4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade A. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 16.11.2018 määrusega välja A. P. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. Tartu Maakohtu 03.12.2019 määrusega (jõust 19.12.2019) lõpetati A. P. pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. A. P. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik nimetamata ja kohustati A. P. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Väljamaksed tuli teha võlausaldajatele iga aasta 15. detsembril.
2.Käesolevaks ajaks peab võlgnikul olema esitatud kaheksa aruannet. Võlgnik on esitanud kohtule kuus aruannet pärast kohtu poolt saadetud meeldetuletusi.
3.Võlausaldaja Swedbank AS esitas 05.02.2024 taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlausaldaja leiab kokkuvõtvalt, et võlgnik ei ole näidanud üles initsiatiivi ega reaalset tahet oma kohustusi täita ning on seega süüliselt rikkunud endal lasuvaid kohustusi. Sellega on eeskätt võlgnik kahjustanud oluliselt võlausaldajate huve ning kohtul esineb alus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 03.06.2024. Võlgnik selgitas, et on olnud töötu ja aidanud vanemaid ning on nende ülalpidamisel.
KOHTU SEISUKOHT
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
6.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
9.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A. P. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
10.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.PankrS § 173 lõike 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas kuni 2022 veebruarini ettevõttes xxxxxxxxxxx, pärast seda on olnud töötu ja objektiivse põhjuseta ei ole sissetulekut teeninud ega ka otsinud mõistlikult tulutoovat tegevust. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid töötuna arveloleku ega töökoha otsingute kohta.
12.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 03.12.2019 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peab olema esitatud kaheksa aruannet. Võlgnik on esitanud kohtule kuus aruannet pärast kohtu poolt saadetud meeldetuletusi. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
13.PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kahel korral, kuid väiksemas ulatuses kui sätestavad täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132. Võlgniku eraldise võlgnevus on 1619,19 eurot. Võlgnik ei ole näidanud tahet võlgnevust tasuda. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3–5 toodud eraldamiskohustust.
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 1– 5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole täitnud kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi ega esitanud nõuetekohaselt ja õigeaegselt aruandeid. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega selle otsimisega. Samuti on võlgnik rikkunud raha eraldamise kohustust ning need rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve saada oma nõue võimalikult suures ulatuses rahuldatud.
15.Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on rikkunud PankrS
§ 173 lõigetes 1–5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub A. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud A. P. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.