Tööõigus

2-23-3958

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kahe päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Töövaidluskomisjon rahuldas 09.02.2023 otsusega töövaidlusasjas nr XXX X X avalduse X OÜ vastu osaliselt. X OÜ esitas Viru Maakohtule hagi töövaidluskomisjoni otsuse tühistamiseks, mida kohus käsitleb taotlusena töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja esitas kohtule 24.04.2023 hagiavalduse, milles palus kohtul kostjalt välja nõuda saamata jäänud töötasu summas 4052,42 eurot, välislähetuse päevaraha summas 559,25 eurot, haigushüvitis summas 459,01 eurot, puhkusehüvitis summas 914,42 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 2880 eurot. Lisaks palus hageja mõista välja viivised ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis 27.04.2023 kohtumäärusega asja menetlusse. Pooled esitasid kohtule allkirjastatud kompromisslepingu 02.06.2024, paludes kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus palus pooltel täpsustada, kas tegemist on netosumma või brutosummaga, pooled kinnitasid, et tegemist on netosummaga (dtl 455).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega leiab, et menetlusosaliste poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

2-23-3958 TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kuna menetlusosaliste poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Küll aga peab kohus vajalikuks selgitada, et hageja nõude esemeks on töötasu ning töösuhte raames makstavad tasud, mis on maksustatavad. Asjaolu, et pooled on kokkuleppes nimetatud summasid käsitlenud kahjuhüvitisena, ei tähenda, et summadelt ei tuleks kinni pidada tulumaksu ja maksta ka kõik muud seaduses ettenähtud tööjõumaksud. Pooled on kinnitanud, et kokkuleppes kajastatud summa on netosumma (dtl 455). Kohus on seda ka pooltele selgitanud (dtl 461). TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises. Kohus leiab, et edasikaebamise õiguse lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada. Pooled on kompromissis taotlenud, et jõustunud kohtumääruses oleks avaldatavad andmed piiratud vastavalt TsMS § 462 lõikele 2. TsMS § 462 lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab poolte taotluse TsMS § 462 lg 2 esimese lause alusel ja määrab, et jõustunud määruse avalikustamisel arvutivõrgus tuleb asendada määruses märgitud menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning avalikustamata tuleb jätta hageja isikukood ning kostja registrikood.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et

2-23-3958 menetluskulud kannab kostja X OÜ ning menetluskulude suurus on arvestatud hagejale väljamakstava kahjuhüvitise koosseisu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.