Inkassoteenused OÜ hagi K. K. vastu põhivõla 2476 euro 2 sendi, intressi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
3162 eurot 59 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Inkassoteenused OÜ (registrikood lepinguline esindaja Julia Vaganova Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
14997899),
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista K. K. Inkassoteenused OÜ kasuks välja 2486 eurot 73 senti (s.o põhinõue 2311 eurot 38 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 175 eurot 35 senti).
3.Mõista K. K. Inkassoteenused OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o 2311 eurolt 38 sendilt) alates 20. juunist 2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata Inkassoteenused OÜ põhinõue 164 euro 64 sendi ulatuses ja viivisenõue 12 euro 49 sendi ulatuses. Jätta täielikult rahuldamata Inkassoteenused intressinõue (237 eurot 65 senti).
5.Jätta menetluskuludest 85% K. K. ja 15% Inkassoteenused OÜ kanda.
6.Mõista K. K. Inkassoteenused OÜ kasuks välja menetluskulud 520 eurot 20 senti.
7.Mõista K. K. Inkassoteenused OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (520 eurolt 20 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 28. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. K. (kostjalt) 3105 euo 17 sendi saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19. juunil 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus 2901 eurot 51 senti (s.o põhinõue 2476 eurot 2 senti, intress 237 eurot 65 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 187 eurot 84 senti). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Primero Finance OÜ (endise ärinimega Mogo OÜ; esialgne võlausaldaja) ja kostja 2. märtsil 2022 laenulepingu nr LC02032022/0297, mille alusel sai kostja 2500 euro suuruse laenu. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks tasunud 23 eurot 98 senti. Ülejäänud osamakseid ei ole kostja tasunud. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 12. augustil 2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseni. Kuivõrd kostja oma kohustust ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu alates 30. augustist 2022 üles. Esialgne võlausaldaja on oma nõuded loovutanud hagejale.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 2. märtsil 2022 sõlmitud laenulepingust (dtl 30 – 35). Lepingu alusel sai kostja 2500 euro suuruse laenu, mille pidi tagastama maksegraafiku alusel.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub
tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
7.Vaidlust ei ole selles, et poolte oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev laenuandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
8.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 37,57% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (2. märtsil 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
9.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad
regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
10.Hageja on hagiavalduse p-s 2.1 selgitanud, et esialgne võlausaldaja kontrollis enne lepingu sõlmimist ja laenu väljastamist kostja maksevõimet MTA andmete põhjal, mille kohaselt oli kostja sissetulek ca 837 eurot kuus. Majandamiskuludena märkis kostja 300 eurot. Kostja suhtes ei olnud tehtud kohtulahendeid ning puudusid ka teated Ametlikes Teadaannetes, samuti ei olnud tal maksehäireid. Kohus selgitas 3. aprilli 2024 kohtunõudes, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Kohus palus hagejal täpsustada, kas esialgne võlausaldaja on nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Vastusena kohtunõudele märkis hageja, et on esitanud kõik tõendid, mida esialgne võlausaldaja oli hagejale üle andnud.
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on kohtule esitanud rahvastikuregistri väljavõtte (dtl 28), Maksu- ja Tolliameti tõendi kostja sissetulekute kohta (dtl 38 – 39) ja maksehäirete väljavõtte (dtl 40 – 41). Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku suurus. Esialgne võlausaldaja ei ole kindlaks teinud, kas kostjal oli veel finantskohustusi. Samuti ei ole veenvalt tõendatud, et kostja püsikulutuste (majandamiskulude) suuruseks oli 300 eurot. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja oleks pidanud küsima kostjalt ka konto väljavõtteid, millest võisid nähtuma ka kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud (nt muud finantskohustused). Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
13.Hageja on välja toonud, et lepingu alusel on kostja tasunud kokku 438 eurot 62 senti, millest esialgne võlausaldaja arvestas 23 eurot 98 senti põhivõla, 154 eurot 13 senti intressi, 250 eurot leppetrahvi, 51 senti viivise ja 10 eurot meeldetuletuskirjade katteks. Lepingu p 10.2 kohaselt, kui laenusaaja ei täida enda eritingimuste punktis 2 sätestatud kohustust esitada laenuandjale tähtaegselt ja laenuandjale sobivas koosseisus dokumente, mis tõendavad laenu abil sõiduki ostmist ning asjaolu, et sõiduki omanikuna on liiklusregistrisse kantud laenusaaja, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 250 eurot, kui mujal lepingus, sh eritingimustes ei ole eelnimetatud kohustuse rikkumise eest ette nähtud muud leppetrahvi summat. Laenusaaja peab tasuma leppetrahvi 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava nõude esitamisest laenuandja poolt. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud säte tühine VÕS § 4034 lg 7 alusel, samuti ei ole tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 või lg 3 alusel. Eelneva tõttu oli esialgsel võlausaldajal õigus arvestada kostja tasutud summast 250 eurot leppetrahvi katteks.
14.Vastavalt kohtu nõudele on hageja esitanud 11. aprilli 2024 menetlusdokumendis uue arvestuse olukorras, kus kohus leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhinõudena 2311 eurot 38 senti ja viivisena 175 eurot 35 senti. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhinõue 2311 eurot 38 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 175 eurot 35 senti (kokku 2486 eurot 73 senti), samuti viivise põhinõudelt (2311 eurolt 38 sendilt) alates 20. juunist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 164 euro 64 sendi ulatuses (2476,02 – 2311,38) ja viivisenõude 12 euro 49 sendi ulatuses (187,84 – 175,35). Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (237 eurot 65 senti).
15.Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 2901 eurot 51 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2486 eurot 73 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 85% ulatuses, jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 85% kostja ja 15% hageja kanda.
16.Kohtu määratud tähtajaks ei ole hageja täiendavat menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus lähtub hagis toodud menetluskulude nimekirjast. Selle kohaselt on hageja menetluskulud hageja menetluskulud 612 eurot (riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 192 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga.
17.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu (96 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga. Ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (2 h) on asja arvestades põhjendatud.
23.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 612 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 520 eurot 20 senti (612 x 0,85). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (520 eurolt 20 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.