Aktiva Finance Group OÜ (end Osaühing Aktiva Finants) hagi M. V. vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes
Hagihind
4 285,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja: M. V. (isikukood xxxx, e-post xxxx) kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M. V.lt seoses vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga nr xxxx tagastamata krediidisumma 3 072,58 eurot ja viivis 196,35 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
3.Välja mõista M. V.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 3 072,58 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.02.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded M. V.lt intressivõlgnevuse ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
Menetluskulud jätta 15,10% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ning 84,90% ulatuses M. V. kanda.
6.Välja mõista M. V.lt menetluskulu 500,91 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M. V.l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.S AS ja kostja sõlmisid 14.09.2021 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx krediidilimiidiga summas 3 195,58 eurot ning ostulimiidiga 3 000 eurot ja sularaha väljamaksega 3 000 eurot kuus. Kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 18% aastas ning tegema igakuiseid makseid krediidi põhiosa ja intressi katteks. Kostja võttis kasutusse krediidi 3 072,58 euro ulatuses, kuid oma kohustust tasuda võlgnevus igakuiste maksetena ta ei täitnud. Põhivõla katteks ei ole kostja ühtki makset teinud. Krediidiandja ütles lepingu üles 02.05.2022 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded 15.08.2022 hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 180,70 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 50 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 3 072,58 eurolt 03.05.2022-06.02.2023 perioodi eest määraga 18% aastas kokku summas 424,27 eurot. Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja pangakontole laekunud sissetulekutest, kostja poolt esitatud andmetest ja avalikest andmebaasidest saadud andmetest. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt ning see oli piisav laenulepingu teenindamiseks, tulud ületasid kohustusi. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3 072,58 eurot, intressivõlgnevuse 180,70 eurot, viivisvõlgnevuse 424,27 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot, samuti viivise 18% põhinõudelt (3 072,58 eurolt) aastas alates 07.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
ei
järginud
laenulepingu
sõlmimisel
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Kohus tuvastab, et S AS ja kostja sõlmisid 14.09.2021 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx, millega krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti kuni 3 195,58 eurot intressimääraga 18% aastas ning maksepäevaga iga kuu 5. kuupäev. Vaba tagasimaksega krediitkaardi puhul kauba või teenuse eest kaardiga tasumisel ei arvesta pank intressi alates vastava kaardiga tehtud toimingu tegemisest kuni sama kuu viimase päevani (k.a), seejärel algab intressi arvestus. Limiidikontolt makse tegemisel ja sularaha väljavõtmisel algab intressi arvestus kohe v.a juhul, kui eelnimetatud toimingute summa jääb limiidikonto positiivse saldo piiresse. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 19,810% aastas (leping dtl 24-31).
5.Pooled ei vaidle, et S AS loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 15.08.2022.
6.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
7.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 14.09.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 19,810% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
8.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
9.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja on lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
11.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija
kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
12.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.Hageja on selgitanud, et lepingu xxxx sõlmimisel 14.09.2021 hinnati kostja krediidivõimekust tema S AS-i kontole laekuva sissetuleku, kostja esitatud andmete ja avalikest andmebaasidest saadud teabe, s.h maksehäirete päringute alusel. Hageja väidete kohaselt ei olnud kostjal lepingu sõlmimise kuupäeval ühtki aktiivset maksehäiret. Ainsa kostja majanduslikku seisundit tõendava dokumendina on hageja kohtule esitanud taust.ee väljavõtte kostja kohta seisuga 02.03.2023 (dtl 77), millest nähtuvalt on kostjal Julianus Inkasso OÜ ees võlgnevus summas 4 749,09 eurot ning maksuvõlad seisuga 02.03.2023 puuduvad. Kuna leping, millel hageja nõue põhineb, sõlmiti 14.09.2021 ning viidatud tõend on esitatud seisuga 02.03.2023, siis ei ole kõnealuse dokumendiga võimalik tõendada kostja majanduslikku seisundit lepingu sõlmimise ajal. Kohus andis 11.03.2024 määrusega hagejale tähtaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks võetud asjaolude tõendamiseks, sh kostja kontoväljavõtte esitamiseks, kuid ühtki täiendavat tõendit, sh kostja kontoväljavõtet, hageja kohtule esitanud ei ole. Kohtu hinnangul ei võimalda esitatu tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakuised kulud ja sissetulekud. Asjaolu, et 14.09.2021 seisuga kehtivaid maksehäireid ei nähtunud, nimetatut ei välista. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 14.09.2021 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. 14.09.2021 lepingus sisaldunud intressimäära kokkulepe on seega tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 tühine. Hageja ei ole VÕS § 4034 lg 7 alusel nõude ümberarvestust teinud, kuid hagiavalduse täpsustuse p 2.1 kohaselt ei ole kostja põhivõla katteks ühtki tagasimakset teinud ning kostja ei ole hageja vastavat väidet vaidlustanud.
16.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata
jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
17.Kohtule on esitatud 11.04.2022 teade ülesütlemise kohta (dtl 78), mille kohaselt on krediidiandja kostjale andnud täiendava tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks kuni 28.04.2022 ning märkinud, et juhul kui kostja võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasu, loeb krediidiandja lepingu lõppenuks. Hageja on hagiavalduse täpsustuse punktis 1.5 selgitanud, et kuigi lepingu ülesütlemise teatises märgiti võla tasumise tähtajaks 28.04.2022, lõpetas S AS lepingu 02.05.2022 põhjusel, et kostjale oli antud võla tasumiseks panga enda konto ning sellistel puhkudel annab pank klientidele tasumise lisaaega 1-2 tööpäeva.
18.Pooled ei vaidle, et kostja sai teate kätte. Lepingu järgi debiteeris pank kontolt kuu- või aastatasu vastavalt hinnakirjale maksepäeval, kas üks kord aastas järgneva aasta eest või üks kord kuus eelmise kuu eest ning debiteeris intressi kontolt igakuiselt maksepäeval. Kostja oli kohustatud hoolitsema selle eest, et kontol oleks olemas piisavalt vaba raha intressi, kuu- või aastatasu ja muude lepingu alusel tasumisele kuuluvate ja hinnakirjas toodud tasude debiteerimiseks vastavalt lepingule, vastasel korral loeti, et kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud. Lepingu kohaselt oli maksepäevaks määratud iga kuu 5. kuupäev. Vaidlus puudub, et kostja sai lepingu alusel 3 072,58 eurot, kuid ühtegi tagasimakset teinud ei ole. Samuti pole kostja vaidlustanud hageja väidet, et 11.04.2022 ülesütlemise teate saatmise seisuga oli ta viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seetõttu leiab kohus, et viidatud teate saatmise seisuga oli kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud 02.05.2022.
19.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
20.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu xxxxjärgse tagastamata krediidisumma 3 072,58 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
22.Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 3 072,58 eurolt perioodi 03.05.2022 – 06.02.2023 eest viivist 424,27 eurot. Kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab nõude 196,35 euro osas vastavalt järgmisele arvestusele: Võlaperiood % aastas 03.05.2022 - 30.06.2022
01.07.2022 - 31.12.2022
01.01.2023 - 06.02.2023 10.5
% päevas 0.021918 0.021918 0.028767
Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 0.673442
39.733078 0.673442
123.913328 0.883893
32.704041
23.Kohus mõistab välja viivise alates 07.02.2023 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
24.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitiste välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega kogusummas 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
25.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 4 285,15 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 3 638,07 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 15,1% ning kostja kanda 84,90% menetluskuludest.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 1 017 eurot, millest 490 eurot riigilõivule ja 527 eurot lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 490 eurot riigilõivu.
27.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot; - täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 3 tundi.
28.Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine. Põhjendatud ajakulu kokku on kohtu hinnangul 1 tund. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust hinnaga 169 eurot tund (ilma km). Kohus leiab, et keskmine võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 100 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul 100 eurot ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 590 eurot.
29.Asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
30.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 500,91 eurot (590 x 84,90%).
31.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.