nr 2-25-17230; Aktiva Finance Group OÜ hagi S.P. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks; tsiviilasja hind 2957,72 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja
Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress XXX) Sigrid Rahkema (XXX)
Kostja Asja lahendamine
S.P. (isikukood XXX; aadress XXX,) lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista S.P.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr L89014028523 alusel põhivõlgnevus 1170,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 155,05 eurot; välja mõista S.P.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1170,17 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses; 1.1 välja mõista S.P.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr CNT00000136538 alusel põhivõlgnevus 526,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 376,93 eurot; välja mõista S.P.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (526,95 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 88,5% ja hageja kanda 11,5 %; 2.2 välja mõista S.P.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 446,92 eurot; 2.3 välja mõista S.P.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 446,92 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte; 2.6 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest
kostja (rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud; 3.Selgitada: 3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt Inbank Finance ja S.P. sõlmisid järelmaksulepingu nr L89014028523, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 1739 eurot. Kaup väljastatud müüja Tele2 Eesti AS poolt, mis on kostjale kätte toimetatud pakiautomaati. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, tasumata oli kolm järjestikkust osamakset 10.07.2024, 10.08.2024, 10.09.2024 mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.10.2024. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 25.10.2024. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 30.10.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 32). Coop Finants AS (edaspidi kui esialgne võlausaldaja) ja S.P. sõlmisid 20.10.2023 Säästukaart Pluss lepingu nr. CNT00000136538, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, tasumata oli kolm järjestikkust osamakset 10.07.2024, 10.08.2024, 10.09.2024, 2
mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 30.10.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võlgnevuse jääk. 30.10.2024 loovutas Coop Pank AS kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 51). Hageja palub mõista lepingu L89014028523 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1170,17 eurot, sissenõudmiskulude nõue 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 263 eurot. Mõista lepingu CNT00000136538 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 796,95 eurot, intress 51,82 eurot, sissenõudmiskulude nõue 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 146,35 eurot. Mõista lepingu L89014028523 alusel kostjalt hageja kasuks viivis alates 3.10.2025 kuni põhinõude 1170,17 summas eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 24% aastas. Mõista lepingu CNT00000136538 alusel kostjalt hageja kasuks viivis alates 3.10.2025 kuni põhinõude 796,95 summas eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 19,90% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 385 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 23.10.2025, kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 2957,72 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud 17.10.2023 järelmaksulepingu nr. L89014028523, kauba maksumusega 1739 eurot (dtl 18-29) ning kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud 20.10.2023 krediidikontoleping CNT00000136538 (dtl 41-47).
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance ja Coop Finants AS olid oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandjad ütlesid lepingud üles vastavalt 25.10.2024 ja 30.09.2024 (dtl 30-31, 49-50). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti 800 eurot ja sõlmiti järelmaksuleping 1739 euro osas. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
8.Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 3
9.Hagiavalduse kohaselt järelmaksulepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekute arvestamisel lähtunud kostja poolt laenutaotlusel esitatud andmetest: igakuised sissetulekud on 800 eurot ning kohustused 380 eurot. Samuti tegi esialgne võlausaldaja päringu Maksehäireregistrisse, mille andmete kohaselt maksehäired puudusid. Coop Finants AS on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
10.Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet järelmaksulepingu nr. L89014028523 ja krediidilepingu nr. CNT00000136538, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks (dtl 32-40; 48.
11.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
12.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.
13.Järelmaksulepingu nr. L89014028523 (kauba maksumusega 1739 eurot) alusel on kostja teostanud makseid kokku 568,83 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1170,17 eurot. Krediidikontolepingu CNT00000136538 (krediidi 800 euro) 4
alusel on kostja teostanud makseid kokku 273,05 eurot (dtl 53-55), seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 526,95 eurot.
14.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus (leping nr L89014028523 põhivõlgnevus 1170,17 eurot) perioodi 26.10.2024 – 13.01.2026 eest on kostjal viivis 155,05 eurot ja (lepingu nr CNT00000136538, põhivõlgnevus 526,95 eurot) 31.10.202413.01.2026 viivis 69,11 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.
16.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1170,17 eurolt ja 526,95 alates kohtuotsuse tegemisest (14.01.2026) kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
17.Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
19.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 88,5% ulatuses kostja ja 11,5% ulatuses hageja kanda.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 385 eurot ning õigusabikuludest summas 338 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on 5
tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 505 x 88,5% = 446,92 eurot.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (446,92 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.