Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus E. M. vastu võlgnevuse nõudes 203,16 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Krista Raudsepp Kostja: E. M. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi E. M. vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. E. M.il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 28.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 196,19 euro saamiseks. Kohus tegi 02.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 19.02.2024 määrusega maksekäsumenetluse ja edastas tsiviilasja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 11.03.2024 Harju Maakohtule hagi E. M. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmis Placet Group OÜ kostjaga 9.12.2019 krediidikontolepingu nr. KK3490739, millega võimaldati kostjale krediidisummat 300 eurot. Kostja kasutas limiiti kokku 300 euro ulatuses.
4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 20.07.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lgle 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 4.08.2023.
5.Esialgne võlausaldaja loovutas 8.08.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
6.Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase. Esialgne võlausaldaja on selgitanud KK3490739 lepingu sõlmimisel 09.12.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi 08.12.2019 pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta, 08.12.2019 maksehäirete päringuid, 08.12.2019 Maksuameti päringut, 08.12.2019 Kinnisvararegistri päringut ning 08.12.2019 Ametlikud teadeanded päringut.
7.Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
8.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 120,94 eurot. Selles summas oli kostjal võlgnevus lepingu ülesütlemise aja seisuga.
9.Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.04.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 4.08.2023: kokku summas 11,87 eurot (0,03+4,61+3,49+3,20+0,54). Intress perioodi 1.08.2023. a - 4.08.2023. a eest summas 0,54 eurot (120,94 * 40,01% / 360 x päevade arv 4).
10.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 17.08.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 1.09.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 26.09.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot* (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
11.Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 120,94 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 5.08.2023 kuni hagi esitamiseni 11.03.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40,01% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 29,14 eurot.
2-23-152406
12.Kui arvestada, et lepingu kohaselt tuli laen tagastada 36 kuu jooksul, siis tagasimaksed tuli teha alates 18.04.2021 ning lõpptähtpäev 18.03.2024. Seega on kõikide tagasimaksete tähtaeg saabunud. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 378,48 eurot.
13.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 03.04.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
18.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite, Pensionikeskuse ja Maksuameti andmete alusel.
19.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja ei ole kostja kontoväljavõtet kogunud. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et muu tarbija kohta kogutud teave oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Isegi kui krediidiandja sai kogutud andmete alusel hinnata kostja sissetuleku
2-23-152406 suurust, puudus kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja kohustuste olemasolu ja kogusuurust. Asjaolu, et kostjal puudusid maksehäired, ei võimalda teha järeldust, et kostjal puudusid kohustused. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik veenduda, et krediidiandja on kontrollinud ja arvestanud on kostja võimalike kohustustega.
22.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
23.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
24.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist ja kohus jätab hageja intressinõude rahuldamata.
25.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 300 eurot, ja on esitanud väite, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 378,84 euro ulatuses.
26.Seega on kostja teinud tagasimakseid kokku suuremas summas, kui hagejal oleks õigus VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt kokku põhivõla tagastamist nõuda.
27.Järelikult puudub hagejal kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja kohus jätab hagi põhinõudes ja viivisenõudes rahuldamata.
28.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel nõuet, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.
29.Seega jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
31.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.