2-25-20139/5 - Võlaõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

2-25-20139 nõudes. Hagiavalduse kohaselt Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) on ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev minimaalse kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Selleks peab logima sisse oma iseteenindusse kasutades isikukoodi ja pin-koodi. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. - Kostja esitas 12.06.2018 laenutaotluse Multitude Bank p.l.c (edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kostja on esitanud laenutaotluseid kokku 46 korral). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 12.06.2018. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 3 000 eurot. - 22.01.2020 Pooled muutsid lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas kostjale Lepingu üldtingimused koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000 eurot. - 23.08.2023 muutsid pooled laenulepingu tingimusi ja sõlmisid lepingu LISA laenulimiidi suurendamiseks ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000 eurot. Muus osas pooled lepingutingimusi ei muutnud. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 11 079 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p 3 kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 45.22% aastas ehk 0.1239% päevas. Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 55.01% aastas. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p 3 kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 49,09% aastas ehk 0,1345 % päevas. 22.01.2020 Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 61,79% aastas. Lepingu hinnakirja kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 49,09% aastas ehk 0,1345 % päevas. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 16 809.50 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 6 078,51 eurot, kulude katteks 335,63 eurot ja intressi katteks 10395,36 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, märtsikuu osamakse summas 267,08 eurot, maksetähtaeg 12.04.2025, aprillikuu osamakse summas 272,41 eurot, maksetähtaeg 12.05.2025, maikuu osamakse summas 275,57 eurot, maksetähtaeg 12.06.2025, juunikuu osamakse summas 280,90 eurot, maksetähtaeg 12.07.2025 ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, 26.06.2025 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 11.07.2025. 2 (7)

5.Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt teostatud toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus. Kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita. VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 teine lause kohustavad krediidivõtjat esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe oma andmete osas. Lepingu punkti 3.4.16 kohaselt kinnitas Kostja, et ta on esitanud krediidiandjale kõik õiged andmed oma majandusliku olukorra ja Laenu kasutamise eesmärgi kohta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab 3 (7)

15.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud 5 (7)