Harju Maakohus Mai Grauberg
Kohtuotsuse avalikult teatavaks 14. juuni 2024, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-24-104911 Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
OÜ Europark Estonia hagi Seven Star Shipping vastu võlgnevuse nõudes 30 eurot nende Hageja: OÜ Europark Estonia (10811490, Solaris bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, Tallinn) Lepinguline esindaja Elari Arjakas, e-post: xxx Kostja: Seven Stars Shipping OÜ (registrikood 12999428, Peterburi tee 46, Tallinn, Harju maakond, 11415, e-post: xxx), esindaja juhatuse liige X, e-post: xxx Lihtmenetlus
Resolutsioon
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga nr XXXXXX (edaspidi sõiduk) oli pargitud 11.12.2021 Tähesaju 5, Tallinn parkimisalal. Hageja opereerib märgitud alal parkimist. Asudes parkima, sõlmis kostja hagejaga parkimislepingu ülalviidatud kohas, ajal ja tingimustel. Kostja rikkus parkimistingimusi, kuna parkimise eest oli tasumata. Hageja esitas leppetrahvi nõude 10 eurot, mille kviitung nr 2021112211509207 asetati sõiduki esiklaasi kojamehevahele. Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 25.12.2021. Kostja leppetrahvi ei tasunud. Hageja saatis kostjale enne kohtumenetlust nõude kostja äriregistrijärgsele aadressile Peterburi tee 46, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11415, samuti saatis kostjaga seotud e-posti aadressidele. Kostja ei vastanud, leppetrahvi ei tasunud. Kuna kostja leppetrahvi ära ei tasunud, esitas hageja 05.02.2024 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse leppetrahvi 10 euro ja sissenõudmiskulude 40 euro nõude. Kostja tasus 06.02.2024 võlgnevuse katteks 20 eurot, millega on tasutud leppetrahv 10 eurot ja osaliselt 10 eurot sissenõudmiskulud. Tasumata on ülejäänud sissenõudmiskulud 30 eurot. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 113.1. lg 1 alusel kostjalt sissenõudmiskulusid 30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot, menetluskuludena riigilõiv 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse lõiv 65 € ja hagimenetluse täiendav lõiv 35 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning esindaja. Lisaks soovib menetluskuludelt saada ka viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, kostja sai teada nõudest ettevõtte e-posti aadressil 08.01.2024, kostja maksis 06.02.2024 trahvi ja kulud kokku 20 eurot, ei ole saanud varem teavitusi. Ei ole nõus ühegi täiendava kuluga. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool
kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita vastavalt kokkulepitule ja seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu. VÕS § 113.1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Hageja on esile toonud, et 11.12.2021 rikkus kostja viimasele kuuluva sõidukiga, reg.märk XXXXXX Tähesaju 5, Tallinn parkimislepingut, kuna tasu oli maksmata ja mille eest määras hageja leppetrahvi 10 eurot tasumise tähtajaga 25.12.2021. Kostja tasus 06.02.2023 võlgnevuse katteks 20 eurot, millega on ära tasutud leppetrahv 10 eurot ja osa sissenõudmiskuludest 10 eurot. Seda kinnitab kostja oma vastuses, et maksis ära 10 eurot kulusid ja leppetrahvi 10 eurot, mille tõendamiseks on esitatud ka maksekorraldus (dtl 77.) Nii ei ole vaidluse all, et 11.12.2021 sõlmisid pooled parkimislepingu, millest tuleneva VÕS § 271 järgse tasu maksmise kohustust kostja VÕS § 100 mõttes rikkus ning mille eest oli hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1 alusel leppetrahvi 10 eurot. Hageja asetas leppetrahvi nõude kviitungi sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, mida tõendavad hageja esitatud fotod (dtl 42, foto, dtl 52). Kuna leppetrahvi tasumise tähtaeg oli vastavalt leppetrahvi kviitungile 25.12.2021 ja kostja tasus selle 06.02.2024, rikkus ta VÕS § 100 mõttes leppetrahvi kui kõrvalnõude tasumise kohustust, olles samal ajal viivituses. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisil. Hageja esitatud leppetrahvi nõudekirjast 24.01.2022 nähtub, et see on saadetud e-posti aadressile xxx, millele kostja on viidanud ka oma vastuses hagile. Selles kirjas on antud tähtaeg trahvi 10 eurot ja kulude 10 euro tasumiseks 31.01.2022 (dtl 108). Hageja esitatud leppetrahvi nõudekirjast 03.05.2023 nähtub, et too on saadetud samuti kostja e-postile xxx (dtl 110). Kirjas on palutud võlg 10 eurot ja kulud 15 eurot, kokku 25 eurot, tasuda 10.05.2023. Hageja esitatud leppetrahvi nõudekirjast 08.01.2024 nähtub, et see on saadetud e-posti aadressidele xxx (dtl 65, 89, 112) ja xxx (dtl 108), milles on palutud võlg 10 eurot ja kulud 10 eurot (kokku 20 eurot) tasuda 15.01.2024. Lisaks on saadetud nõudekiri 25.01.2024 Peterburi tee 46, Tallinn, milles palus võla tasuda 01.02.2024 ning mille kohta on esitatud postiasutuse kviitung ja (dtl, 67, 91, 107). Äriregistri andmete kohaselt on aadress Peterburi tee 46, Tallinn ning e-post xxx kostja äriregistrijärgsed kontaktaadressid, mis on nähtavad äriregistrist (avalikud andmed). Nii on kostja selle kontakti ise avaldanud registris, mida hageja sai pidada mõistlikult võttes kostja kui ettevõtja kontaktiks ja millelt on kostjal võimalik kätte saada teiste isikute, antud juhul ka hageja tahteavaldusi selleks, et nendega mõistlikult tutvuda. Kostja on oma vastuse saatnud
kohtule e-posti aadressilt xxx, millele hageja on saatnud sama moodi nõudekirju. Teisisõnu on nimetatud kontakt kostjaga seotud kontakt, mida hageja sai samuti pidada kostja kui ettevõtja kontaktiks, millelt on kostjal võimalik kätte saada ka hageja tahteavaldusi, et nendega mõistlikult tutvuda. Ülalviidatud e-kirjadega, nõudekirjaga ning postikviitungiga on hageja tõendanud, et ta teatas nõudest kostjale temaga seotud kontaktaadressile mitu korda mõistlikul viisil TsÜS § 69 lg 2, § 70 järgi. Eeltoodu tõttu on alusetu kostja väide, et ta ei tea varasematest nõudekirjadest midagi ja ainuke e-kiri, millest ta sai, oli 08.01.24 e-kiri. Kohus märgib, et TsÜS § 69 lg 2 mõtte kohaselt ei pea toimetama meeldetuletuskirju kohtuväliselt isikutele kätte samade põhimõtete järgi nagu see toimub kohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete järgi. Oma 08.01.2024 nõudekirjas palus hageja kostjal tasuda 20 eurot (trahv ja kulud) hiljemalt 15.01.2024, mille kostja tasus hilinemisega 06.02.2024 (päev pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, mis esitati 05.02.204). Seega oli kostja alates 26.12.2021 (kui leppetrahv tuli ära tasuda vastavalt kviitungil märgitule, mis oli asetud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele) kuni 06.02.2024 leppetrahvi tasumisega viivitamises. Kuna kostja oli oma leppetrahvi tasumise kohustusega viivituses, on tegemist VÕS § 100 mõttes kohustuse rikkumisega. Nii oli hagejal õigus VÕS § 113.1 lg 1 alusel esitada 05.02.2024 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus leppetrahvi 10 euro ja sissenõudmiskulude 40 euro saamiseks. Kuna kostja tasus 20 eurot alles 06.02.2024, ei saanud hageja 05.02.2024 seda teada, kui ta oli esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse leppetrahvi 10 euro ja kulude 40 euro tasumiseks. Kostja väide, et maksekäsu avalduses oli nõue 135 eurot, on õige. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub, et hageja esitas 05.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista kokku 50 eurot, mis ongi leppetrahv 10 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot (dtl 92). Ülejäänud osa on menetluskuluna tasutud riigilõiv 65 eurot ja TsMS § 484.2 järgi (seadusjärgne) maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kumbki eelmärgitud kulu ei ole VÕS § 113.1 lg 1 järgne sissenõudmiskulu, mida hageja hagiavalduses nõuab. Kostja on jätnud ülejäänud sissenõudmiskulud 30 eurot (40-10) VÕS § 113.1 lg 1 järgi hagejale tasumata. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda VÕS § 113.1 lg 1 nimetatud kulusid, sest leppetrahvi tasumisega oli kostja viivituses. Kostja rikub VÕS § 100 mõttes ka VÕS § 113. 1 lg 1 tulenevat sissenõudmiskulude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.1 lg 1 alusel kohustuse täitmist - 30 euro tasumist. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 30 €. Menetluskulude jaotamine, rahaline suurus TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1,2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb rahuldada, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning neid ei määra kohus ka kindlaks. Kostja tasus maksekäsu kiirmenetluses vaid osa sissenõudmiskulusid 10 eurot. Seega oli hageja õigustatud hagi esitama ülejäänud nõudes. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Kuna asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on selline TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20 eurot põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv kokku 100 eurot. Nimetatud põhjendustel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi lõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja esitas hagiavalduses esindaja kulude nõude 2 tunni töö eest 220 eurot. Kostja on hagile vastanud, seega on ta hagiavalduses märgitud kulude nimekirja kätte saanud. Hageja esitas täiendavad kulud 14.05.2024 3 tunni ja 5 minuti eest ja see on kätte toimetatud kostjale saatmisega kostja vastuses näidatud e-posti aadressile xxx ning maksekäsu kiirmenetluses eposti aadressile xxx, millelt kostja saatis vastuväited. Seega on vastavad kulud kostjale kätte toimetatud 21.05.2024 (saadetud 15.05.2024). Kohus andis kostjale vastamise tähtaja hageja kuludele 29.05.2024 ja märkis, et kui kostja esitab kulud (tähtaeg 29.05.2024), siis saab hageja vastata kostja kuludele 10.06.2024. Kostja kulusid ei esitanud, vaid esitas oma arvamuse, kuid hageja on asunud oma 05.06.2024 vastuses täiendavaid menetluskulusid nõudma. Kohus ei nõudnud 15.05.2024 kirjas hagejalt mingeid uusi kulusid. Hageja on arvestanud kulusid koos eelnevaga kokku viimases dokumendis 3 tunni ja 55 minuti eest. Kuna hageja ei pidanud enam midagi esitama, kuid esitas, millega suurendas kulusid, ei arvesta kohus nende kuludega. Sellel pole ka tähtsust. Kohus hindab tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi ei ole hageja lepingulise esindaja kulud sellises ulatuses, nagu 05.06.2024 dokumendis põhjendatud. Tegemist on vaidlusega, mis ei olnud keerukas. Vaidlus oli vaid sissnõudmiskulude üle, kostja ei ole esitanud muid tõendeid peale maksedokumendi. Seega on põhjendatud hageja esindaja tööaeg 3 tunni eest varasemate kulude nimekirjade järgi, tasu määr 110 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 järgi 330 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 450 € (100 +20+330). TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.