Menetlusosalised ja nende Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindajad esindaja Helina Sild Kostja: X (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Holm Bank AS-i hagi X vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista Xlt Holm Bank AS-i kasuks välja 29. augustil 2024 sõlmitud laenulepingust nr 52408290083 tulenev põhivõlg 299,01 eurot, intress 9,51 eurot, viivis 12,26 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot.
3.Mõista Xlt Holm Bank AS-i kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (299,01 eurot) alates
9.oktoobrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni viivisemääraga 14,99% aastas ehk 0,041068% päevas.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Holm Bank AS (hageja) esitas Viru Maakohtule 8. oktoobril 2025 hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 29. augustil 2024 sõlmitud laenuleping nr 52408290083. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 299,01 eurot, intress 9,51 eurot, viivis 12,26 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ning jooksev viivis tasumata põhivõlalt (299,01 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 9. oktoobrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni viivisemääraga 14,99% aastas ehk 0,041068% päevas.
Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 3. novembril 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
6.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29. augustil 2024 laenulepingu nr 52408290083.
8.Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
9.Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
10.Lepingu sõlmimise ajal 29. augustil 2024 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,65%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 31,36% on seega väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. 2
11.Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Krediidiandja kontrollis tarbijakrediidi lepingu sõlmimisel kostjal regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (sh finantskohustused) mahtu kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel, kehtivate maksehäirete puudumist ning tegi päringu Maksu- ja Tolliametile. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 1350 eurot ning igakuiseks finantskohustuseks 422 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks taotlusel märgitud 1300 eurot ning kohustuseks kostja igakuised finantskohustused konto väljavõttelt 422 eurot, millele liitis arvestusliku elatusmiinimumi 338,20 eurot, kokku 760,20 eurot. Seega ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt (VÕS § 4034).
12.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
13.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 140 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
16.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.