Aktiva Finance Group OÜ hagi M. N. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
17 699,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ 10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: M. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamise viis
(registrikood
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja välja Inbank AS ja kostja vahel 10.01.2021 sõlmitud laenulepingust nr L89004774887 tulenev põhivõlgnevus 3534,97 eurot ja viivis põhivõlalt 3252,81 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 10.01.2021 sõlmitud laenulepingust nr L89004774887 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 5980,50 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 20.06.2024 142,94 eurot 20.07.2024 148,33 eurot 20.08.2024 147,68 eurot 20.09.2024 150,08 eurot 20.10.2024 155,35 eurot 20.11.2024 155,05 eurot 20.12.2024 160,24 eurot 20.01.2025 160,18 eurot 20.02.2025 162,79 eurot 20.03.2025 172,68 eurot
20.04.2025 168,25 eurot 20.05.2025 173,22 eurot 20.06.2025 173,81 eurot 20.07.2025 178,69 eurot 20.08.2025 179,54 eurot 20.09.2025 182,47 eurot 20.10.2025 187,21 eurot 20.11.2025 188,48 eurot 20.12.2025 193,12 eurot 20.01.2026 194,69 eurot 20.02.2026 197,86 eurot 20.03.2026 204,87 eurot 20.04.2026 204,42 eurot 20.05.2026 208,79 eurot 20.06.2026 211,14 eurot 20.07.2026 215,41 eurot 20.08.2026 218,08 eurot 20.09.2026 221,63 eurot 20.10.2026 225,72 eurot 20.11.2026 228,91 eurot 20.12.2026 232,89 eurot 20.01.2027 235,98 eurot. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 484,53 euro ulatuses, intressinõue 759,09 eurot, haldustasunõue 10 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja hagi esitamise seisuga (19.03.2024) sissenõutavaks muutunud viivise nõue 4990,55 eurot. Jätta hageja menetluskulud 56,26% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 43,74% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 928,29 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 928,29 euro) tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 19.03.2024 hagi kostja vastu.
2.Hageja toob välja, et nõude aluseks on Inbank AS (esialgne krediidiandja) ja vahel 10.01.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. L89004774887, mille alusel sai kostja laenu 10 000 eurot (Lisa 1). Lepingu nr L89004774887 kohaselt on krediidi kulukuse määr 22,37% aastas.
2.1.Hageja toob välja, et kostja oli viivituses 20.04.2021, 20.05.2021, 20.06.2021 ja 20.07.2021 tagasimaksetega, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 12.07.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 (hagi lisa 3). 29.07.2021 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (hagi lisa 4). Hageja esitab AS Eesti Post kinnituse lepingu ülesütlemise hoiatuse ja teatise kättetoimetamise kohta (Lisa 1, 2).
2.2.Inbank AS loovutas 4.08.2021 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile (Lisa 5).
2.3.Hageja on seisukohal, et algne krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja siseeeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Hageja leiab, et ta on tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
2.4.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,9% aastas. Kostjal on hageja väitel intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 20.04.2021 kuni ülesütlemiseni 29.07.2021 summas 759,09 eurot (239,21+157,48+161,39+154,94+46,07). Tulenevalt eeltoodust on nõuab hageja kostjalt intressivõlgnevust summas 759,09 eurot.
2.5.Vastavalt 10.01.2021 sõlmitud laenulepingule (Lisa 1, p 4.1.) ja maksegraafikule (Lisa 1, lk 4) on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. 29.07.2021.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.04.2021-20.07.2021 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10,00 eurot (4 x 2,50). Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt laenuhaldustasu võlgnevust summas 10 eurot.
2.6.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 50 eurot ning selgitab selle kujunemist: 13.08.2021. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot (Lisa 8 lk 1) 7.10.2021. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 8 lk 2) 22.11.2021. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 8 lk 3)
muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.7.Hageja toob välja, et laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 10000 eurot ning kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Tulenevalt eeltoodust on kostjal hageja väitel põhivõlg summas 10000 eurot.
2.8.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 10000 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 30.07.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.03.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 4990,55 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 4990,55 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 10000,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 20.03.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 18,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 10000,00 eurot x 18,9% aastas = 1890,00 eurot.
3.Hageja on tagasimaksed uuesti määranud (dtl 67) ja teinud VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja sai laenu 10 000 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku summas 484,53 eurot (Lisa 3). Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud laenusumma 9515,47 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.07.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt (hagi lisa 1). Hageja toob välja, et 20.04.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 3737,34 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 484,53 eurot seega võlgnevuses on 3252,81 eurot (3737,34-484,53). Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 9. osamaksest 20.10.2021. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 3252,81 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
4.Kohtu menetluses on hageja alternatiivsed nõuded:
4.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja M. N. vahel 10.01.2021 sõlmitud laenulepingust nr L89004774887 tulenev põhivõlgnevus 10 000 eurot, intress 759,09 eurot, haldustasu 10,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja hagi esitamise seisuga (19.03.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 4990,55 eurot;
4.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt alates 20.03.2024 kuni põhinõude summas 10 000 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18,9% aastas; või alternatiivselt
4.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt hageja poolt 02.05.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksete graafikule (kuupäevad ja summad 20.05.2024 menetlusse võtmise määruses).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Otsuse tegemise eeldused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 30.03.2024 (kostja on saatnud selle kohta kinnituse, dtl 58). Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg hagile vastamiseks 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastust hagile esitanud ei ole. Kohtu palvel vastas kostja siiski, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (dtl 77). Pärast hageja alternatiivse nõude menetlusse võtmist oli kostjal veelkord võimalik esitada vastus hagile 29. maiks 2024. Kostja vastanud ei ole.
5.Kas laenuleping on sõlmitud Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Remondilaenu leping nr L89004774887 AS-ga Inbank on kostja poolt digiallkirjastatud 11.01.2021. Digiallkirja konteineris leping, maksegraafik, laenulepingu tingimused, Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kohus tuvastas, et leping oli seadusega nõutud vormis ning sisaldas nõutud andmeid. Krediidi kulukuse määra arvestamisel lähtuti, et laenusumma on 10000 eurot, intressimäär 18,9% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 20.01.2027, maksete tähtpäevad 20, laenulepingu sõlmimise tasu 200 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot. Tagasimakseid oli graafikus 72. Krediidi kulukuse määraks on märgitud tarbijakrediidi teabelehes 22,37%. Krediidi kulukuse määr jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (60,27%) piiresse.
6.Kas laen on tarbija kasutusse antud Hageja on esitanud maksekorralduse tõendamaks, et laen summas 10 000 eurot on kostjale üle kantud (dtl 22, ülekanne 12.01.2021). Laenu kostja kasutusse andmine on seega tõendatud.
7.Kas nõue on loovutatud Hageja väitel Inbank AS loovutas 4.08.2021 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Grouple koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ning teatise nõude loovutamisest saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Kohtu ettepanekul esitas hageja täiendava tõendi nõude
loovutamise kohta (algse krediidiandja esinda digiallkirjastatud kinnitus, dtl 89). Seega on hageja tõendanud, et nõude aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
8.Vastutustundliku laenamise kohustus
8.1.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega; c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Riigikohus on 24.11.2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad
tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti (st tõendist nähtub, mis ajal ja kelle kohta tehtud toimingut see tõendab ning mis oli toimingu tulemus), sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
8.2.Hageja pidi seega nõude alusena tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Hageja esitas hagis selle kohta järgmised selgitused: Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kohus märgib, et hageja esitatud taust.ee väljavõte (dtl 34) on tehtud enne hagi esitamist, st tegemist ei ole enne laenu andmist tehtud maksehäireregistri päringuga. Hageja väitel on esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Kohus märgib, et selle väite kohta on hageja esitanud hagis kuvatõmmisena kolm rida (dtl 6). Kohtu hinnangul ei ole kolme kopeeritud rea näol tegemist usaldusväärse tõendiga päringu kohta, millest nähtuksid tõendamiseseme asjaolud. Hageja väitel (dtl 7) omandas esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses (hagi lisa 6). Hageja on kohtule esitanud pdf faili pealkirjaga „Pakkumine - P89004774887“ (dtl 33). Hageja väitel on tegemist laenutaotlusega. Kohus juhib tähelepanu, et laenutaotlusel on täitmata järgmised andmeväljad: laenu eesmärk, ülalpeetavate arv, tööandja. Täidetud on lahtrid „igakuised sissetulekud“ (1246 eur), „Igakuised kohustused“ (80 eur). Ülejäänud andmeväljad taotlusel on isiku üldandmed (nimi, isikukood), dokumendiandmed ja kontaktandmed. Laenutaotlusel ei ole küsitud igakuiste majandamiskulude suurust ega komponente. Kohus ei saa seega kuidagi nõustuda hageja väitega, et krediidiandja selgitas välja kostja varalise seisundi ja teised varalised kohustused. Taotlusel lahter „igakuised kohustused“ on sisustamata. Hageja ei ole selgitanud, kuidas pidi laenu taotleja sellisest lahtrist aru saama. Kohus märgib, et tarbijalt andmeid küsides tuleb seda teha nii, et tarbija saaks aru, mille kohta temalt küsitakse. Hageja on enda poolt välja toodu põhjal seisukohal, et seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
Kohus märgib, et laenu summa oli suur – 10 000 eurot. Lepingujärgne igakuine tagasimakse oli samuti väidetavat kostja sissetulekut silmas pidades arvestatav - 242,77 eurot. Algne krediidiandja on võimaldanud jätta laenutaotlusel andmeväljad täitmata, andmeväljad on arusaamatud ning laenutaotluses ei ole arusaadavalt küsitud igakuiseid majandamiskulusid ega selgitatud välja kostja vara. Algne krediidiandja ei ole küsinud kostja konto väljavõtet. Kohtu hinnangul on algne krediidiandja jämedalt rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust, andes kostjale laenu üksnes kostja sissetuleku suuruse alusel.
9.Põhivõla nõue Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärjed. Kuivõrd leping ei ole korraliselt lõppenud (viimane tagasimakse peaks maksegraafiku kohaselt olema 20.01.2027), on hageja teinud nõude ümberarvestuse ja määranud tagasimaksed uuesti (dtl 67). Ümberarvestuse korral tuleb aga kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. St kas kostja oli üles ütlemise ajaks täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega. Hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 484,53. Hageja märgib, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud laenusumma 9515,47 (10000- 484,53) eurot. Hageja toob välja, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.07.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja esitas ka alternatiivse nõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete välja mõistmiseks. Hageja toob välja, et 20.04.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 3737,34 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 484,53 eurot seega võlgnevuses on 3252,81 eurot (3737,34-484,53). Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 9. osamaksest 20.10.2021. Kohus tuvastas, et kostjale kanti üle 10 000 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lisaks hageja väljatoodule sissenõutavaks muutunud veel kaks tagasimakset, 20.04 tagasimakse summas 138,35 eurot (muutus sissenõutavaks 21.04) ning 20.05 tagasimakse summas 143,81 eurot. Kokku on seega kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud ent tasumata põhivõlg (4019,5 – 484,53 =) 3534,97 eurot. Kohus mõistab selle summa põhivõlana kostjalt välja. Edasiulatuvalt alates 20.06.2024 tagasimaksest mõistab kohus välja ülejäänud tasumata põhivõla kokku summas (10 000 – 484,53 – 3534,97 =) 5980,50 eurot vastavalt hageja poolt uuesti määratud tagasimaksetele järgmiselt: 20.06.2024 142,94 eurot 20.07.2024 148,33 eurot 20.08.2024 147,68 eurot 20.09.2024 150,08 eurot 20.10.2024 155,35 eurot 20.11.2024 155,05 eurot 20.12.2024 160,24 eurot 20.01.2025 160,18 eurot 20.02.2025 162,79 eurot 20.03.2025 172,68 eurot 20.04.2025 168,25 eurot
10.Intressinõue ja laenuhaldustasu nõue Kuivõrd kohus asus seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei ole tõendatud, saab hageja VÕS § 4034 lg 7 kohasaelt nõuda seadusjärgset intressimäära, kui see ei ole suurem lepingus kokkulepitud intressimäärast. Seadusjärgne intressimäär kuni 2023. a alguseni, st ka nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ja muutmise ajal, oli 0%. Lepingujärgne intressimäär asendub VÕS § 4034 lg 7 kohasaelt seadusjärgse määraga, mis oli 0%, ning sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid (VÕS § 4034 lg 7). Seetõttu jääb laenuhaldustasu nõue rahuldamata.
11.Viivisenõue Kuivõrd kohus asus seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei ole tõendatud, saab hageja VÕS § 4034 lg 7 kohasaelt nõuda seadusjärgset intressimäära, kui see ei ole suurem lepingus kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg 7 kohasaelt muid tasusid tarbija sel juhul ei võlgne. Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda antud sätte mõttes muu tasuna, mistõttu hagejal säilib õigus nõuda viivist. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras, tingimusel, et seadusjärgne viivisemäär ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära. Lepingus oli viivisemäär intressiga võrdne, 18,9% aastas, mis on kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär, mistõttu tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Algses hagis nõudis hageja viivist alates lepingu üles ütlemisest, ent asus ka ise seisukohale, et lepingut ei saaks ümberarvestuse korral kehtivalt üles öelduks lugeda. Seega ei saa rahuldada hageja algses hagis esitatud viivisenõuet. Hageja nõuab ümberarvestuse ja
tagasimaksete uuesti määramise järgselt edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 3252,81 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt (dtl 67). Kohus rahuldab hageja viivisenõude selliselt, nagu hageja selle on esitanud, VÕS § 113 lg 1 alusel.
12.Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 50 eurot ning selgitab selle kujunemist: 13.08.2021. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot (Lisa 8 lk 1) 7.10.2021. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 8 lk 2) 22.11.2021. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 8 lk 3) muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hagejal selgitab, et õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist tuleneb VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6 (Lisa 1). Kohus ei leia hageja esitatud lepingutingimuste punktist 4.6. midagi sissenõudmiskulude kohta. Lisa 1 „Laenulepingu tingimused“ punkt 4.6. sätestab osamaksest väiksema makse laekumise tagajärjed ning lisa 2 „Inbank üldtingimused“ ei sisalda punkti 4.6. Laenulepingu tingimustes punkt 4.7. viitab, et sissenõudmiskulude hüvitamist on õigus nõuda vastavalt hinnakirjale, ent hinnakirja hageja esitanud ei ole. VÕS § 1132 lõiked 1 ja 2 ei ole seadustatud hinnakirjad, vaid piirmäärad. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuid kuivõrd hageja tõi ise välja, et nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud lepingu üles ütlemisel toimet, siis ei ole eeltoodud kulud tehtud peale lepingu üles ütlemist. Kohus jätab sissenõudmiskulude nõude rahuldamata, sest leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, esile on toomata tasu kokkulepe ning tõendamata on, et kahju tekkis just sellises ulatuses.
13.Menetluskulud Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 22.05.2024. Kohus andis 20.05.2024 määrusega selleks tähtaja, määrates ühtlasi tähtaja teisele poolele menetluskulude vastuväite esitamiseks. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 2060 eurot, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv 1050 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1010 eurot. Hagis palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja toob välja, et OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta, et tema lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 6 tundi ja on teinud järgmised toimingud: -alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule kokku 3 tundi; -2.05.2024 seisukoha esitamine 2,5 tundi; -21.05.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamine 0,5 tundi. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1050 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 17 699,64 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1050 eurot. Seega hagilt tasutud riigilõiv summas 1050 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 p 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades
käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduse täiendamist ja kohtule vastamist kahel korral. Kostja menetluses aktiivselt ei osalenud. Kohtu hinnangul on õigusabi osutamise ajakulu põhjendatud 6 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 600 eurot (6 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1650 eurot, millest 1050 eurot on riigilõiv ja 600 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud proportsionaalselt kostja kanda selles ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Võrreldes algse hagihinnaga 17 699,64 eurot rahuldas kohus nõude arvestuslikult 9957,34 euro ulatuses (põhinõue 3534,97 eurot + sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 3534,97 eurot viivis arvestatuna ühe aasta eest kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva seadusjärgse viivisemäära alusel 441,87 eurot + tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 5980,50 eurot) ehk 56,26% ulatuses. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja menetluskulud 56,26% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 43,74% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist, mõistab kohus TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kostjalt hageja kasuks välja 56,26% hageja põhjendatud menetluskuludest (1650 eurot), millele vastab summa 928,29 eurot. Tsiviilasja toimiku andmetel kostjal menetluskulusid ei ole. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.