4.Kohaldada Andres Jürimäe suhtes ärikeeldu kuni osaühingu MOVE (pankrotis) pankrotimenetluse lõppemiseni. Andres Jürimäel (isikukood: XXXXXXXXXXXX) on keelatud olla mistahes juriidilise isiku, sealhulgas välisriigi juriidilise isiku, juhtorgani liige, prokurist või likvideerija.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
6.Määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.
7.Saata määrus jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnale ärikeelu andmete avaldamiseks äriregistri avalikus toimikus. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib isik, kelle suhtes ärikeeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus rahuldas 21. juuli 2023. a määrusega Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse (maksejõuetuse teenistus) avalduse ja kuulutas välja osaühingu MOVE pankroti avaliku uurimisena, st riikliku järelevalvemenetlusena. Kohus nimetas osaühingu MOVE (pankrotis) pankrotihalduriks vandeadvokaat Anne Tammeri. Maksejõuetuse teenistus esitas
18.oktoobril 2023 Tartu Maakohtule taotluse pankrotiseaduse (PankrS) § 91 lg-s 2 sätestatud ärikeelu kohaldamiseks Andres Jürimäe (puudutatud isik) suhtes PankrS § 1928 lg 4 alusel. Maksejõuetuse teenistuse hinnangul esineb alus ärikeelu kohaldamiseks puudutatud isiku kui osaühingu MOVE (võlgnik) juhatuse liikme suhtes. Puudutatud isik on alates 30. maist 2015 osaühingu MOVE ainuke juhatuse liige, kes korraldas ja juhtis üksinda äriühingu majandustegevust.
Puudutatud isiku juhtimisel esinevad võlgniku tegevuses karistusseadustiku (KarS) §-s 209 sätestatud kelmuse kuriteo koosseisu tunnused. Võlgnik tegeles elektrigeneraatorite müügiga. Puudutatud isik sõlmis võlgniku nimel ostjatega suulised müügilepingud ja väljastas ostjatele ettemaksuarved 50%-le kauba ostuhinnast. Ostjad tasusid ettemaksu, kuid puudutatud isik võlgniku juhatuse liikmena müügilepinguid üldjuhul ei täitnud ja jättis ostjatele kauba hankimata. Kauba eest ettemakstud raha ostjatele ei tagastatud, vaid selle eest tasuti võlgniku varasemaid kohustusi ja võlgniku majandustegevusega mitteseotud teenuste ja kaupade eest või peeti ettemaksuna tasutud raha võlgniku pangakontolt kinni. Tegemist ei ole üksikjuhtumi, vaid mitme aasta jooksul toimunud järjepideva tegevusega. Aastatel 2021–2022 on võlgnik deklareerinud käibemaksuarvestuses 33 müügiarvet, kuid võlgniku arvelduskontodelt nähtuvad üksikud ostjatele kauba tellimisega seotud tehingud võlgniku väidetavate välismaiste äripartneritega. Pankrotihaldur on esitanud prokuratuurile kuriteoteate ja prokurör on 5. oktoobril 2023 alustanud KarS § 109 lg 1 tunnustel kriminaalmenetluse. Puudutatud isik on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 179 lg-test 1 ja 4 tulenevat kohustust koostada pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruanne raamatupidamise seaduses sätestatud korras ja esitada kinnitatud majandusaasta aruanne äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Võlgnik ei ole esitanud äriregistrile 2021. aasta majandusaasta aruannet, mille esitamise tähtpäev oli 30. juuni 2022, ja 2022. aasta majandusaasta aruannet, mille esitamise tähtpäev oli 30. juuni 2023. Puudutatud isik ei ole täitnud pankrotimenetluses kaasaaitamiskohustust ja on rikkunud PankrS §-des 85 ja 87 toodud kohustusi. Võlgnik ei ole esitanud haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanssi, vara ja kohustuste nimekirja. Puudutatud isik ei ole täitnud ÄS § 180 lg-st 5 tulenevat kohustust esitada õigel ajal pankrotiavaldus. Võlausaldaja OÜ Herakos esitas 6. jaanuaril 2023 võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Võlgniku suhtes on 2020. aastast olnud sundtäitmisel erinevate võlausaldajate nõuded. Mitme aasta jooksul puudus võlgnikul arvestatav müügitulu ning vanu võlgasid rahuldati uute ettemaksude arvel. Võlgnik pidanuks esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2021. aastal. Puudutatud isik rikkus maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Deklareeritud väljamaksed ei vasta tegelikult puudutatud isikule tehtud väljamaksetele. Puudutatud isik on teinud võlgniku arvel kulutusi, mis ei ole seotud võlgniku majandustegevusega. Puudutatud isik on kasutanud võlgniku raha isiklikuks otstarbeks, mitte võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Puudutatud isik on asutanud võlgniku arvel uue äriühingu, jätkates sama majandustegevusega OÜ-s Varutoide (registrikood 16464204). OÜ Varutoide on käibemaksukohustuslane, kuid on jätnud esitamata 2022. aasta oktoobri, novembri ja detsembri ning 2023. aasta maikuu käibedeklaratsioonid. OÜ Varutoide kasutab domeene, mis on registreeritud võlgniku nimele – elektrigeneraator.ee ja elektrigeneraatorid.ee, mida varem kasutas puudutatud isik võlgniku nimel tegutsedes. Äriregistri andmete järgi on puudutatud isikul kehtiv seos äriühinguga OÜ MoveInvest (registrikood 12220126). OÜ-l MoveInvest on esitamata 2020, 2021 ja 2022 majandusaasta aruanded ning maksudeklaratsioonid. Puudutatud isik on teinud võlgniku juhtimisel raskeid juhtimisvigu mitte raskelt hooletult vaid teadlikult ja eesmärgipäraselt. Ärikeelu kohaldamata jätmisel jätkab puudutatud isik samasugust tegevust ja isikute kahjustamist.
2.Puudutatud isik esitas taotluse kohta seisukoha, mille kohaselt ta ei ole pannud toime rasket juhtimisviga, ta on püüdnud ettevõtlusega tegeleda võimalikult hästi ning tagada äriühingu kasumlikkus ning kõikide kohustuste täitmine. Puudutatud isik on pankrotimenetluse ajal püüdnud leida vahendeid, et võlausaldajate nõudeid tasuda. Eesmärk ei ole olnud kliente petta ning kellegi raha omastada. Puudutatud isik edastas tellimused tehastele, kuid need on jäänud erinevatel põhjustel täitmata. Erinevad probleemid kuhjusid ning sellest tulenevalt ka tekkisid makseraskused. Puudutatud isik saab aru, et oleks pidanud esitama pankrotiavalduse varem, kuid tema soov oli raskest olukorrast välja tulla ning võlgniku tegevusega jätkata. Taotluses on etteheide võlgniku pangakaardiga ebamõistlikult palju tanklates maksmise kohta. Puudutatud isiku selgituste kohaselt oli objektide vahel palju sõitmist, lisaks oli kütus vajalik generaatorite töövalmidusse seadmiseks. Võlgniku arvelduskontolt riigilõivude tasumise kohta selgitas puudutatud isik, et tegemist oli eksliku maksega. Taotluses toodud tehingute osas puudutatud isikuga seotud juriidiliste isikutega jääb arusaamatuks, kuidas on nende puhul tegemist raske juhtimisveaga. Välja toodud summad ei ole nii suured, et tooksid kaasa võlgniku maksejõuetuse. Raha tuli ka võlgniku kontole. Puudutatud isik asutas uue osaühingu, et maksejõuetus ja probleemid ei läheks suuremaks. Eesmärgiks oli tagada, et uute klientidega sõlmitud lepingud saaksid täidetud ning et makseraskused ei kuhjuks. Samal ajal on puudutatud isik otsinud võimalusi, kuidas võlgniku võlausaldajate nõuded rahuldada. Puudutatud isikul ei ole olnud võimalik aruandeid erinevate probleemide tõttu õigeaegselt esitada.
3.Puudutatud isik jäi 16. novembril 2023 toimunud kohtuistungil oma seisukohtade juurde ning oli arvamusel, et ärikeelu kohaldamine ei ole vajalik. Puudutatud isik on nõus ennast muutma ning edaspidistest rikkumistest hoiduma. Pankrotihaldur ning maksejõuetuse teenistuse esindaja leidsid, et taotlus tuleb rahuldada.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 21. detsembri 2023. a määrusega maksejõuetuse teenistuse taotluse puudutatud isiku suhtes ärikeelu kohaldamiseks rahuldamata. Maakohus leidis, et PankrS § 91 lg-s 2 ja §-s 28 sätestatud eeldused puudutatud isiku suhtes ärikeelu kohaldamiseks ei ole täidetud. Puudutatud isik on elektroonilisest äriregistrist nähtuvalt alates 1. novembrist 2010 pankrotivõlgniku osaühing MOVE (pankrotis) juhatuse liige. Seega on saab tema suhtes kohus tulenevalt PankrS § 91 lg-st 2 ja PankrS § 19 lg-st 1 kohaldada ärikeeldu. Maakohus leidis, et ärikeelu kohaldamise aluseks saab olla eelkõige raske juhtimisvea tegemine PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 sätestatud isikute poolt. Kohus saab seda hinnata asjaolude põhiselt ja ärikeelu eesmärgist lähtuvalt. Ärikeelu põhiline eesmärk on olla preventiivne sunnivahend (RKTKm 22.02.2010, 3-2-1-124-09, p 15). Lisaks on ärikeelul ka pankrotimenetluse tagamise funktsioon. Riigikohus on rõhutanud, et ärikeelu määramine ei ole kohtu suvaotsustus ja ärikeelu kohaldamise määruses tuleb märkida ärikeelu kohaldamise alused ning põhjendused ärikeelu kohaldamise vajaduse kohta (vt nt RKTKm 22.02.2010, 3-2-1-124-09, p-d 17, 33). Riigikohus on 22. veebruari 2010. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09 p-s 15 selgitanud, et PankrS § 91 lg 2 alusel saab ärikeeldu kohaldada üksnes isiku suhtes, kes on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure tõenäosusega toime kuriteo, kuid keda ei ole selle eest veel süüdi tunnistatud (põhjendatud kuriteokahtlus) ning kelle puhul on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi sarnaseid kuritegusid. Ärikeelu kohaldamiseks ei piisa üksnes väärteokahtlusest või üksnes võimalikust kahju tekitamisest.
Osaühingu juhatuse liige peab olema oma kohustusi rikkunud tahtlikult ja põhjustanud sellega äriühingule kahju, milline käitumine vastaks tõenäoliselt mõne kuriteokoosseisu tunnusele. Maksejõuetuse teenistus on välja toonud 14 ostjat, kes tegid võlgnikule ettemakse, kuid kaupa ei ole saanud ning ka raha ei ole tagastatud. Maksejõuetuse teenistuse seisukoha järgi on tegemist kelmusega (KarS § 209), st osaühing on saanud varalist kasu teistele isikutele ebaõige ettekujutuse loomise teel. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta on tegelenud klientidele raha tagastamisega, on tasunud eraisikuna Toila Sanatooriumi nõude ning tänaseks on rahuldatud ka Värska Vara nõue ja ta tegeleb jätkuvalt kahju heastamisega. Maakohtu hinnangul ei ole piisavalt andmeid, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et puudutatud isik on võlgnikku juhtides suure tõenäosusega pannud toime kuriteo. Puudutatud isiku käitumises ei ole välja kujunenud pikemaajalist mustrit. KarS § 3851 järgne pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine on alates 1. jaanuarist 2015 dekriminaliseeritud, juhatuse liikmel tekib pankrotiavalduse mitteõigeaegsel esitamisel otsevastutus. Pankrotiseaduse seletuskirjast nähtub samas, et ärikeelu kohaldamise võimalikkus ei ole hetkel kehtiva seaduseredaktsiooni kohaselt piiratud üksnes Riigikohtu poolt välja toodud põhjendatud kuriteokahtlusega (195 SE II seletuskiri pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks, 09.12.2020, lk 3, ettepanek 23). Maakohtu hinnangul saab muul juhul kui põhjendatud kuriteokahtluse olemasolul, kohaldada ärikeeldu üksnes äärmuslikel ja erakordsetel juhtudel. Kohus kohaldab ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on teinud PankrS § 28 lõikes 2 nimetatud raske juhtimisvea, sh võib selleks olla pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse (hoolsus- ja lojaalsuskohustus) rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Juhatuse liige on mh käitunud oma juhtorgani liikme kohustuste vastaselt, kui ta teeb võlgniku nimel tehingu või toimingu, mis on või oli PankrS §-de 109-114 kohaselt tagasivõidetav. Taotluse kohaselt võib raske juhtimisviga olla eelkõige ÄS § 180 lg-st 51 tulenev pankrotiavalduse õigeaegselt esitamise kohustuse rikkumine. Maakohus sellega ei nõustunud. Puudutatud isik selgitas kohtule, et ta ei esitanud pankrotiavaldust, sest soovis võlgniku äritegevuse taastada. Maakohtule oli usutav puudutatud isiku soov leida lahendusi, mis võimaldaks tegevuse jätkamist, arvestades et äriühing on tegutsenud generaatorite valdkonnas pikaajaliselt ning kasumlikult. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 4 kohaselt tuleb kohustatud isikul koostada ja esitada majandusaasta aruanne; § 15 lg 1 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Puudutatud isik on jätnud esitamata õigeaegselt nii pankrotiavalduse kui ka majandusaasta aruanded, kuid maakohtu hinnangul ei ole tegemist nii suure riivega, millest tulenev kahju võiks olla väga ebaproportsionaalselt suur. Puudutatud isik on kohtule selgitanud, et soovib esitada puuduvad majandusaasta aruanded võimalikult kiiresti. Maakohus nõustus taotluses esitatud seisukohaga, et puudutatud isik on võlgniku juhtimisel pannud toime minetusi ja on kaheldav tema käitumine korraliku ettevõtja hoolsusega. Ärikeelu eesmärgiks ei ole aga karistada juhatuse liiget äriühingu pankrotistumise eest. Seega ei saa ka üksnes ebaõnnestunud äritegevust ja ebaotstarbekate majanduslike otsuste langetamist pidada piisavaks aluseks ärikeelu kohaldamisele. Ärikeeld on äärmiselt range meede ning kitsendab nii isiku töökoha valiku vabadust, ettevõtlusvabadust kui ka omandi käsutamise vabadust, mistõttu peab selle kohaldamine olema eriliselt põhjendatud. Ärikeelu kui preventiivse sunnivahendi kohaldamise keskseks kriteeriumiks on isiku ohtlikkus. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09 (p 33) peab ärikeelu kohaldamiseks esinema lisaks tõsine oht, et puudutatud isik võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna
uusi sarnaseid kuritegusid, kusjuures ohtlikkus tuleb tuvastada lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks). PankrS § 91 lg 2 eesmärk on eelkõige kolmandate isikute preventiivne kaitse. Puudutatud isiku suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlusi ega ole teda kuritegudes süüdi tunnistatud ega karistatud. TsMS § 172 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud puudutatud isiku enda kanda, arvestades et ärikeelu kohaldamise menetlus toimub avalikes huvides.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega kohaldada puudutatud isiku suhtes ärikeeldu kuni võlgniku pankrotimenetluse lõpuni. Maksejõuetuse teenistus ei nõustu maakohtu põhjendustega ja jääb oma taotluse juurde. Maakohus ei kaalunud ega põhjendanud oma otsuses kõiki puudutatud isiku raskeid juhtumisvigu ja tegevusi ning see on viinud väära kohtulahendini. Ärikeelu kohaldamise eelduseks on pankroti väljakuulutamine ja seda on võimalik pankrotiseaduse sätete järgi rakendada. Ärikeelu eesmärk ühtib karistusõigusliku lisakaristusena kohaldatava ettevõtluskeelu eesmärgiga – st ajutiselt kõrvaldada ettevõtlusest isik, kes ei osale ettevõtluses ausalt ja selle üldpreventiivseks eesmärgiks on majanduskeskkonna usaldusväärsuse tõstmine. Ärikeelu kohaldamise eelduseks ei pea olema kuritegu, vaid raske juhtimisviga. Pankrotimenetlus on oma olemuselt avaliku huviga menetlus, mille eesmärkideks on terve majanduskeskkonna tagamine ning heade äritavade juurutamine. Eestis on hetkel toimumas paradigma muutus, kus mitte ausalt, mitte lojaalselt ja mitte hoolsalt ning mitte õiguskuulekalt juhitavate äriühingute arv hakkab ületama ausalt, lojaalselt ja hoolsalt ning õiguskuulekalt juhitavate äriühingute arvu. 2023. aastal jättis tähtaegselt majandusaasta aruandeid esitamata üle 64 000 juriidilise isiku, kes tegelikult igapäevaselt tsiviilkäibes osalevad ning peidavad oma tegelikku majanduslikku seisu võlausaldajate eest. Ligi 77% juhul ei ole võlgniku juhtorgani liikmete poolt esitatud pankrotiavaldust õigel ajal. Eesti Vabariik on ettevõtlus-, majandus- ja ärikeskkonna mõistes, sh välisinvestorite ja võlausaldajate vaates kriitilises seisus võlausaldajatelele ausa ja terve keskkonna tagamise mõttes, mis tähendab, et ka kohtuvõim võib aidata kaasa Eesti terve majanduskeskkonna taastamisele ning headele äritavadele suunamisega. Võlausaldajate poolt puudutatud isiku vastu suunatud solidaarsete nõuete täitmist täitemenetluse käigus ei saa lugeda kahju heastamiseks pankrotimenetluse käigus. Osad võlausaldajad on asunud sunniviisiliselt enda nõudeid sisse nõudma puudutatud isikult kui võlgnikuga solidaarselt vastutavalt isikult. Puudutatud isik ei ole vabatahtlikult asunud heastama enda tegevusega võlausaldajatele tekkinud kahju ning pole sellekohast ettepanekut riikliku järelevalvena läbiviidava pankrotimenetluse ajal teinud. Kohtul tuleb hinnata puudutatud isiku tegevust ja tegevusetust Eesti ärikeskkonnas kogumina.
15.jaanuari 2024. a seisuga on Varutoide OÜ käibedeklaratsioonid esitatud ja osaühingul on alates 21. novembrist 2022. a maksuvõlg 5989 eurot. 15. jaanuari 2024. a seisuga on OÜ MoveInvest majandusaasta aruanded esitanud, jätkuvalt on esitamata maksudeklaratsioonid, mis võib viidata varjatud maksukohustuse olemasolule. Arvestades asjaoluga, et 2022. a majandusaasta aruande järgi oli tööl 8 inimest ning esitamata on tööjõumaksude deklaratsioonid, siis on suur tõenäosus, et osaühingul võib olla üsna suur varjatud maksukohustus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Pankrotihaldur nõustus kõigi kaebaja väidete ja seisukohtadega. Pankrotihaldur on seisukohal, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Puudutatud isik ei nõustu kaebaja poolt välja toodud seisukohtadega ning leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus lähtus õigesti Riigikohtu poolt antud juhistest ning pankrotiseaduse seletuskirjast. Kaebaja poolt nimetatud ärikeelu kohaldamise eesmärk on pelgalt kaebaja nägemus. Maakohus ei leidnud, et ärikeeldu ei ole võimalik kohaldada, kuna üldsusele jääb mulje, et juhatuse liiget karistatakse äriühingu pankrotistumise eest. Kohus on analüüsinud igat kaebaja poolt välja toodud rikkumist ning leidnud, et tegemist ei ole nii suurte minetustega, mis tooks kaasa vajaduse kohaldada ärikeeldu. Pankrotiseaduse seletuskirja kohaselt saab ärikeeldu kohaldada juhul, kui isik on oma kohustusi rikkunud kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on välja toonud, et ärikeeldu saab kohaldada ainult põhjendatud kuriteokahtluse korral. Seega juhul, kui isiku tegevuses on küll minetusi, mida saab ehk pidada ka raskeks juhtimisveaks, kuid mis on toime pandud hooletusest, ei ole ärikeelu kohaldamine võimalik. Puudutatud isik selgitas kohtule nii kirjalikult kui ka kohtuistungil oma tegevuste tagamaid ning maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et isik ei ole pannud toime rasket juhtimisviga tahtlikult ega olnud ka raskelt hooletu. See, kas puudutatud isiku suhtes ärikeeldu kohaldada või mitte, ei saa kuidagi sõltuda sellest, kas pankrotimenetlust tuleb oma olemuselt pidada avaliku huviga menetluseks või mitte. Samuti ei saa ärikeelu kohaldamine sõltuda sellest, kas Eestis on rohkem „ausaid“ ettevõtteid kui „ebaausaid“ ega ka sellest, mitmel korral on teised ettevõtte juhid pankrotiavalduse esitanud õigel ajal (kas pankrotiavaldus on esitatud õigel ajal on lisaks veel ka vaieldav ega ole seadusega täpselt määratletud). Kaebuses välja toodust nähtub üheselt, et puudutatud isik on asunud peale maakohtus toimunud kohtuistungit oma käitumist parandama. Puudutatud isik on asunud esitama majandusaasta aruandeid ja deklaratsioone, samuti on tasunud võlgnevusi. Puudutatud isik endiselt tegeleb raamatupidamise korrastamisega ning võlgnevuste tasumisega. Asjaolu, et osad ettevõtted said oma võlgnevuse kätte käendaja kaudu, ei saa pidada kohustuse rikkumiseks. Kaebaja viide, et isikud on pidanud käendajalt sunniviisiliselt nõudeid sisse nõudma, on arusaamatu. Kui isik soovib, et teine isik täidaks mingi nõude, siis tuleb seda nõuda. Pankrotihaldur, kes määruskaebuse ja selles toodud põhjendustega nõustus, ei ole samuti välja toonud, milles seisnes siis puudutatud isiku poolt pankrotimenetluses mitte kaasaaitamine ja mida puudutatud isik peaks veel kaasaaitamiskohustuse täitmiseks tegema. Puudutatud isik on aastaid tegelenud eduka äriga ning saanud hakkama kõigi kohustustega, mis tal seaduse kohaselt on. Puudutatud isikul tekkisid raskused, kuid ta ei hiili kõrvale oma kohustustest ning püüab neid järgemööda täita, mistõttu oleks tema suhtes ärikeelu kohaldamine äärmiselt ebaõiglane. Kaebusest kumab väga tugevalt läbi see, et puudutatud isiku suhtes tuleb kohaldada ärikeeldu sisuliselt selleks, et teised ettevõtjad oleksid hoolsamad. See aga ei ole ärikeelu kohaldamise mõte ja eesmärk.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab
Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse taotluse puudutatud isiku suhtes ärikeelu kohaldamiseks osaliselt. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.PankrS § 91 lg 2 järgi võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohus peab ärikeelu kohaldamist põhjendama ning määrama ärikeelu kohaldumise ulatuse. Kohus kohaldab ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on teinud PankrS § 28 lg-s 2 nimetatud raske juhtimisvea, sealhulgas võib raskeks juhtimisveaks olla pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine. Kohus, kuulanud ära halduri arvamuse, võib isiku taotluse alusel lõpetada ärikeelu ka enne pankrotimenetluse lõppu. PankrS § 28 lg 2 teise lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-te 4 ja 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
10.PankrS § 91 lg-st 2 tulenevalt saab ärikeelu kohaldamise aluseks olla eelkõige PankrS § 28 lg s 2 nimetatud raske juhtimisvea tegemine PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 sätestatud isikute poolt. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu poolt viidatud Riigikohtu 22. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09 on tehtud ajal, mil kehtis varasem PankrS § 91 lg 2 redaktsioon. Kehtiv PankrS § 91 lg 2 redaktsioon on avardanud võimalusi ärikeelu kohaldamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, mille kohaselt saab muul juhul kui põhjendatud kuriteokahtluse olemasolul kohaldada ärikeeldu üksnes äärmuslikel ja erakordsetel juhtudel.
11.Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 91 lg-s 2 sätestatud ärikeelu kohaldamise eeldused on täidetud. Puudutatud isik on rikkunud võlgniku juhtorgani liikme kohustusi vähemalt raske hooletuse tõttu. Võlgniku juhtorgani liikme kohustuste rikkumine on käsitletav raske juhtimisveana PankrS § 28 lg 2 mõttes. Arvestades et pankrotmenetluse aegse ärikeelu kohaldamise põhiline eesmärk on olla preventiivne sunnivahend, on asjaolusid arvestades puudutatud isiku suhtes ärikeelu kohaldamine põhjendatud.
12.Puudutatud isik võlgniku juhatuse liikmena on PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikuks, kelle suhtes saab ärikeeldu kohaldada. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik on alates
1.novembrist 2010 võlgniku juhatuse liige ja alates 30. märtsist 2015 võlgniku ainus juhatuse liige. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et puuduvad piisavad andmed, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et puudutatud isik on võlgnikku juhtides suure tõenäosusega pannud toime kuriteo ning esineks tõsine oht, et puudutatud isik võiks ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi sarnaseid kuritegusid. Maakohus on õigesti märkinud, et puudutatud isik on jätnud esitamata õigeaegselt nii võlgniku pankrotiavalduse kui ka majandusaasta aruanded. Seega on maakohtu hinnangul puudutatud isik võlgniku juhatuse liikmena rikkunud osaühingu raamatupidamise korraldamise (ÄS 183) ja pankrotiavalduse esitamise (ÄS § 180 lg 51) kohustust. Maakohus nõustus taotluses esitatud seisukohaga, et puudutatud isik on võlgniku juhtimisel pannud toime minetusi. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku käitumine korraliku ettevõtja hoolsusega ei ole mitte
ainult kaheldav, nagu märkis maakohus, vaid et puudutatud isik ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, mille kohaselt eelnimetatud kohustuste rikkumised ei anna alust puudutatud isiku suhtes ärikeelu kohaldamiseks.
13.Raske juhtimisveana, mis võib anda alust ärikeelu kohaldamiseks, on PankrS § 91 lg-s 2 eraldi nimetatud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine. ÄS § 180 lg 51 järgi peab osaühingu juhatus esitama osaühingu pankrotiavalduse mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel püsiva maksejõuetuse ilmnemisest. Võlgniku pankrotiavalduse esitas 6. jaanuaril 2023 võlausaldaja OÜ Herakos. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku suhtes algatatud kokku 21 täiteasja, neist esimene
25.veebruaril 2020. Võlgnik tegeles peamiselt elektrigeneraatorite müügiga. Puudutatud isik jätkas aastatel 2021–2022 võlgniku nimel müügilepingute sõlmimisega. Enamikul juhtudel jäi ostjatel kaup saamata ja ostjatele nende poolt tasutud ettemaks tagastamata. Ostjate poolt ettemaksuna võlgniku pangakontole kantud rahast tasuti sh võlgniku varasemaid kohustusi ja võlgniku majandustegevusega mitte seotud teenuste ja kaupade eest või peeti ettemaksuna tasutud raha võlgniku pangakontolt kinni. Nendele ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvatele asjaoludele on tuginetud ka taotluses ärikeelu kohaldamiseks. Puudutatud isik on selgitanud, miks tellimused jäid täitmata, samuti on puudutatud isik osade võlgniku pangakontolt tehtud maksete osas selgitanud nende seost võlgniku majandustegevusega. Muus osas ei ole puudutatud isik eeltoodud asjaolusid vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajutise pankrotihalduri hinnang, mille kohaselt võlgnik oleks pidanud esitama pankrotiavalduse juba hiljemalt 2021. aastal. Seda, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu oluliselt varem kui 20 päeva enne pankrotiavalduse esitamist võlausaldaja poolt ja see pidi olema puudutatud isikule selge, kinnitab muuhulgas asjaolu, et puudutatud isik asutas võlgniku senise majandustegevuse jätkamiseks uue äriühingu OÜ Varutoide. Äriregistrist nähtuvalt OÜ Varutoide on registrisse kantud 21. märtsil 2022.
14.Raske juhtimisveana PankrS § 28 lg 2 mõttes on käsitletavad ka võlgniku raamatupidamise korraldamise ja aruandlusega seotud kohustuste rikkumine ning võlgniku arvelt isiklike kulutuste tegemine. Puudutatud isik ei ole täitnud osaühingu raamatupidamise korraldamise kohustust (ÄS 183) ja osaühingu maksukohustusi (MKS § 8 lg 1). Vaidlus puudub selles, et võlgnik ei ole esitanud äriregistrile 2021. aasta majandusaasta aruannet, mille esitamise tähtpäev oli 30. juuni 2022, ja 2022. aasta majandusaasta aruannet, mille esitamise tähtpäev oli 30. juuni 2023. Samuti on puudutatud isik jätnud deklareerimata talle 2021. ja 2022. aastal välja makstud juhatuse liikme tasu, millelt on kinni pidamata ja tasumata maksud. Puudutatud isik on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1), jätkates võlgniku nimel müügilepingute sõlmimist ja ostjatelt ettemaksude võtmist, olukorras kus ta ei suutnud tagada lepingute täitmist ja lepingute täitmata jäämisel ettemaksude tagastamist. Lisaks on puudutatud isik teinud võlgniku arvelt mitmeid isiklikke kulutusi, samal ajal kui võlgnikul puudus raha ostjatele nende poolt tasutud ettemaksude tagastamiseks.
15.Pankrotimenetluse aegne ärikeeld on preventiivne sunnivahend, mille eesmärk on välistada võimalikke uusi rikkumisi ja kolmandate isikute kahjustamist. Seega on ärikeelu kohaldamise kaalumisel põhjendatud arvestada puudutatud isiku tegevust teistes temaga seotud äriühingutes. Taotluses ärikeelu kohaldamiseks ja määruskaebuses on puudutatud isiku tegevuse iseloomustamisel tuginetud äriregistrist nähtuvatele andmetele, ringkonnakohus kontrollis neid andmeid ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga.
Vaidlust ei ole selles, et Andres Jürimäe asutas uue äriühingu OÜ Varutoide, milles jätkas võlgnikuga sama majandustegevust. Andres Jürimäe on OÜ Varutoide ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Taotluses ärikeelu kohaldamiseks oli esile toodud, et OÜ-l Varutoide olid esitamata 2022. aasta oktoobri, novembri ja detsembri ning 2023. aasta maikuu käibedeklaratsioonid. Määruskaebuse kohaselt olid 15. jaanuari 2024 seisuga aruanded esitatud, kuid äriühingul oli alates 21. novembrist 2022 maksuvõlg 5989 eurot. Äriregistrist nähtub (kontrollitud 11. juunil 2024), et OÜ-l Varutoide on Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt esitamata käibemaksudeklaratsioon, mille esitamise tähtpäev oli 20. mai 2024, ja osaühingul on alates 21. novembrist 2022 maksuvõlg 10 079 eurot 93 senti; OÜ-l Varutoide on endiselt esitamata 2022. aasta majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtpäev oli 30. juuni 2023. Andres Jürimäe on OÜ MoveInvest ainuosanik ja üks kahest juhatuse liikmest. Taotluses ärikeelu kohaldamiseks on esile toodud, et OÜ-l MoveInvest on esitamata 2020., 2021. ja 2022. majandusaasta aruanded ning maksudeklaratsioonid. Määruskaebuse kohaselt on majandusaasta aruanded esitatud, kuid jätkuvalt on esitamata maksudeklaratsioonid. Äriregistrist nähtub (kontrollitud 11. juunil 2024), et OÜ-l MoveInvest on Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt esitamata käibedeklaratsioonid ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid, sealjuures varasema esitamata käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäev oli juulis 2021; OÜ-l MoveInvest on alates 5. juunist 2024 sunniraha võlgnevus 500 eurot. Ülaltoodust nähtuvalt on puudutatud isik rikkunud juhatuse liikme kohustusi ka teiste temaga seotud äriühingute juhtimisel. Kuigi puudutatud isik on maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded osaliselt esitanud, ei ole sellest võimalik järeldada, et tema käitumine juhatuse liikmena oleks oluliselt muutunud. Puudutatud isik ei ole ärakuulamisel antud lubadusi täitnud, kuigi selleks on olnud piisavalt aega (nt OÜ MoveInvest maksudeklaratsioonide osas puudutatud isik selgitas, et nende esitamine käib ja plaan on kahe nädala jooksul korda saada, tl 107). Asjaolu, et OÜ-l Varutoide on maksuvõlg alates 21. novembrist 2022, mis on võrredeldes määruskaebuse esitamise aja seisuga oluliselt suurenenud, viitab ringkonnakohtu hinnangul ka OÜ Varutoide võimalikule maksejõuetusele. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega OÜ-l MoveInvest võimaliku varjatud maksukohustuse olemasolu kohta, arvestades et 2022. aasta majandusaasta aruande järgi oli tööl 8 inimest ning esitamata on tööjõumaksude deklaratsioonid.
16.PankrS § 91 lg 2 esimese lause kohaselt kohus võib juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Ringkonnakohus rahuldab taotluse osas, milles maksejõuetuse teenistus palub keelata puudutatud isikul olla mistahes juriidilise isiku, sealhulgas välisriigi juriidilise isiku, juhtorgani liige, prokurist või likvideerija. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata osas, milles maksejõuetuse teenistus palub mitte lubada puudutatud isikul töötada töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel juriidilise isiku äritegevust juhtivatel, korraldavatel, finants- ja raamatupidamisvaldkondlikel tegevustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avalduses toodud esile asjaolusid, mis annaksid alust nimetatud piirangu kohaldamiseks.
17.Arvestades et ärikeelu kohaldamise otsustamise menetlus toimub eelkõige avalikes huvides ning taotlus puudutatud isiku suhtes ärikeelu kohaldamiseks rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
18.Ringkonnakohus määrab TsMS § 478 lg 4 alusel, et määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.
19.Ärikeelu andmed avalikustatakse äriregistri seaduse § 26 lg 1 p 7 järgi äriregistri avalikus toimikus. Ringkonnakohus edastab määruse selle jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnale. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.