Muud › CMR

kaup pidi olema kohale toimetatud täpselt kliendi ukseni. Aga oli toimetatud tolliterminali ja oligi kõik.“ asendada märkega „Kostja: Meil ei olnud kordagi öeldud, et kaup oli viivitatud või hiljaks jäänud. Meil oli öeldud, et kaup ei olnud kohale toimetatud. Meil oli kokku lepitud veolepingus, et kaup pidi olema kohale toimetatud täpselt kliendi ukseni. Aga oli toimetatud tolliterminali ja oligi kõik.“ Leheküljel 3, kell 00:37:26 märge: „Hageja: Minu klient küsis korduvalt, et kuidas ja millal toimetatakse kaup tollist kliendile. Väited on vastuolulised võrreldes kohtule esitatud kirjalikele tõenditele. Juhatuse liige saatis neid kirjad.“ asendada märkega „Hageja: Minu klient küsis korduvalt, et millal on võimalik kaup viia tolliterminalist kohale. Kostja väited on vastuolulised võrreldes kohtule esitatud kirjalikele tõenditele. Juhatuse liige saatis neid kirjad.“

Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Hageja nõue, põhjendused Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja - lepingujärgne tasu veoteenuse osutamise eest 5400 eurot (3600 +1800); - viivised 5400 eurolt, mis on sissenõutavaks muutnud hagi esitamise ajaks 110,07 eurot; - viivised põhinõude summalt (5400 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras, alates 10.10.2023 kuni 07.11.2023 51,48 eurot; − viivised summalt 1800 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras, alates 08.11.2023 -28.05.2023 123,55 eurot; − viivised summalt 1800 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras, alates 29.05.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui summas 1800 eurot; − kahjuhüvitis veotasu nõudmisega seoses kantud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 680 eurot; − viivised kahjunõude summalt (680 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summana ja sealt edasi protsendina kuni kahjunõudetäieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõudesummas 680 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja tellis 12.06.2023 hagejalt kaheksa diplomaatilisi esemeid sisaldavat kasti kogukaaluga 2596 kg (edaspidi ka veos või kaup) maanteeveo lähtekohast Paemurru 6, Maardu, Eesti sihtkohta 2 (18)

Amiryan 1, 0010 Jerevan, Armeenia. Veose saajaks oli Hollandi Suursaatkond Jerevanis (edaspidi saaja). Juhindudes vedaja 08.06.2023 pakkumusest, sõlmisid pooled vedamiseks kaubaveolepingu alljärgnevatel tingimustel (lisa 1): − Veo hind – 4500 eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi veotasu); − Kaks tööpäeva kauba tollile ja mahalaadimisele saaja laos, seisutasu kuni 3 päeva - 200 eurot/ööpäev ning alates 4. päevast – 250 eurot/ööpäev; − Kauba vedu toimub Türgi kaudu, kestusega umbes 2-4 nädalat; − Veo hind ei sisalda ekspordi/impordi tollivormistust, lisakulusid piiril ega ohtliku kauba, alkoholisisaldusega ega tubakatoodete vedu Veose üleandmine vedajale ja peale laadimine toimus 16.06.2023 (lisa 2). Vedaja hoidis saatjat veo kestel kursis kõigi vedu puudutavate asjaoludega. Saatja ja saaja olid teadlikud veose prognoositavast saabumisest ajavahemikus 04.07.2023 - 06.07.2023 (lisa 3). Kaup saabus Jerevani tollipunkti 06.07.2023, kus selgus, et saatja ega saaja ei ole kauba importtolli ette valmistanud. Vedaja teavitas saatjat 06.07.2023 veose tollipunkti saabumisest. Seejärel laadis kauba tolliformaalsuste teostamiseks tolliterminalis maha ja informeeris 07.07.2023 saatjat vajadusest kaup deklareerida ning valmisolekust viia kaup saajani pärast selle lahti tollimist, kasutades selleks allvedajat EGT Express CZ Ltd1 (edaspidi ka EGT) (lisa 4). Vedaja edastas 12.07.2023 saatjale tolliagendi kontaktid (lisa 5) ning jäi ootele kuniks kaup lahti tollitakse ning selle saab saajani vedada. Vedaja uuris 27.07.2023 saatjalt, kas tolliprotseduurid on teostatud ning kas kaup on peale laadimiseks ja sihtkohta toimetamiseks vaba (lisa 6). Saatja vedajale ei vastanud. Vedaja pöördus seejärel Armeenia koostööpartneri poole, kellelt saadi teave, et saatja on kauba lahti tollinud ja tolliterminalist ära viinud. Vedaja esitas 31.07.2023 saatjale kokkulepitud veotasu arve nr 1118 summas 5400 eurot (koos käibemaksuga) tasumiseks hiljemalt 08.08.2023 (lisa 7 ja lisa 8 – e-kiri). Saatja eiras oma 31.07.2023 vastuses maksmise kohustust ja palus hagejal saata CMR saaja allkirja ning templiga Armeenias (lisa 9). Tõendamaks, et kaup on saajale üle antud, palus hageja alltöövõtja EGT 02.08.2023 saajalt kinnitust kauba kättesaamise kohta (lisa 10), mida saaja ka kinnitas (lisa 11). Sellest hoolimata kostja veotasu arvet ei tasunud. Vedaja edastas 04.09.2023 ja 08.09.2023 meeldetuletuse arve tasumata jätmise kohta. Saatja keeldus oma 08.09.2023 vastuses veotasu maksmast, tuginedes üllatuslikult vedaja poolsele väidetavalt ajalubaduse kokkuleppe rikkumisele. Saatja hinnangul pidanuks veos sihtkohta jõudma 2-4 nädala jooksul, kuid tolliformaalsustest tulenenud viivituse tõttu jõudis kaup saajani 6 nädalat hiljem. Vedaja selgitas saatjale, et veos jõudis tollipunkti 06.07.2023, kuid ladustati 07.07.2023 tolliprotseduuride teostamise ajaks ajutiselt tollilattu, et vältida veoki tarbetut seismist. Koorma veokile jätmisel võinuks rakenduda seisutasu, mis ei oleks olnud saatja huvides. Ühtlasi selgitas vedaja, et alates veose tollilattu jõudmisest, ei saa vedajale tolliformaalsuste täitmisega seonduvaid etteheiteid teha, kuivõrd vedajal puudus kauba lahti tollimise kohustus. Vedaja palus arve tasuda hiljemalt 11.09.2023 (lisa 12). Vedaja esitas 12.09.2023 vedude tellimusi ja vedajaid ühendavasse veebiportaali Cargo.lt avaliku teate saatja võlgnevuse kohta. Kostja esitas teatele vastuväite, milles mh teatas, et pärast vedaja poolt veose tollilattu toimetamist, korraldas saatja ise veose toimetamise saajani (lisa 13).

3 (18)

Vedaja esitas 21.09.2023 saatjale nõudekirja 5400 euro koos käibemaksuga tasumiseks hiljemalt 27.09.2023. Vedaja hoiatas, et pöördub võlgnevuse tähtajaks tasumata jätmise korral veotasu nõudega kohtusse ning nõuab täiendavalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist (lisa 14). Saatja ei ole täitnud oma veotasu maksmise kohustust. Hagejal on kahtlus, et kostja tegutses kauba tollilaost saajani toimetamisel teadlikult eesmärgiga vältida hagejale veotasu maksmist. Nimelt, saaja kinnitus kauba kättesaamise kohta CMR-l on veolepingute puhul esmane tõend, mis kinnitab kauba kohale toimetamist ja vedajal veotasu saamise õigust. Antud juhul jättis kostja vedaja teavitamata kauba lahti tollimisest ja toimetas kauba ise tollilaost uue alltöövõtja abil saajani, lootes seeläbi vältida olukorda, kus saaja allkirjastab hageja CMR-i ehk kinnitab kauba saamist. Hiljem seadis kostja teadlikult hageja arve maksmise eelduseks kohustuse esitada CMR, millel on saaja allkiri ja tempel (lisa 9). Kui hageja täitis kostja nõudmise ja esitas saaja allkirjaga CMR-i, asus kostja väitma, et vedaja on hoopiski rikkunud veotähtaja lubadust (lisa 13). Vedaja selgitas nii ise (lisa 13) kui lepingulise esindaja vahendusel (lisa 14), et kostja etteheited vedajale on alusetud ning saatjal lasub veotasu maksmise kohustus. Sellest hoolimata saatja veotasu vedajale ei maksnud. Hageja põhinõue osutatud veoteenuse eest 5400 eurot. Kaup on saajale kätte toimetatud. Asjaolu, et kostja rikkus veolepingut ja jättis hageja kauba lahti tollimisest teavitamata ning viis kauba ise saajani, ei mõjuta kostja kohustust tasuda vedajale kokkulepitud veotasu. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 774 lg 1 ja 108 lg 1 alusel lepingujärgset veotasu summas 5400 eurot. Kostjal ei ole õigust keelduda veotasu maksmisest. Hageja pole rikkunud veotähtaega. Etteheite tolliformaalsuse täitmise kohta ja veo tähtaja rikkumise kohta, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole deklareerinud erihuvi tähtaja suhtes, kokkulepitud veotähtaeg oli kuni 2-4 nädalat, veolepinguga ei olnud hõlmatud tolliga seotud toimingud. Hageja leiab, et on täitnud oma kohustuse saatja ees nõuetekohaselt ja vastavalt kokkulepitule ega ole viivitanud ebamõistlikult kauba kohaletoimetamisega. Kauba saatja pole esitanud pretensioone kauba üleandmisel-vastuvõtmisel, seda pole teinud ka kostja, veo kestus polnud ebamõistlikult pikk. Isegi kui vedaja oleks väidetavat ajalubaduse kokkulepet rikkunud (mida hageja käesolevaga ei mööna), eo saa keelduda kohustuse täitmisest. Vedaja korraldas saatja tellimuse täitmise vastavalt kokkulepitule ning andis saatjale pidevalt veoga seotud teavet. Veose üleandmisest saatjalt vedajale ning selle jõudmise Armeeniasse, Jerevani tollipunkti vahele jäi kolm nädalat. Poolte kokkuleppe kohaselt ei kohustunud vedaja täitma veosega seonduvaid tolliformaalsusi. Vedaja laadis kauba tolliterminalis maha ja teavitas saatjat vajadusest kaup deklareerida, avaldades seejuures valmisolekut viia kaup saajani pärast lahti tollimist. CMR art 17 lg 2 alusel vabaneb vedaja vastutusest. Seega, isegi kui kauba kohaletoimetamine oleks toimunud viivitusega (millise asjaoluga vedaja ühelgi juhul ei nõustu), vastutab viivituse eest ikkagi saatja ise. CMR art 30 lg-st 3 tuleneb, et kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates. Kaup anti saaja käsutusse hiljemalt 29.07.2023 (lisa 11). Estma OÜ teavitas kauba kohaletoimetamise väidetavast viivitusest esmakordselt 08.09.2023, so 41 päeva hiljem. Seega on kostja minetanud mistahes vastuväited vedaja vastu ka juhul kui vedaja oleks kauba kohaletoimetamisega viivitanud. 4 (18)

Kostja käitumine on vastuolus TsÜs § 138, VÕS § 6 tulenevate põhimõtetega. Hageja hinnangul tegutses kostja kauba tollilaost saajani toimetamisel teadlikult eesmärgiga vältida hagejale veotasu maksmist. Kauba saaja kinnitus kauba kättesaamise kohta CMR-l on veolepingute puhul esmane tõend, mis kinnitab kauba kohale toimetamist ja vedajal veotasu saamise õigust. Antud juhul jättis kostja vedaja teavitamata kauba lahti tollimisest ja toimetas kauba ise tollilaost uue alltöövõtja abil saajani, lootes seeläbi vältida olukorda, kus saaja allkirjastab hageja CMR-i ja kinnitab kauba saamist. Hiljem seadis kostja aga juba teadlikult hageja arve maksmise eelduseks kohustuse esitada CMR, millel on saaja allkiri ja tempel (lisa 9). Kui hageja täitis kostja nõudmise ja esitas saaja allkirjaga CMR-i, asus kostja väitma, et vedaja on hoopiski rikkunud veotähtaja lubadust ( lisa 13). Kostja võttis võimaluse vedajal vedu lõpuni teha. Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 järgi. Nõue muutus sissenõutavaks 09.08.2023, kuivõrd veoteenuse eest tasumiseks kostjale esitatud arvel oli maksetähtpäevaks märgitud 08.08.2023. Seega võlgneb kostja hagejale perioodi 09.08.2023 – 09.10.2023 eest viiviseid summas 110,07 eurot (lisa 16). Hageja on viivisearvutust täpsustatud 28.05.2024 esitatud avalduses. Hagejal on kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamise nõue summas 680 eurot. Need on kulud on nõude maksma panemiseks 4 tunni ja 15 minut eest (lisa 17): - kliendi edastatud dokumentidega tutvumine ja olukorra õiguslik analüüs, nõudekirja koostamise ettevalmistamine – 18.09.2023 1 tund - nõudekirja koostamine Estma OÜ-le Kliendi edastatud täiendava kirjavahetusega tutvumine, nõudekirja täiendamine – 19.09.2023 3 tundi ja 15 minutit. Hageja ei ole kahjunõude hulka arvestanud käibemaksu, kuivõrd saab selle maha arvestada sisendkäibemaksuna ning selles osas ei teki hagejale kahju. Hagejale osutati kohtueelset õigusabi tunnihinnaga 160 eurot/tund ilma käibemaksuta. Õigusteenuse aruandes kirjeldatud tegevused olid vajalikud hageja õiguste kaitsmiseks kostjale nõudekirja esitamisel ning veotasu nõude maksmapanekuks. Nõudekirja koostamine ja püüdlused kostjaga kohtuvälise lahenduse leidmiseks olid kahtlemata ka võlgniku huvides, et vältida kohtumenetlusega kaasnevate menetluskulude tekkimist. Hageja leiab, et kostja on enda tegevusega põhjustanud kulud õigusabile. Kahjunõudelt saab hageja nõua viivist seadusjärgses määras alates kostjale hagiavalduse kättetoimetamisest kuni täitmiseni. Hageja ei nõustunud kostja väidetega. Kostja vastusest nähtub, et hageja vastas operatiivselt kostja küsimustele. Vedaja ootas kostjalt kinnitust kauba tolliprotseduuride lõpetamise kohta, et teostada vedu lõpuni ja toimetada kaup saajale. Seetõttu uuris vedaja 27.07.2023 uuesti saatjalt, kas tolliprotseduurid on teostatud ning kas kaup on peale laadimiseks ja sihtkohta toimetamiseks vaba (hagiavalduse lisa 6). Saatja ei vastanud. Niisamuti ei teavitanud kostja hagejat asjaolust, et kaup on lahti tollitud ning selle viib 29.07.2023 saajani uus vedaja Globalink Logistics. Kostja ise tekitas pahatahtlikult olukorra, kus hagejal ei olnud võimalik kaupa saajani toimetada. 5 (18)

Kostja ei ole selgitanud, miks ta ei teavitanud hagejat tolliprotseduuride lõpetamisest, ei vastanud hageja kirjalikele päringutele ega palunud kaupa sihtkohta viia, vaid otsustas hageja ja kostja vahel sõlmitud veolepingut rikkudes kasutada kauba sihtkohta toimetamiseks uut vedajat Globalink Logistics. Kostja pole avaldanud, mis põhjusel toimetati kaup saajale alles 29.07.2023. Vastavalt veolepingule oli tolliprotseduuride ajal kaup saatja vastutada. Veotähtaja rikkumine, mida kostja heidab ette hagejale, on tegelikkuses põhjustatud kostja enda poolt. Kostja vastuse lisast 2 nähtub, et kostja on pöördunud ise otse hageja alltöövõtja EGT Express CZ Ltd poole kauba dokumentide saamiseks, et kaup ise sihtkohta viia ning mitte võimaldada hagejal seda teha. Kostja käitumine veolepingu täitmisel on olnud pahatahtlik ning vastuolus hea usu põhimõttega. Väide, mille kohaselt tekkis tal kauba vedamisel tollilaost Urban Terminal, Jerevan Hollandi Suursaatkonda Jerevanis lisakulud summas 773 eurot, ei ole eluliselt usutav. Kostja vastutab kulude eest. Vahemaa kostja terminalist asukohaga Paemurru 6, Maardu ja tolliterminali Jerevanis (Urban Terminal, Jerevan) on kokku 4820km. Vahemaa tolliterminalist asukohaga Urban Terminal, Jerevan Hollandi Suursaatkonda Jerevanis on kokku 8 km (lisa 2). Seega ei ole eluliselt usutav, et kostja tasus transpordi eest suunal tolliladu Urban Terminal, Jerevan – Hollandi Suursaatkond, Jerevan kokku 773 eurot, mis moodustab ca 1/5 hageja ja kostja vahel kokkulepitud veotasust 4500 (+km). Hoiustamise kulu tollilaos 210 eurot ei ole põhjendatud hagejast, sest kostja pidi need toimingud tegema, kostja ei võimaldanud vedu lõpuni teha. Vedaja ei ole rikkunud veotähtaega. Saaja ei esitanud kauba üleandmisel-vastuvõtmisel pretensioone, mida kinnitab CMR saateleht ( hagiavalduse lisa 11) kui ka kostja ise (hagiavalduse lisa 15). Veo kestus ei olnud ka ebamõistlikult pikk. Veose üleandmisest saatjalt vedajale ning selle jõudmise Armeeniasse, Jerevani tollipunkti vahele jäi kolm nädalat. Poolte kokkuleppe kohaselt ei kohustunud vedaja täitma veosega seonduvaid tolliformaalsusi. Vedaja laadis kauba tolliterminalis maha ja teavitas saatjat vajadusest kaup deklareerida, avaldades seejuures valmisolekut viia kaup saajani pärast selle lahti tollimist. Kohustus kaubad Armeeniasse sisenedes koheselt lahti tollida tuleneb Euraasia Majandusliidu tollimäärusest. CMR art 17 lg 2 kohaselt vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Seega, isegi kui kauba kohaletoimetamine oleks toimunud viivitusega (millise asjaoluga vedaja ühelgi juhul ei nõustu), vastutab viivituse eest ikkagi kostja ise. Kaup anti saaja käsutusse hiljemalt 29.07.2023 (hagiavalduse lisa 11). Estma OÜ teavitas kauba kohaletoimetamise väidetavast viivitusest esmakordselt 08.09.2023, so 41 päeva hiljem. Seega on kostja minetanud vastuväited vedaja vastu ka juhul kui vedaja oleks kauba kohaletoimetamisega viivitanud. Hageja tugineb ka VÕS § 101 lg 3, mille kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kostja jättis ette valmistamata vajalikud tolliprotseduurid, mistõttu tuli hagejal jätta kaup tollilattu kuniks tehakse vajalikud tolliprotseduurid. Lisaks jättis kostja hagejat teavitamata kauba lahti tollimisest ning viis kauba ise saajani, rikkudes poolte vahel sõlmitud veolepingut. Seega isegi juhul, kui hageja oleks väidetavat ajalubaduse kokkulepet rikkunud (mida hageja ei mööna), siis oli tegemist kostjast tuleneva ja lähtuva asjaoluga, mistõttu puudub kostjal õigus rakendada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid hageja vastu. Kostja on ise endale põhjustanud täiendavad kulud, mis seonduvad kauba ladustamisega tollilaos ning hilisema transpordiga tollilaost saatkonda. Hageja avaldas korduvalt soovi toimetada kaup saajale oma allvedaja EGT Express CZ Ltd vahendusel pärast tollivormistusi (hagi lisa 4, 6). Seega on vale, et hageja ei soovinud lepingut 6 (18)

täita. Kui hageja uuris 27.07.23, kas tolliprotseduurid on tehtud, siis kostja ei vastanud. Hageja sai oma partnerilt teada, et protseduurid on tehtud ja kaup kohale toimetatud. Kostjal olid tolliprotseduurid ette valmistamata. Kostja tegeles veel 20.07.23 14 päeva pärast kauba saabumis tollipunkti tolliagendi leidmisega. Kaup saabus 24.07.23 saajale, mis tähendanuks lepingu järgi täiendavat veotasu 4500 € (+ km). Pole õige, et hageja tõttu ei saanud kostja alustada tollidokumentide vormistusega (hagi lisa 5). Kostja pole kordagi viidanud alates 07.07.23, et hageja rikkus lepingut sellega, et tõi kauba tolli. Erimeelsused tekkisid pärast seda, kui kostja korraldas kaubaveo ise saatjale. Kostja kahjunõue on alusetu, muuhulgas pole antud tähtaega kohustuse täitmiseks (VÕS § 115 lg 2). Viide VÕS § 786 on asjakohatu, kuna tolliküsimustele oli viidet lepingus, kostjal oli endal ette valmistamata tolliprotseduur. Veose mahalaadimine oli põhjendatud tollilaos (CMR art 16, § 786 lg 4). Veo lõpuni tegemata jätmine on põhjustatud kostjast ning tal pole õigus keelduda ülejäänud tasu maksmisest ning õigus nõuda kahju hüvitamist. Tasaarvestuslik nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõude osaline tunnustamine summas 3600 eurot toimus alles pärast hagiavalduse esitamist ja menetlusse võtmist kohtu poolt. Kohtusse pöördumine on toonud vedajale aga kaasa täiendavad kulud riigilõivu ja esindajakulude näol. II Kostja vastuväited hagile Kostja ei vaidlusta seda, et hageja ja kostja vahel on 12.06.2023 sõlmitud rahvusvahelise kaubaveo leping CMR konventsiooni järgi ja vastavate kaubaveo lepingu tingimustel. Hageja ja kostja sõlmisid 12.06.2023 kirjaliku kaubaveolepingu diplomaatilise kauba veoks marsruudil Paemurru 6, Maardu - Amiryan 1, 0010 Jerevan, Armeenia. Kauba saajaks oli Hollandi saatkond Armeenias. Kaubaveo ühe olulise tingimusena oli lisaks muude tingimuste juures poolte vahel kokku lepitud kauba vedu saaja „ukseni“, eelpooltoodud aadressil. Hageja toimetas kauba Eestist Armeeniasse. Hageja pidi toimetama kauba ukseni, 1, Amiryan str., 0010 Jerevan, mida ei teinud. Kokkulepitud kaubaveo hinna sisse (4500,00 eurot + käibemaks) kuulus 2 tööpäeva kauba lahtitollimiseks ja mahalaadimiseks. Hageja teadis seda, kuna ta seda 07.06.23 e-kirjas küsis ja kostja vastas samal päeval „ukseni“. Hageja toimetas kauba Jerevani 6.06.2023, kuid mitte kaubasaaja ukseni nagu oli kokku lepitud veotingimustes, vaid viis kauba mingil põhjusel tolliterminaali ning laadis selle seal maha. Sellist juhist ei olnud kostja andnud, vastupidi – veolepingu tingimused nägid ette kauba viimise koheselt kauba saaja ukseni (see sai eraldi poolte vahel kokku lepitud). Hageja rikkus veolepingu olulist tingimust, viia kaup saajani, mitte aga tolliterminaali. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal: - hageja ei täitnud nõuetekohaselt 12.06.2023 sõlmitud veolepingu tingimusi, toimetades kauba 06.07.2023 vaid Jerevani tollilattu, mitte aga koheselt kauba saajani nagu nägid ette veolepingu tingimused; - hageja ei avaldanud mingit initsiatiivi ega teinud kõike endast olenevat peale kauba ekslikult mahalaadimist tolliterminaalis, et toimetada kaup vähima ajakuluga edasi tolliterminaalist kauba saajani; - hageja koostööpartner EGT Express oli kauba dokumentide valdaja 06.07.07 kuni 24.07.2023 ja põhjustas oma tegevusetusega ebamõistlikult aega tolliterminaalist saajani; - kostja toimetas kauba ise kauba saajani, on kandis lisakulusid 983,00 eurot (Globalink Logistics teenusarved); 7 (18)

- hageja koostööpartner EGT Express on kauba saajat eksitades nõudnud Hollandi saatkonnalt välja CMR saatelehe kauba saaja tempeliga, eesmärgiga õigustamatult nõuda kostjalt veoraha täies mahus, kuigi vedu lõpuni ei teostanud. Kauba vedas kohale kolmas isik, hagejal ei ole õigus saada veotasu, hagejal ei olnud mingit takistust, § 786 järgi kaup kohale viia ja mitte maha laadida tolliterminalis. Hageja vastutab CMR art 3 järgi, art 17 järgi viivituse eest. Faktiline olukord. Hageja toimetas kauba 6.07.2023 Armeeniasse, Jerevanis asuvasse tolliterminaali, teavitades sellest kostja esindajat järgmisel päeval, so 7.07.2023 e-kirja teel (kl. 11:41), milles oli lakooniline info selle kohta, et auto saabus Jerevani tolli (hagiavalduse Lisa 4 kirjavahetus). Hagejalt saadud kontaktisikuga Siga (EGT Express töötaja) saadi ühendus whatsapp ́i keskkonnas, kus paluti kauba saaja esindaja kontaktandmeid (Vastuse Lisa 2 /whatsapp ́i vestlused). Kui kostja sai kontakti, võttis kostja esindaja kauba saaja, Hollandi saatkonna esindajaga (Y) ühendust telefoni teel. 20.07.2023 kirjutas kauba saaja eelpoolviidatud esindaja kostjale e-kirja, millega andis teada, et saatkond teeb koostööd neile saabuvate kaupade tollivormistamiseks oma koostööpartneri Globalink Logistics DWC LLC Armeenia filiaaliga (lisa 3). 21.07.2023 tellis kostja kauba saaja koostööpartnerilt Globalink Logistics kauba toimetamise sihtkohta, Hollandi Kuningriigi Armeenia saatkonda Jerevanis, so 15-l päeval arvates kauba mahalaadimisest hageja poolt tolliterminaali Jerevanis, tasudes ka vastava ettemakse arve teenuse eest summas 773,00 eurot (lisa 4). 24.07.2023 kirjutas EGT Expressi töötaja S kostja esindajale kl. 14:27 whatsapp ́i vestluskeskkonnas, et kauba „paberitele“ tuldi järgi. Samas kirjavahetuses oli manusega kaasatud CMR saateleht (doc AR 8355.pdf), mille S palus tagastada koos templi, allkirja ja 24.07. kuupäeva fikseerimisega dokumendil selle kinnituseks, et kauba dokumendid on EGT poolt väljastatud (vastuse Lisa 2). Sama kuupäeva whatsapp ́i suhtluses käis kostja esindaja ja EGT esindaja vahel arutelu selle üle, kes oleks õigustatud üldse CMR-i saatma ning EGT esindajale jäi kohati üldse arusaamatuks kostja roll antud veose veol. Kostja esindaja tuletas EGT-le kui hageja esindajale meelde, et vastavalt veolepingu tingimustele pidi hageja kauba toimetama otse saaja ukseni, kuid kaup jäeti lihtsalt tolliterminaali maha. EGT esindaja möönis, et kõik see vastab tõele (vastuse lisa 2 / kl 14:29 kuni 14:54). 24.07.2023 kirjutas EGT Expressi töötaja S Kostja esindajale kl. 14:27 whatsapp ́i vestluskeskkonnas, et kauba „paberitele“ tuldi järgi. Samas kirjavahetuses oli manusega kaasatud CMR saateleht (doc AR 8355.pdf), mille S palus tagastada koos templi, allkirja ja 24.07. kuupäeva fikseerimisega dokumendil selle kinnituseks, et kauba dokumendid on EGT poolt väljastatud (Vastuse Lisa 2). Edasises whatsapp ́i suhtluses samal kuupäeval käis Kostja esindaja ja EGT esindaja vahel arutelu selle üle, kes oleks õigustatud üldse CMR-i saatma ning EGT esindajale jäi kohati üldse arusaamatuks Kostja roll antud veose veol. Kostja esindaja tuletas EGT-le kui Hageja esindajale meelde, et vastavalt veolepingu tingimustele pidi Hageja kauba toimetama otse saaja ukseni, kuid kaup jäeti lihtsalt tolliterminaali maha. EGT esindaja möönis, et kõik see vastab tõele (Vastuse Lisa 2 / kl 14:29 kuni 14:54). 26.07.2023 teavitas Globalink Logistics kostjat vajadusest tasuda täiendavalt ka kauba hoiustamiskulud tolliterminaalis, summas 210,00 eurot, mida kostja ettemakse tingimust täites ka tegi (Vastuse Lisa 5). 29.07.2023 toimetas saaja koostööpartner Globalink kauba lõpuks Hollandi saatkonda Jerevanis, saates selle kinnituseks kostjale ka vastava POD (proof of delivery) dokumendi „Delivery report“ (vastuse lisa 2). 8 (18)

31.07.2023 teavitas EGT oma kl. 13:09 kirjaga whatsapp ́i keskkonnas kostjat, et kaup on jõudnud saajani ning ühtlasi palus saata kostja esindajal endale kirja manuses edastatud CMR-i (doc 09486420230731142632.pdf) kostja kinnitusega, et kauba dokumendid on EGT poolt väljastatud, Seda kostja ka tegi ja pani CMR saatelehele kauba saaja lahtrisse Estma OÜ templi, allkirja ning kuupäeva (vastuse lisa 2 / kl. 13:12 kuni 14:51). 31.07.2023 esitas hageja kostjale veotasu arve summas 5400,00 eurot (sh käibemaks), esitamata sealjuures arve aluseks oleva kauba kohaletoimetamise tõendina vastavat CMR saatelehte kauba saaja templiga tõendamaks, et ta on kauba nõuetekohaselt kohale toimetanud. 03.08.2023 edastas hageja kostjale nõutud CMR saatelehe. 03.08.2023 esitas kostja esindaja whatsapp ́i keskkonnas hageja koostööpartneri EGT esindajale küsimuse, kuidas sai võimalikuks see, et hageja on saanud enda valdusse CMR saatelehe saaja templiga, kuid kostjal kauba saatjana seda ei ole. EGT esindaja vastas , et ta ei oska sellele vastata. Samas kinnitas, et talle saatis saaja templiga CMR-i V ning kostja lisaküsimusele, kes on V, jättis vastamata. Järgneva arutelu käigus ei saanud EGT esindaja taaskord aru mis roll on kostjal antud kauba veol ning oma vastustega küsimustele puterdas EGT esindaja faktidega, kust ta sai templiga CMR saatelehe (Vastuse Lisa 2 / kl. 14:12 kuni 16:38). 03.08.2023 esitas kostja juhatuse liige G Hollandi Armeenia saatkonnale kirjaliku järelpärimise selle kohta, kes ja millal esitas saatkonnale kostja poolt korraldatud veose CMR saatelehe allkirjastamise ja templiga kinnitamise palve. Saatkonna sama kuupäeva vastuskirjaga kaasati manusena EGT esindaja B 02.08.2023 e-kiri, milles ta palus märkida ära dokumentide (doc set) kättesaamise kuupäeva, allkirjastada CMR ning panna ka tempel manusega kaasatud CMR saatelehele. Saatkonna 03.08.2023 vastuses kostjale avaldati imestust, et selline dokumentide kättesaamise tõendamise soov CMR saatelehele üldse edastati, kuid sellegipoolest EGT vastav palve täideti (vastuse lisa 6). Kostja on seisukohal, et hageja võinuks rakendada seisutasu tolliformaalsuste teostamise perioodiks, kaupa autolt maha laadimata ning kostja oli sellega ka arvestanud. Alternatiivse käitumisvõimalusena (ehkki pooled ei olnud sellises tingimuses kokku leppinud) oli hagejal valik enne kauba saaja juurde sõitmist siseneda sihtkohas tolliterminaali, mida hageja ka tegi, et lasta seal kauba saaja poolt vormistada tolliprotseduur (kaup vabasse ringlusse) ilma kaupa maha laadimata. EMÜ Tollimääruse artikkel 88 lg 5 p 3 annab võimaluse teostada vajalikud tolliprotseduurid ilma kaupa tolliterminaalis maha laadimata. Tegu oli ka diplomaatilise kaubaga, mida tollil ei ole õigust avada ega kinni pidada (diplomaatilise kauba puutumatuse printsiip). Miks valis hageja (alltöövõtja) tolliterminaalis just kauba mahalaadimise variandi, jääb kostjale arusaamatuks ning hageja ei ole suutnud seda valikut ka põhjendada. Kostja võib oletada, et kuna tegemist oli nn koondveosega (hagiavalduse lisa 1 / hageja 8.06. e-kiri), st lisaks kostja kaubale oli auto kaubaruumis ka teiste klientide kaupa, pidi auto ehk jätkama oma teekonda ning autojuhil ei olnud piisavalt aega oodata kostja kauba tolliformaalsuste teostamist režiimil „kaup autol“. Hageja kirjas 07.07 ei olnud mingit viidet millises konkreetses tollilaos oli kaup maha laaditud (hagi lisa 4). 11.07.23 saatis kostja hagejale kirja, et millises laos kaup asub, olles jõudnud arusaamisele, et hageja ei ole teinud 6 päeva jooksul (6-11.07) alates kauba jõudmisest Jerevani midagi selleks, et kauba saaja saaks korraldada nõutud tollivormistuse. Kostja arvates oli hageja kaotanud igasuguse huvi toimetada kaup vastavalt veolepingule saajani, mida ilmestab edasises suhtluses kostja ja hageja (alltöövõtja) vahel segadus nii tolliterminaali kontaktisiku kui ka kauba dokumentide asukoha osas (kostja 07.11.2023 vastuse p-d 1.5 ja 1.6) ning hageja alltöövõtjale jäi üldse segaseks, mis roll on antud veol kostjal.

9 (18)

Kostjal tekkiski kauba saajale saatmisega kulud 983 eurot (lisa 4, 5). Kostja ei andnud täiendavat tähtaega hagejale kohustuse täitmiseks, kuivõrd hageja oli lepingut rikkunud ning kostja jaoks oli selge, et hageja lepingut ei täida. Selle kahju peab hüvitama hageja. Kuna hageja ei täitnud nõuetekohaselt 12.06.2023 sõlmitud veolepingu tingimusi pärast kauba toimetamist Jerevani 6.07.2023 ning on rikkunud poolte vahel sõlmitud veolepingu tingimust toimetada kaup saaja ukseni, et saaja saaks korraldada kauba tolliformaalsused kaupa autolt maha laadimata, siis tekkisid kostjal kulud 983 eurot ning lisaks ka hoiukulud eest 517 eurot Jerevani tollilaos perioodil 07-29.07.2023 (CMR 3, 17 p 1, 787 lg 2). Hageja ei saa nõuda ülejäänud veotasu, seega sai ta nõuda veotasu proportsionaalselt. Tulenevalt asjaolust, et hageja kaubaveo teenus lõppes sisuliselt peale kauba mahalaadimist tolliterminaalis 07.07.2023, ei olnud ta ka õigustatud nõudma veoraha tasumist veolepinguga kokkulepitud mahus. Kostja alandas hinda 4500 eurolt 3000 eurole (lisandub käibemaks). Antud summa on üle kantud 07.11.2023. Kostja märkis, et kui hageja oleks viinud kauba ukseni, poleks üldse tekkinud mingit küsimust tollis. Kauba nõuetekohasel saabumisel kauba saajani eeltoodud kuupäeval oleks saaja kauba importtolli toimingud viinud läbi eeldatavasti hiljemalt järgmisel päeval, so 07.07.2023 ning hagejale ei oleks sellest ka mingeid lisakulusid tekkinud. Vastavalt veotingimustele sisaldas veohind ka kahte tööpäeva kauba lahti tollimiseks ja maha laadimiseks. Isegi kui antud protseduurid oleksid võtnud ka rohkem aega, oldi veolepingu tingimustes kokku lepitud ka auto seisuaja tasu päeva määrades, millega kostja oli veolepingut sõlmides nõustunud. Kostja eeldas, et hageja on peale kauba toimetamist 06.07.2023 Jerevani tolliterminaali (milleks teda ei oldud instrueeritud) viinud kauba järgmise päeva jooksul saajani. Kostja esitas hagejale 07.07.2023 kirjaliku päringu ja palus edastada tõendi kauba saajale kohale toimetamise kohta. Hageja teatas kostjale kirjalikult, et talt ei ole küsitud dokumenti enne kui kauba saaja on tolliformaalsused vormistanud. Järgmistel päevadel ei olnud hagejal mingit huvi kauba viimiseks saajale, kostja ei saanud teavet hagejalt. Kostja otsustas ise korraldada kauba saatmine saajale ja küsis 11.07.2023 tolliterminali nime ja kohta. Kostja sai hageja kontaktisikult teada, et kaup on antud terminaalis, kuid terminaalil ei olnud info kauba dokumentide kohta. Järgnes uus kirjalik päring hageja poole 18.07.2023, milles sooviss saada hageja koostööpartneri kontakte. Kostja edastas hagejale enda koostööpartneri EGT Expressi (kelle valduses olid kauba dokumendid) kontaktisiku telefoninumbri (Vastuse Lisa 1). Kauba mahalaadimisest tolliterminaali oli möödunud 11 päeva. Oma 20.11.23 vastuses tunnistas kostja hageja nõuet 3600 eurot (sh käibemaks) ja palub tasaarvestada oma nõue hageja nõudega, mis on 983 eurot (kauba kohaletoimetamise kulud saatkonda), mille kosja kandis seetõttu, et hageja ei täitnud oma veolepingust tulenevat kauba kohaletoimetamise kohusust (dtl 256). Oma 02.05.2023 vastuses palus jätta ka hageja viivise ja kahjunõue rahuldamata (dtl 321-322); alternatiivselt esitas menetlusliku tasaarvestusavalduse ja palub juhul, kui kohus peaks rahuldama hageja nõude suuremas ulatuses kui kostja poolt õigeks võetud 3600 eurot, tasaarvestada hageja nõue kostja kahjuhüvitise nõudega hageja vastu kokku summas 1500 eurot (ilma käibemaksuta), millest 983 eurot moodustab kostja poolt kantud kulu seoses kauba tolliterminaalist Hollandi saatkonda (kauba saaja) toimetamisega ning 517 eurot on kostja poolt hinnatud kaasnev kahju seoses veolepingu tingimuste rikkumisega ning sellest tulenevalt kostja poolsete täiendavate toimingute teostamisega, eesmärgiga toimetada kaup lõpuks saajani. III Kohtu põhjendused 10 (18)

A. Vaidlustamata asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 12.06.2023 kirjaliku kaubaveolepingu 8 diplomaatilise esemeid sisaldava kauba 2596 kg veoks marsruudil Paemurru 6, Maardu - Amiryan 1, 0010 Jerevan, Armeenia. Kauba saajaks oli Hollandi saatkond Armeenias. Pooled leppisid kokku järgnevas: − Veo hind – 4500 eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi veotasu); − Kaks tööpäeva kauba tollile ja mahalaadimisele saaja laos, seisutasu kuni 3 päeva - 200 eurot/ööpäev ning alates 4. päevast – 250 eurot/ööpäev; − Kauba vedu toimub Türgi kaudu, kestusega umbes 2-4 nädalat; − Veo hind ei sisalda ekspordi/impordi tollivormistust, lisakulusid piiril ega ohtliku kauba, alkoholisisaldusega ega tubakatoodete vedu. Kaup saabus Jerevani tollipunkti 06.07.2023. Kostja korraldas kaubaveo tolliterminaalist saajale. Kaup anti saajale üle 29.07.2023. B. Vaidlus Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 1 p 1 alusel kohaldatakse konventsiooni igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. CMR art. 4 kohaselt tõendatakse veolepingut saatedokumendi koostamisega. Saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Kuna pooled sõlmisid veolepingu, mille kohaselt pidi hageja vastavalt kostja tellimusele vedama kauba Eestist - Armeeniasse, siis on kaupade vastuvõtmiseks ja üleandmiseks ettenähtud kohad erinevates riikides. Nimetatud riigid on ühinenud Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooniga (CMR). Hageja esitatud e-kirjast 16.06.23 nähtub, et on kaup peale laaditud (hagi lisa 2, tõlge dtl 17). Hageja on tõendanud kostja e-kirjaga 08.09.2023 2:27PM, et kaup on saatjani toimetatud (dtl 40, hagi lisa 12), ehkki kostja on väitnud kirjas, et seda ei teinud hageja (dtl 50, väljavõte Cargo.lt-st, hagi lisa 13). Hageja esitatud CMR saatelehe nr 264500 kohaselt oli kaup üle antud saajale Armeenias 29.07.2023 (hagi lisa 11, dtl 38-39). Ehkki saatelehelt ei nähtu, et kaup võeti vedamiseks Eestist, ei olnud vaidlust selles, et hageja võttis kauba peale Eestist, vedas kauba Armeeniasse, kus see jäi tolliterminaali, ja mis anti üle saajale Armeenias. Hoolimata sellest, et saatelehel ei ole märget kauba pealelaadimise kohta Eestis, kuid arvestades vaidlustamata asjaolusid ja hageja 16.06.2023 e-kirja, on tegemist CMR art 4 2. lause järgi piiriülese kaubaveoga. Seega on tõendatud, et pooled sõlmisid rahvusvahelise autokaubaveolepingu CMR art 1 p 1 ning VÕS § 774 lg 1 tähenduses, millest viimast saab kohus kohaldada ulatuses, mida ei reguleeri CMR (RKTKo 19.12.2012 otsuse nr 3-2-1-165-12, p 15). 11 (18)

VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). CMR art 6 p 1 j järgi peaks olema saatelehel viide tolliprotseduuridele. VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu tõlgendamisel tuleb § 29 lg 5 p 1 järgi lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lg 5 p 3 lause teise poole järgi arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Ülalviidatud lepingu tingimustes (vaidlustamata asjaolud) on sätestatud, et hinna sees on kaks tööpäeva kauba tollile ja mahalaadimisele saaja laos, veo hind ei sisalda ekspordi/impordi tollivormistust, lisakulusid piiril. Hageja esitatud e-kirjas 08.06.2023 kl 9.35 on ta kostjale sõnaselgelt pakkunud, et veohind sisaldab muuhulgas 2 tööpäeva kauba tollile ja mahalaadimisele saaja laos (dtl 14 tõlge). Kostja vastas tollele kirjale 12.06.2022 kl 12.05 ning andis oma nõustumuse täiendavate tingimusteta (dtl 14 tõlge). Hageja esitatud e-kirjast 06.07.23 kl 11.41 kostjale (dtl 24 tõlge) nähtub, et hageja teavitas kostjat, et kaup saabus Jerevani tolli ja kostja tänas info eest samal päeval kl 14.29 (dtl 26-25). Seejärel teatas kostja hagejale 07.07.23 kl 1.11.11, et tema klient teatas, et kaup on Jerevanis, kuid tollivormistus on tegemata ning et EGT korraldab kohaletoimetamise. Kostja soovis saada kl 1.52 PM saadetist kohaletoimetamise kinnituse kohta. Hageja teatas 07.07.23 kirjas kl 2.23 PM ja kl 13.16, et veos on tolli terminaalis maha laetud ja saaja peaks korraldama tollivormistuse, et hageja saaks kauba kohale viia. Kostja esitatud 07.07.23 e-kirjas kl 13.11.11 (dtl 94, tõlge) teatas ta hagejale, et EGT laadis kauba maha ja et too saab korraldada tarne, ent ei saa hallata tolliprotseduure. Hageja vastas kostjale 07.07.23 kl 13.16, et saaja peab vormistama tolliprotseduurid Armeenias (dtl 94, tõlge). Kostja palus 07.07.2023 kl 13.15 saata POD, millele hageja vastas kl 14.31, et seda praegu ei saa ning et saaja peab korraldama tollivormistuse ja andma vedajale teada veose tarnimisest DAP tingimustel. Hageja on kinnitanud kohtule, et EGT Express CZ Ltd on hageja alltöövõtja (hageja 20.12.2023 vastus kohtule). Nii on tõendatud hageja väide, et kostja on 07.07.23 ise hagejale kinnitanud, et kostja enda kliendil on tegemata tollivormistused, seajuures on kostja kinnitanud, et hageja alltöövõtja EGT korraldab kohaletoimetamise, kuid ei tee tollivormistust (dtl 25). Hinnates lepingu sätteid, lepingu eelsete e-kirjade sisu, poolte käitumist (e-kirjad 06.07-07.07.23), leiab kohus, et lepingut tuleb VÕS § 29 lg 1, lg 5 p 1, 3 järgi tuleb tõlgendada nii, et 1) kaup tollitakse enne kui see antakse saajale üle, 2) hageja ei korralda ise mingeid tolliga seotud protseduure ega kanna vastavaid kulusid. Viidatud tingimust ei ole võimalik VÕS § 29 lg 1, lg 5 p 1, 3 järgi muud moodi mõista kui selliselt, et vedaja toob kauba esmalt tolli, kus tehakse protseduurid ning edasi toimetakse kaup saajani. Mitte kuskilt ei nähtu kostja juhist, et tolliprotseduure ei tehta või need tehakse saaja juures. Teisisõnu ei ole kostja andnud selget juhist, et mitte mingil juhul ei pea vedaja minema tolliterminaali, vaid peab kohe minema saaja juurde kaupa üle andma. Kostja tellijana pidi teadma tolliprotseduure, kuna tema oli veo tellija. Seega juhul, kui kaupa ei saa/ei pidanud tollima, pidanuks ta sellest hagejat CMR art 6 mõttes teavitama. Selline lepingu tingimuse tõlgendus on kooskõlas ka hageja viidatud Euraasia Majandusühenduse tollimääruse art 88 p 5 p-dega 1, 3, mis sätestavad, et pärast riiki sisenemise teavituse tegemist tuleb 3 tunni jooksul läbi viia tolliprotseduurid või paigutada kaup ajutisele ladustamisele. Hageja 12 (18)

esitatud kostja 07.06.2023 e-kirjast, millele tugines ka kostja, nähtub kostja antud kauba kood ja viide, et kaup tuleb viia ukseni (vastus küsimusele „kas lattu või ukseni?“ (dtl 15 tõlge). Mainitu ei tähenda, et tolliprotseduure ei tehta enne kauba saajale kättetoimetamist nn ukseni. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kostja väited, et esmalt tuli kaup viia kohe tolliprotseduure läbimata saajale. Hageja vedas kauba Armeeniasse ja see saabus tollipunkti 06.07.2023 ning hageja ei viinud seda esmalt saajale kätte nn ukseni. Sellega ei rikkunud hageja VÕS § 100 mõttes veolepingust tulenevaid tingimusi, vaid vastupidiselt täitis lepingust tulenevaid kohustusi VÕS § 76 lg 1, 2 järgi. Kostja väide, et kauba nõuetekohasel saabumisel kauba saajani oleks saaja viinud kauba importtolli toimingud ise läbi eeldatavasti järgmisel päeval, so 07.07.2023, ei ole kooskõlas poolte vahel sõlmitud veolepingu ega EMÜ tollimäärusega. Väide pole kooskõlas ka kostja enda 07.07.2023 hagejale saadetud e-kirjade sisuga, milles kostja teatas hagejale, et kostja kliendil on tegemata tollivormistused ning milles pole kostja juhtinud vedaja tähelepanu sellele, et ta peaks (kostja tõlgenduse ja vastuväidete kohaselt) kauba edasi viima saajale, mitte seda tolliterminaali laadima. Kuna kostja pole mingeid sääraseid juhiseid andnud ning teistsugust kokkulepet lepingus pole, oli hagejal põhjendatud ootus, et kostja laseb tolliprotseduurid teha ja seejärel annab teada, millal hageja saab veo lõpuni teha ning kauba saajale üle anda vastavalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 774 lg 1 järgi. Hageja poolt kohtule esitatud järgnevast poolte e-kirjavahetusest nähtub, et 11.07.2023 kl 9.45 küsis kostja hagejalt tollilao kontakte, kus kaup asub (dtl 29). 12.07.2023 kl 9.45 saatis hageja vastavad kontaktid: nimetus, telefoninumbrid, aadress, e-post, lahtioleku ajad telefoninumbrid, veebilehekülje andmed (dtl 29, tõlge). Vahepealne kirjavahetus, mille kostja esitas ja millele kohus eespool viitas (07.07.23 e-kirjad, dtl 93, 94 tõlked) puudutavad hageja ja kostja vahelist infot, et vedaja (hageja) ei tee tolliprotseduure ning et seda peab tegema saaja. Kostja küsis 18.07.2023 kl 11.26 hagejalt tollilaoga ühendust võtnud partneri kontakte (dtl 29, tõlge). Kostja esitas ka kohtule sellesama hageja esitatud 18.07.23 e-kirja, millest nähtub, et hageja saatis 18.07.23 vastavalt kostja palvele kostjale terminali kontaktandmeid (dtl 87, kostja vastuse lisa 1). Kostja esitas ka 27.06.23, 04.07.23 (enne kauba saabumist terminali) e-kirjad, milles kostja on pärinud hagejalt (dtl 90, 91) kauba asukoha kohta. Hageja on 27.06.203 kl 11.33 vastanud, et kaup on teel, viibib Bulgaarias, ning kui kõik läheb plaani kohaselt, saabub 04.-06.07.23 Jerevani (dtl 96, tõlge). Vaidlust ei olnud selle üle, et see saabus 06.07.23 Jerevani tollipunki ja kostja päringule vastas hageja 06.07.23 kl 11:41, et kaup on Jerevani tollis (dtl 90; tõlked dtl 92-96). Kostja on ise oma vastuses märkinud, et ta võttis ühendust 19.07.2023-03.08.2023 hagejalt saadud kontaktisikuga (S, EGT Express töötaja) whatsapp ́i keskkonnas (dtl 97-98, 99 vastuse lisa 2, tõlge 104) ja seejärel suhtles ta kauba saaja esindajaga (Y). Veel on kostja esile toonud, et 20.07.2023 kirjutas kauba saaja kostjale e-kirja, milles teatas, et saatkond teeb koostööd neile saabuvate kaupade tollivormistamiseks oma koostööpartneriga Globalink Logistics DWC LLC Armeenia filiaaliga. Selle kinnituseks on kostja esitanud ka vastava e-kirjavahetuse (vastuse lisa 3, dtl 107). Eeltoodu kostja enda väited ja tõendid kinnitavad seda, et kostja suhtles nii saajaga kui EGT töötjaga alates 19.07.23, kuid mitte hagejaga. Samas puudutab kostja kirjavahetus EGT töötajaga kauba kohaletoimetamise aega ennast, mitte seda, millal hageja või tema võimalik alltöövõtja EGT peaks kauba saajale toimetama, ning CMR saatelehe allkirjastamist ja selle saatmist. EGT töötaja vastusest nähtub, et CMR saatelehe saatis kostja enda ettevõte Globalink, kellelt kostja tellis veose terminalist saatkonda. Eelnevalt, nagu ülalviidatud e-kirjadest 06.07.23, 07.07.23, 11.07.23, 12.07.23 (dtl 24-26) nähtub, suhtles kostja hagejaga ja viimane andis kostjale teada kauba asukoha, vajaminevad kontaktid, et kostja saaks korraldada tolliprotseduurid, kuid pärast seda ei andud ta mingit infot hagejale kauba edasise veo kohta. Viimase kohta ei ole ühtegi 13 (18)

tõendit. Nimelt on kostja ise väitnud, et ta tellis 21.07.2023 kauba saaja koostööpartnerilt Globalink Logistics kauba toimetamise sihtkohta, Hollandi Kuningriigi Armeenia saatkonda Jerevanis. Hageja tegi 27.07.2023 päringu kostjale, kas tolliprotseduurid on tehtud ja millal saab kauba saajale toimetada, millele kostja vastas 31.07.2023 ning palus saata CMR saatelehe koos allkirjadega ja templitega. Ühtlasi kinnitas, et kaup on nende poolt saadetud Hollandi saatkonda Armeenias (dtl 31 35, tõlge). Eeltoodu alusel on hageja väited õiged, et kostja ei informeerinud teda edasistest juhistest, ja ilma hagejat teavitamata, asus ise organiseerima kauba kohale toimetamist saajale. Kostja väited, et hageja ei tundud mingit huvi kauba kohaletoimetamisest saajale, on seega alusetud, tõendamata ega ole kooskõlas kostja enda tõenditega. Kostja kirjavahetus EGT töötjaga saatelehe saatmisest, saamisest ning kes palus sellele allkirja ja kust EGT töötja või hageja saatelehe sai, ei oma eeltoodu kontekstis mingit tähtsust, sest hageja ei olnud kohustatud tegema mingeid tolliprotseduure ja asjaolu, et hageja viis esmalt kauba tolliterminaali, on kooskõlas lepinguga. Kostja väide, et EGT /kui hageja alltöövõtja töötaja/, valdas saatelehte ei tähenda, et kostja oleks teavitanud hagejat tolliprotseduuri lõpetamisest ja andnud juhise hagejale vedu lõpuni teha. CMR art 19 sätestatab, et kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või kui kokkulepitud tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti osalist pealelaadimist või aega, mis on vajalik tavalistes oludes kauba komplekteerimiseks täieliku täislaadimiseni, ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis loetakse kaup kohaletoimetatuks viivitusega. CMR art 17 lg 2 kohaselt vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. VÕS § 101 lg 3 järgi ei saa võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus asub eelviidatud poolte e-kirju kogumis hinnates järeldusele, et hageja on tõendanud väiteid, et 1) esmalt tuleb kauba suhtes teha tolliprotseduurid, 2) nende kulude ja tegemise kohustust ei olnud hagejal, 3) hageja toimetas kauba tolliterminaali 06.07.23, 4) andis kostjale koheselt 07.07.23 teada, et kaup on tolliterminalis ja et on vaja teha vastavad protseduurid, 5) informeeris kostja päringu alusel kostjat vajaminevatest kontaktandmetest, 6) kostja ei teavitanud hagejat protseduuride läbiviimisest ega sellest, millal saaks hageja kauba kohale toimetada saajale. Kostja esitatud e-kirjavahetused saaja esindajaga ning EGT Expressi töötajaga ei võimalda järeldada, et hageja oleks veolepingus kokkulepitud tingimusi rikkunud. Nii ei olnud tolliprotseduuride tegemine hageja kohustus ega tema mõjuväljas. Lisaks. Pooled leppisid kokku veo tähtajas 2-4 nädalat ja 2 tööpäeva oli arvestatud tollile ja mahalaadimisele saaja juures. Kohus tuvastas eespool, et hageja kirjutas 16.06.23 kostjale, et kaup on peale laaditud (hagi lisa 2, tõlge dtl 17). Kaup jõudis Armeeniasse Jerevani tolliterminali 06.07.23 (vaidlus puudus) ehk 3. nädal pärast 16.06.23. Kui arvestada juurde lepingus kokkulepitud 2 tööpäeva tollivormistuseks, kauba laadimiseks, jäi järele veel sellest kokkulepitud veo tähtajast (2-4 nädalat) 1 nädal, mille sisse mahtunuks vastavad toiminguid (tolliprotseduurid, mida ei pidanud hageja tegema, kaup Jerevanis saajale toimetada). Hageja ei saanud kaupa kohale toimetada seetõttu, et seda tegi kostja ise, millest ta hagejat ei informeerinud ja millest hageja sai alles 31.07.23 kostjalt teada. Kohtu hinnangul ei saa seetõttu rääkida üldse sellest, et hageja oleks viivitanud CMR art 19 14 (18)

mõttes kauba kohaletoimetamisega või jätnud selle kohale toimetamata. Nii ei saa kostja tugineda VÕS § 101 lg 3 järgi hageja võimalikule veo tähtaja (3-4 nädalat) rikkumisele CMR art 19 järgi, või sellele, et ei toimetanud kaupa kohale ning rikkus sellega lepingut. Kostja ise ei võimaldanud lepingut hagejal täita ja vedu lõpuni viia. Seetõttu ei vastuta hageja vedajana kauba kohale toimetamise väidetava viivitamise eest CMR art 17 lg 2 järgi. Siinkohal märgib kohus, et asjas ei oma tähtsust hageja väited vahemaa pikkusest Eestist tolliterminali ja sealt edasi saajale (hageja tõend lisa 2) ning kohus ei hinda ka vastavat tõendit. Kostja väited, et hageja võinuks lepingu järgi nõuda seisutasu, ei oma ka tähtsust. Selline õigus hagejal lepingu järgi on, aga hageja ei pea seda õigust ka kasutama. CMR art 30 lg 3 sätestab, et kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates. Kaup anti saaja käsutusse hiljemalt 29.07.2023, mida kinnitab CMR saateleht. Kostja teavitas kauba kohaletoimetamise väidetavast viivitusest hagejat esmakordselt 08.09.2023, so 41 päeva hiljem. Viimast kinnitab hageja esitatud poolte e-kirjavahetus 04.09.2308.09.23 (tõlge dtl 45-48, hagi lisa 12). Nii on õiged hageja väited, et kostja minetas vastuväited hageja kui vedaja vastu ka juhuks kui vedaja oleks kauba kohaletoimetamisega viivitanud ning kostja ei saa tugineda hageja rikkumisele seoses kauba kohaletoimetamise viivitamisega. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole rikkunud veolepingust tulenevaid vedaja kohustusi ning seetõttu ei saanud kostja tasuda hagejale veo eest proportsionaalselt, kuivõrd veo lõpuni teostamata jätmine ning tolliprotseduuride tegemise aeg ei olnud tingitud hagejast, vaid kostjast. Nii ei saanud kostja, nagu ta väitis esialgses vastuses hagile, alandada VÕS § 101 lg 1 p 5, § 112 lg 1 järgi veotasu hinda ning sellel avaldusel ei ole õiguslikku toimet. Kuna hageja ei ole rikkunud veolepingust tulenevaid kohustusi, ei saa kostja nõuda hagejalt VÕS § 127 lg 1, 2, § 128 lg 2,3 § 115 lg 1, 101 lg 1 p 3, CMR art 30 lg 3 järgi kahju hüvitamist ning kostja vastav alternatiivselt esitatud tasaarvestusnõue VÕS § 197 lg 1, 198 järgi kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata. Kohus ei hinda kostja kahju suurust ja tõendeid (Globalink Logistcs saatelehed, maksedokument, dtl 111122). Kuna kostja jättis veotasu maksmata, siis rikkus ta lepingust ja VÕS § 774 lg 1 2. lausest tulenevat veotasu maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 2. lause, § 774 lg 1 2. lause järgi kohustuse täitmist ja viivitamise eest viivis. Kostja tasus kohtumenetluse ajal 07.11.2023 5400 -eurosest veotasust hagejale ära 3600 eurot (kostja vastuse lisa 8, dtl 135, 136). Hageja ei vähendanud oma nõuet ega loobunud osaliselt sellest nõudest (hageja 28.05.24 täpsustatud nõue). Seega on kostja osaliselt hageja nõude rahuldanud ning selles ulatuses ehk 3600 eurot ei ole hageja nõue põhjendatud ja jääb rahuldamata. Küll aga on kostja keeldunud hüvitamast ülejäänud 1800-eurost veotasu osa, millega rikub VÕS § 100 mõttes lepingust ja VÕS § 774 lg 1 2. lausest tulenevat veotasu maksmise kohustust osaliselt. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 1800 euro ulatuses kohustuse täitmist ja viivist VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 2. aluse, § 774 lg 1 2. lause järgi nii 5400 euroselt võlalt kuni 07.11.2023 ja edaspidi 1800 euroselt võlalt. Kuna pooltel ei olnud vaidlust lepingus kokkulepitud veotasu suuruse üle, ei ole kohtul vaja veotasu arvet nr 1118 hinnata (dtl 32, lisa 7). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest 15 (18)

Kostja ei ole viivise arvestust kui sellist sisuliselt vaidlustanud. Viivis on vastavalt hageja esitatud hagiavaldusele ja 28.05.2024 täpsustatud arvestusele 5400 eurolt perioodi 09.08.2023 – 09.10.2023 (tasu maksmise tähtaeg kuni hagi esitamiseni 09.10.2023) eest 110,07 eurot, järgneva perioodi 10.10.2023 - 07.11.2023 eest 51,48 eurot ja 1800 eurolt perioodi 08.11.2023 - 28.05.2023 eest 123,55 eurot, kokku 281,10 eurot. Hagejal on õigus nõuda alates 29.05.2023 TsMS § 367, VÕS § 113 lg 1 2. lause, § 101 lg 1 p 6 järgi võlalt 1800 eurolt otsuse tegemise aja seisuga 13.06.2024 viivist 227,41 eurot. Nii tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlga (veotasu) 1800 eurot, viiviseid kokku 512,51 eurot (281,10 eurot pluss 227,41 eurot) ja alates 14.06.2024 viivised summalt 1800 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras, protsendina kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui summas 1800 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 2, 3 järgi hõlmab varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja jättis veotasu maksmise kohustuse täitmata ja hagejal on õigus nõuda kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamise 680 eurot VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi. Hageja on tõendanud kohtule esitatud advokaadibüroo arvega nr 202309027 (dtl 59, lisa 17), et esindajal on kulunud kohtueelselt hageja nõude maksma panemiseks aega 4 tundi ja 15 minut. Aeg on kulunud hageja edastatud dokumentidega tutvumiseks, olukorra õiguslikuks analüüsiks nõudekirja koostamise ettevalmistuseks 18.09.2023 1 tunni ulatuses ning kostjale nõudekirja koostamiseks, kliendi edastatud täiendava kirjavahetusega tutvumiseks, nõudekirja täiendamiseks 19.09.2023 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Arve kohaselt osutati kohtueelset õigusabi tunnihinnaga 160 eurot/tund ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on õigusteenuse aruandes kirjeldatud tegevused vajalikud hageja õiguste kaitsmiseks ja kostjale nõudekirja esitamiseks. Hageja on tõendanud, et esindaja on koostanud nõudekirja 21.09.2023 kostjale (dtl 52). Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, siis sai ja pidi ta ette nägema, et hagejal võivad tekkida seetõttu VÕS § 127 lg 3 järgi õigusabikulude näol varaline kahju VÕS § 128 lg 2, 3 järgi. Selline kahju 680 euro ulatuses on tõendatud, põhjendatud ja seoses kostja kohustuse rikkumisega VÕS § 127 lg 3 järgi. Eeltoodu alusel on hageja nõue kahju hüvitamiseks tõendatud, põhjendatud. Kostja keeldub seda hüvitamist ja on seetõtt kahju hüvitamise kohustuse rikkumises VÕS § 100 järgi. Hageja saab kostjalt nõuda VÕS § 127 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 3, 6, § 128 lg 2, 3 järgi kahju hüvitamist 680 eurot ja seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 2. lause, lg 2 ja TsMS § 367 järgi alates kostjale hagiavalduse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast (nõudest teadasaamisest). Kahjunõudelt saab hageja nõuda viivist seadusjärgses määras kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni täitmiseni. Hagiavaldus on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud e-toimiku kaudu 16.10.2023, so tegelikult varem kui hagiavaldus kostjale TsMS § 311.1 lg 5.1. järgi kätte toimetati. 16 (18)

Seega tuleb lugeda, et kostja sai hagiavalduses, mis sisaldab kahjunõuet, kätte 16.10.2022. Nii saab hageja nõuda kostjalt kahju hüvitiselt viivist alates 17.10.2022 kindlas summana otsuse tegemise ajani 13.06.2024 55,31 eurot ja sealt edasi protsendina kuni kahjunõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summas 680 eurot. Hagi kuulub ülaltoodu alusel osalisele rahuldamisele järgmiselt: kostjalt tuleb hagejale välja mõista veotasu 1800 eurot, viiviseid 512,51 eurot ja alates 14.06.2024 viivised summalt 1800 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui summas 1800 eurot, kahju hüvitist 680 eurot ja viivist 55,31 eurot ja alates 14.06.2024 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnetavalt kahju hüvitiselt kuni selle täieliku hüvitamiseni, kuid mitte rohkem kui summas 680 eurot. Menetluskulude jaotus, protokolli parandus TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et menetluskulud jäävad selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse, lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kostja rahuldas hageja nõude osaliselt alles menetluse ajal, ei ole põhjendatud seetõttu hagi osalise rahuldamise tõttu jätta osa kulusid hageja kanda (TsMS § 163 lg 1), sest oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodu tõttu jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi kostja kanda. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, 2, lg 2. Kohus koostas 17.04.2024 istungi kohta protokoll (dtl 307), mille kohta esitas hageja parandusettepaneku (25.04.24, dtl 311). Kohtu andmeil ei ole kostja esitanud vastuväiteid (kohtu e-kiri 02.05.2024). Kohus nõustub hageja ettepanekuga protokolli parandamiseks TsMS § 53 lg 4 järgi ja 17.04.2024 istungi protokolli tuleb parandada järgmiselt: leheküljel 2, kell 00:08:27 märge „ Hageja: Meil ei olnud kordagi öeldud, et kaup oli viivitatud või hiljaks jäänud. Meil oli öeldud, et kaup ei olnud kohale toimetatud. Meil oli kokku lepitud veolepingus, et kaup pidi olema kohale toimetatud täpselt kliendi ukseni. Aga oli toimetatud tolliterminali ja oligi kõik.“ asendada märkega „Kostja: Meil ei olnud kordagi öeldud, et kaup oli viivitatud või hiljaks jäänud. Meil oli öeldud, et kaup ei olnud kohale toimetatud. Meil oli kokku lepitud veolepingus, et kaup pidi olema kohale toimetatud täpselt kliendi ukseni. Aga oli toimetatud tolliterminali ja oligi kõik.“ Leheküljel 3, kell 00:37:26 märge: „Hageja: Minu klient küsis korduvalt, et kuidas ja millal toimetatakse kaup tollist kliendile. Väited on vastuolulised võrreldes kohtule esitatud kirjalikele tõenditele. Juhatuse liige saatis neid kirjad.“ asendada märkega: „Hageja: Minu klient küsis korduvalt, et millal on võimalik kaup viia tolliterminalist kohale. Kostja väited on vastuolulised võrreldes kohtule esitatud kirjalikele tõenditele. Juhatuse liige saatis neid kirjad.“.

17 (18)

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

18 (18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.