliendi poolt. Olukorras, kus krediidiandjale oli teada, et kostjal on krediidikohustusi vähemalt igakuiselt 463,92 euro eest ja kohtule ei ole esitatud hilisemat kontoväljavõtet, kust krediidiandja oleks saanud veenduda, et kohustused on 20.01.2021 seisuga täidetud, ei saanud kostja lähtuda üksnes kostja avaldatud kohustuste summast 200 eurot, sest kostjale olid varasematest krediidilimiidi suurendamisest teada teistsugused asjaolud. On tähelepanuväärne, et kuu aega varasemalt limiidi suurendamisel 17.12.2020 krediidiandja tegelike kohustustega arvestas.
26.hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, 20.01.2021 pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta ning 26.12.2020 ja 20.01.2021 maksehäirete päringuid.
27.Võttes arvesse krediidiandjale teadaolevaid kohustusi 463,92 eurot, millele lisandub kostja poolt minimaalselt märgitud majapidamiskulude summa 150 eurot, tuli krediidiandjal arvestada kostja minimaalseteks kuludeks 613,92 eurot, millele lisandus uue krediidilimiidi suurendamise kuumakse 82,24 eurot. Selliste andmete alusel ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostjale on jõukohane 1000 euro suuruse sissetuleku juures krediidikohustuste teenindamine 546,16 euro ulatuses. Lisaks majapidamiskuludele tuli arvestada, et kostjal on ka kulutused eluasemele, söögile, tervishoiule jmt, igapäevased kulud.
28.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
29.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
30.Hageja on 22.03.2024 seisukohas avaldanud, et kostja on kogu lepingu jooksul kasutanud krediiti summas 1709 eurot ja teinud tagasimakseid kokku 2163,14 eurot, mistõttu juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.
2-23-145224
31.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel nõuet, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.
32.Järelikult puudub hagejal kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
34.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
35.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.