Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
11. juuni 2024.a, Tallinn
Hagihind
5485,92 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-22-149990 OÜ Aktiva Finance Group hagi A. K. vastu 12.03.2021 krediidikonto lepingust nr xxxx ja selle muutmise kokkuleppest tuleneva võlgnevuse 3183,81 euro, intressi 288,57 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, viivise 852,39 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: A. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; xxxx; e-post xxxx; xxxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi A. K. vastu 12.03.2021 krediidikonto lepingust nr xxxx ja selle muutmise kokkuleppest tuleneva võlgnevuse 3183,81 euro, intressi 288,57 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, viivise 852,39 euro ja täiendava viivise saamiseks.
2.Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group kanda.
3.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 20.06.2023 määruse punktis 2 (dtl 136). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi nõue ja kohtu tuvastatud asjaolud
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ 12.03.2021 krediidikonto lepingu nr xxxx, 25.03.2021, 26.03.2021,26.10.2021 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr xxxx muutmise kokkuleppe. Kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel. Kostjal on tagastamata krediit summas 3183,81 eurot. Kostja ei ole antud põhiosa katteks makseid teostanud. Lepingus lepiti kokku intressi määras s.o 34,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,27%. P OÜ saatis kostjale 10.08.2022 lepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le
1.Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles P OÜ lepingu üles 25.08.2022. P OÜ loovutas 26.08.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingus leppisid pooled intressimääraks 34,90% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.06.2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 10.08.2022 summas 288,57 eurot (99,77+93,12+95,68). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulu summas 50 eurot tasumist.
Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 3183,81 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.08.2022 kuni hagi esitamiseni 01.06.2023 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 34,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 852,39 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 2.06.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 34,9% aastas. Lepingu taotlemisel esitas kostja oma igakuiseks sissetulekuks 445,37 eurot ning väljaminekuks 150 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud avalikke andmebaase ning kostja konto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine sissetulek oli 445,37 eurot ning väljaminekud oli 300 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (98,17 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 47,20 eurot (445,37-150,00-150,00-98,17). Kostjal lepingu sõlmimisel maksehäired puudusid. Xxxx lepingu sõlmimisel 12.03.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 12.03.2021 pangakonto väljavõtte analüüsi, 23.01.2021 ja 12.03.2021 maksehäirete päringuid, 12.03.2021 Maksuameti päringut ning 12.03.2021 Ametlikud teadeanded päringut.
5.Kohus toimetas hagi kostjale kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused
6.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud:
P OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 12.03.2021 krediidikonto leping nr xxxx, mille alusel on kostja saanud laenulimiiti summas 2000 eurot (dtl 26), 25.03.2021 sõlmiti poolte vahel krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkulepe, millise kohaselt on laenulimiidi suuruseks 2500 eurot (dtl 27), 26.03.2021 sõlmiti poolte vahel krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkulepe, millise kohaselt on laenulimiidi suuruseks 2700 eurot (dtl 28), 26.10.2021 sõlmiti poolte vahel krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkulepe, millise kohaselt on laenulimiidi suuruseks 3000 eurot (dtl 29), 26.10.2021 sõlmiti poolte vahel krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkulepe, millise kohaselt on laenulimiidi suuruseks 3400 eurot (dtl 30).
Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 34,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 41,27% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
Lepingu nr xxxx sõlmimise ajal (12.03.2021) ja muutmiste ajal (25.03.2021 ja 26.03.2021) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% aastas ning lepingu muutmiste ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% aastas. Kolmekordne määr oleks seega vastavalt 60,27 % aastas ja 56,04 % aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi
andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
P OÜ on loovutanud oma lepingust nr xxxx tuleneva nõude hagejale 26.08.2022 ning on sellest kostjat teavitanud 26.08.2022 teates (dtl 36).
10.08.2022 on P OÜ edastatud kostjale lepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse ning andnud täiendava tähtaja kuni 24.08.2022 võlgnevuse tasumiseks (dtl 35). Kostja nimetatule reageerinud ei ole ning P OÜ on öelnud lepingu alates 25.08.2022 üles (dtl 35).
Julianus Inkasso OÜ on edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatuse (dtl 66-71).
8.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 02.06.2023 ja 15.04.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 78-79, 337-339).
8.1.Hageja 29.04.2024 vastusest tulenevalt jääb hageja hagiavalduses esitatu juurde ning esitas täiendavalt kostja pangakonto väljavõtted ja krediidianalüüsid (dtl 342 jj).
8.2.Hageja andmete kohaselt märkis kostja enda poolt esitatud 12.03.2021 kell 14.17 taotluses sissetulekuks töötasu 205,50 eurot ja sotsiaaltoetus/ hüvitis 239,87 eurot, kulud ülalpeetavatele 150 eurot ja majapidamiskulud 0 eurot (dtl 111). Hilisemalt on hageja poolt kohtule esitatud kostja 12.03.2021 kell 14.17 esitatud laenutaotlus, millise kohaselt on viimase sissetulekuks 650 eurot ning finantskohustuseks (tarbijalaen/ väikelaen) 100 eurot. Majapidamiskuludeks märkis kostja 0 eurot (dtl 414). Kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid ei olnud. Laenuandja päringuid Pensioniregistrisse, Maksu- ja Tolliametisse, kinnisvararegistrisse ei ole teostanud (dtl 415).
8.3.25.03.2021 kell 15.19 esitatud taotluses on kostja märkinud enda sissetulekuks 650 eurot ja majapidamiskuludeks 0 eurot (dtl 417). Tõendeid selle kohta, et laenuandja oleks hinnanud kostja reaalseid kulusid ja sissetulekuid, esitatud ei ole.
8.4.25.03.2021 kell 22.06 esitatud taotluses on kostja märkinud enda sissetulekuks töötasu 650 eurot ja majapidamiskuludeks 60 eurot (dtl 420) Tõendeid selle kohta, et laenuandja oleks hinnanud kostja reaalseid kulusid ja sissetulekuid, esitatud ei ole.
8.5.26.10.2021 kell 17.14 esitatud taotluses on kostja märkinud enda sissetulekuks töötasu 600 eurot ja majapidamiskuludeks 0 eurot (dtl 423). 26.10.2021 laenuandja poolt teostatud päringute kohaselt kostjal maksehäired ja maksuvõlgnevus puuduvad (dtl 424).
8.6.26.10.2021 kell 17.28 esitatud taotluses on kostja märkinud enda sissetulekuks töötasu 600 eurot ja majapidamiskuludeks 0 eurot (dtl 427). 26.10.2021 laenuandja poolt
teostatud päringute kohaselt kostjal maksehäired ja maksuvõlgnevus puuduvad (dtl 428).
8.7.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning toimikust nähtuvad tõendid kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
Hageja on esitanud kostja pangakonto väljavõtte (dtl 352-372), mida laenuandja väidetavalt 12.03.2021 kostja taotluse lahendamisel analüüsis. Kostja laenutaotluse kohaselt soovis ta laenata 3000 eurot ning tema sissetulekuks oli töötasu 650 eurot, igakuiseks kuluks finantskohustuseks väikelaen summas 100 eurot ning majapidamiskulud 0 eurot. Kostja konto väljavõttest ja laenuandja analüüsist (dtl 414) nähtub, et kostja sissetulekud eelneva kuue kuu jooksul olid ebaregulaarsed, kuna kahel kuul oli kostja sissetulek 0 eurot. Veel nähtub kostja konto väljavõttest, et kostja on saanud 05.11.2020 tuntud kiirlaenufirmast T AB 2000 eurot, teostas 20.12.2020 ja 19.01.2021 laenuandjale S AS-le tagasimakse 105 eurot ja 15.02.2021 97,81 eurot, sai B AS-st 08.02.2021 3000 eurot, sai 20.02.2021 tuntud kiirlaenufirmast AS E 1600 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega selgitusi selle kohta, et laenuandja oleks selgeks teinud, mis need maksed endast kujutavad ja kas tegemist on kostja eelnevalt võetud finantskohustuste täitmisega või uute laenude võtmisega. Konto väljavõtte põhjal võib asuda seisukohale, et kostja on hageja õiguseellastel laenu võtmisele eelneva kuue kuu jooksul saanud erinevatest (kiir)laenufirmadest 6600 eurot laenu ning lisaks teostas igakuised jooksvaid makseid teadmata suurusega laenukohustuse täitmiseks. Seejuures on kostja 4600 eurot laenanud vahetult hageja õiguseellaselt laenu taotlemisele eelneval kalendrikuul. Kostja konto väljavõtte kannetest nähtub, et kostjal oli veel vähemalt üks pangakonto (vt. nt 04.10.2020 kanne enda kontole või 27.10.2020 võlgnevuse katmine enda kontole). Esitatud tõenditest ei nähtu, et laenuandja oleks tuvastanud või analüüsinud sellel teisel kontol kajastunud igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid.
Seega nähtub hageja esitatud kostja pangakonto väljavõttest, et kostja on võtnud enne P OÜ-ga sõlmitud esimest krediidikonto lepingut (12.03.2021) saanud suurtes summades laene ka teistest ettevõtetest, s.o T AB, B AS-ist ja E AS-ist. Samas ei nähtu, et kuidas on krediidilimiidi andmisel arvestatud kostja poolt võetud varasemate laenudega. Seetõttu pole kohtul võimalik kontrollida ega veenduda, et laenuandja poolt teostatud analüüsis esitatud andmed on võetud kostja pangakontolt ja muudest andmebaasidest. Võttes arvesse kostja väikest igakuist ja ebaregulaarset töötasu laenu taotlemisel, ei ole usutav, et ta suudaks kõiki neid laene korrektselt teenindada. Kohus leiab, et vastutustundlik laenuandja ei oleks laenanud kostjale veel 2000 eurot, kui tal oli eelmise kuue kuu jooksul võetud juba laene summas 6600 eurot, seejuures tema igakuised töötasud jäid 600 euro piiresse.
Kohus on 02.06.2023 e-kirjas palunud hagejal tuua hagiavalduses ka välja, kas tarbija poolt saadi laen kätte (dtl 79). Ühtegi tõendit või selgitust selles osas hageja
kohtule 19.06.2023 menetlusdokumendis esitanud ei ole ning seega puudub kohtul veendumus, et laenuandja poolt väidetavalt väljastatud krediiti on kostja saanud kasutada.
8.8.Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 20 selgitanud, et „krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).“ Kuigi laenuandja on formaalselt nõudnud kostjalt tema kontoväljavõtete esitamist, ei nähtu antud juhul tõenditest, et laenuandja oleks teostanud esitatud andmete piisavat kontrolli. Pigem on laenuandja kergemeelselt tuginenud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele ja enda poolt seatud madalale igakuisele majapidamiskulu määrale, kontrollimata, mis need kostjal tegelikult võisid olla. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
8.9.Hageja (ega P OÜ) ei ole tõendanud, et laenutaotluse rahuldamisel ja selle alusel tarbijakrediidi väljastamisel kostjale poleks ta rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks ka tegelikult kontrollinud kostja sissetulekuid ja eriti kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada järjekordselt võetavat laenu. Kostja poolt esitatud andmete pinnalt oleks vastutustundlikul laenuandjal pidanud tekitama kindlasti täiendavaid küsimusi isiku võime kohta talle kõrge intressiga antud laen tagasimaksmise tegeliku võimekuse kohta.
8.10.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
8.11.Kuna juba P OÜ poolt esimese krediidilepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, on tühised ka sellele esimesele lepingule sõlmitud muudatuskokkulepped, millega suurendati kostjale antavat krediidi summat. Samuti esitatud tõenditest ka ei nähtu, et laenuandja oleks ka hiljem teostanud mingit reaalset analüüsi kostja sissetulekut või väljaminekute kohta. Kohus osundab, et 12.03.2021 krediidilepingu limiiti 2000 eurot suurendati 25.03.2021 2500 euroni ning 26.03.2021 2700 euroni. Seega toimus krediidilimiidi suurendamine ilma sisulise kostja laenuvõime analüüsita kaks nädala pärast krediidi algset võtmist. 26.10.2021 suurendas laenuandja krediidilimiiti samal päeval kaks korda – kõigepealt 3000 euroni ja seejärel 3400 euroni. Tõendeid kostja laenu teenindamise võime analüüsi kohta jällegi esitatud pole.
9.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud (dtl 337-339).
9.1.Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 15.04.2024 e-kirjaga hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on otsustanud oma nõuet mitte ümber arvestada ega teavet esitada.
9.2.Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi täielikult ega osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi (ka osaliselt) rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
9.3.Kuivõrd hageja ei ole hoolimata saadud kohtunõudest esitanud tõendeid selle kohta, et kostjale on krediiti väljastatud, kas ja mis summas on kostja tagasimakseid teinud ning samuti ei ole hageja VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist teostanud, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
10.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 5485,92 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
12.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.