lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-14994/20

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 05.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-14994/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1824
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 104 lg 1, 3Kohtualluvuse kokkulepeTsMS § 106 lg 1Kohtualluvuse kokkuleppe tühisusREOS § 32 lg 1REOS § 6 lg 3TsMS § 356 lg 3Menetluse peatamine teise menetluse tõttuTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 593/2008Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008 , lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ( Rooma I )Määrus 1215/2012Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-14994/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.11.20232-23-14994/32Riigikohtu tsiviilkolleegium10.12.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-26-3438/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.06.20262-23-14866/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.11.20242-23-3001/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.10.20242-23-150040/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.10.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-23-14994

Määruse kuupäev

Tartu, 5. juuni 2024

Kohtukoosseis

Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Urmas Volens

Kohtuasi

Kirsi Altjõe hagi Rui Jorge Matos Luisi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kirsi Altjõe määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Kirsi Altjõe, lepinguline esindaja Kristjan Tamm Kostja Rui Jorge Matos Luis, lepinguline esindaja Jaanus Tehver

RESOLUTSIOON

1.Taotleda Euroopa Kohtult eelotsust alltoodud küsimuses: Kas kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse sidumine selle sõlminud füüsilise isiku tegutsemisega majandus- ja kutsetegevuses, nagu seda teeb Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 106 lõike 1 punkt 1, millega sätestatakse, et füüsiliste isikute vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui see on vastuolus sama seaduse § 104 lõikes 1 sisalduva nõudega, mille kohaselt füüsilistest isikutest menetlusosaliste vaheline vaidlus, mida kohus kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt läbi vaatab, peab olema seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega, on kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse küsimus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) artikli 25 lõike 1 esimese lause lõpuosa („välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine“) tähenduses?

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Peatada menetlus kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni eeltoodud küsimuses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kirsi Altjõe (hageja) esitas 23. oktoobril 2023 Harju Maakohtule hagi Rui Jorge Matos Luisi (kostja) vastu võla sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt alustasid hageja ja kostja 2020. a

2-23-14994 Portugalis kooselu. Nad omandasid seal 3. mail 2022 kaasomanikena võrdsetes osades korteri.

27.augustil 2022 leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja annab oma 1⁄2 suuruse kaasomandi osa korterist kostja omandisse ja kostja tunnistab 1⁄2 suuruse osa saamise eest hageja ees võlga, sh et hageja on korteri omandamisse ja renoveerimisse panustanud 150 000 eurot, mille arvel on kostja korteri ainuomandi saamisel hageja arvel rikastunud. Seejuures leppisid pooled kokku, et kokkuleppele kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaalõigust (eelkõige võlaõigusseadust ja tsiviilseadustiku üldosa seadust) (kokkuleppe punkt 7) ning et kõik kokkuleppega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel ja heas usus, ning kui pooled kokkulepet ei saavuta, lahendatakse kõik kokkuleppega otseselt või kaudselt seotud vaidlused Harju Maakohtus, Eesti Vabariigis (kokkuleppe punkt 8). Hageja arvates allus hagi tulenevalt pooltevahelisest kohtualluvuse kokkuleppest Eesti kohtule.
2.Harju Maakohus keeldus 15. novembri 2023 määrusega TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et hagi ei allunud Harju Maakohtule. Maakohus leidis, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) art 25 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Eelnevast tulenevalt hindas maakohus, kas kohtualluvuse kokkulepe oli Eesti õiguse kohaselt tühine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 106 lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus TsMS §-ga 104. Kuna käesolevas asjas ei olnud vaidlus seotud kummagi poole majandus- või kutsetegevusega (TsMS § 104 lg 1) ning kohtualluvuse kokkulepe ei olnud sõlmitud TsMS § 104 lg 3 p-des 1 või 2 nimetatud asjaoludel, oli kohtualluvuse kokkulepe maakohtu hinnangul tulenevalt TsMS § 106 lg 1 p-st 1 ja § 104 lg-st 1 tühine.
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja leidis, et Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 ei luba liikmesriikidel kehtestada lisapiiranguid kohtualluvuse kokkulepete kehtivusele. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art-s 25 sisalduv viide asjaomase liikmesriigi õigusele viitas hageja arvates riigisisesele materiaalõigusele, mitte menetlusõigusele. Seega tuli kokkuleppe kehtivust hageja arvates kontrollida materiaalõiguse alusel (st Eesti kontekstis eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) ja võlaõigusseadus (VÕS)), mitte menetlusõiguse alusel (nagu TsMS § 104 lg 1).
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 6. detsembri 2023 määrusega maakohtu määruse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse ja TsMS-i sätteid õigesti. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrusel on TsMS-i rahvusvahelise kohtualluvuse sätete ees prioriteet, kuid määruse art 25 lg 1 viitab tagasi riigisisesele õigusele, sätestades, et rahvusvahelise kohtualluvuse kokkuleppele ei saa kohtualluvuse määramisel tugineda juhul, kui see on asjaomase liikmesriigi õiguse järgi „sisulise kehtivuse poolest tühine”. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse hindamisel Eesti õiguse järgi tuli lisaks materiaalõiguslikele sätetele kohaldada ka TsMS § 106 lg-t 1 ja § 104 lg-t 1. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus, mille kohaselt riigisisese õiguse alusel tuleb hinnata kohtualluvuse kokkuleppe sisulist kehtivust, viitas ringkonnakohtu hinnangul vajadusele kontrollida kokkuleppe vastavust liikmesriigis kehtivatele sisulistele nõuetele, vastandades seejuures sisulisi nõudeid vorminõuetele. Eesti õigus (TsMS § 104 lg 1) lubab kohtualluvuses kokku leppida üldjuhul vaid selliste vaidluste 2(4)

2-23-14994 puhul, mis on seotud poolte majandus- või kutsetegevusega (TsMS § 104 lg-s 3 sätestatud eranditega). See, millise iseloomuga vaidluste puhul on võimalik kohtualluvuses kokku leppida, on sisuline, mitte vormiline küsimus. Seega on TsMS § 104 lg-ga 1 vastuolus olev kohtualluvuse kokkulepe ka Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 mõttes riigisisese õiguse alusel sisulise kehtivuse poolest tühine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub saata asi maakohtusse menetlusse võtmiseks. Hageja arvates ei saa TsMS § 104 lg-t 1 Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse kõrval kohaldada. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art-s 25 tehtud viide asjaomasele riigisisesele õigusele on vaid viide materiaalõigusele. Euroopa Kohtu praktikast ega määruse tekstist ei tulene, et riigisisese õiguse kohtualluvuse sätetega saaks piirata Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 kohaldamisala. Hageja arvates oli pooltevaheline kohtualluvuse kokkulepe eelnevast tulenevalt kehtiv.
6.Kostja arvates ei allu hagi Eesti kohtule, kuna pooltevaheline kohtualluvuse kokkulepe ei ole TsMS § 104 lg 1 ja § 106 lg 1 p 1 alusel kehtiv.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et hagi menetlusse võtmise otsustamine eeldab eelotsuse taotlemist Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 tõlgendamiseks. Kuni eelotsusetaotluse lahendamiseni tuleb kohtuasja menetlus peatada (TsMS § 356 lg 3).
8.Kohtud leidsid käesolevas asjas, et pooltevaheline kohtualluvuse kokkulepe Harju Maakohtu kasuks ei olnud tulenevalt Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg-st 1 koostoimes TsMS § 106 lg 1 p 1 ja § 104 lg-ga 1 kehtiv. Riigikohtus on vaidluse all küsimus, kas Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg-s 1 tehtud viide „asjaomase liikmesriigi õigusele“ tähendab Eesti õiguse puhul viidet mh TsMS § 106 lg 1 p-le 1 ja § 104 lg-le 1.
9.TsMS § 106 lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus TsMS §-s 104 sätestatuga. TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata juhul, kui kohtualluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- ja kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 104 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi kehtib kohtualluvuse kokkulepe sõltumata TsMS § 104 lg-s 1 sätestatust juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada või selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist.
10.Kolleegiumi hinnangul ei saa olla vaidlust küsimuses, et Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg-s 1 tehakse viide asjaomase liikmesriigi õigusele tervikuna, sh kollisiooninormidele, mitte üksnes asjaomase liikmesriigi materiaalõiguse sätetele. Seda kinnitab Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse põhjenduste punkt 20. Eesti puhul sisalduvad käesoleva kaasuse seisukohast asjakohased kollisiooninormid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus) art 1 lg 2 p-st e rahvusvahelise eraõiguse seaduses (REÕS). REÕS § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Käesolevas asjas leppisid pooled võlgnevuse kokkuleppe punktis 7 kokku, et nendevahelisele kokkuleppele kohaldub Eesti 3(4)

2-23-14994 materiaalõigus (eelkõige VÕS ja TsÜS). Kuigi pooled leppisid samas kokku ka selle, et rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaldumine kokkuleppele on välistatud, ei saa pooled Eestis kehtivate rahvusvahelise eraõiguse (kollisiooni-)normide kohaselt välistada kohtualluvuse kokkuleppele kollisiooninormide kohaldamist. Liiatigi näeb REÕS § 6 lg 3 ette, et lepingute puhul kohaldatakse juhul, kui REÕS (nt REÕS § 32 lg 1) näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise, üksnes selle riigi materiaalõiguse norme. Sama kehtib kolleegiumi hinnangul ka juhul, kui kokkuleppes lepitakse kokku Eesti õiguse kohaldamises. Eelnevast tulenevalt tuleb pooltevahelise kohtualluvuse kokkuleppe hindamisel lähtuda Eesti materiaalõiguse sätetest. Kolleegiumi hinnangul võivad kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust puudutavas osas sellised materiaalõigusliku iseloomuga sätted sisalduda ka menetlusseadustikus, täpsemini TsMS §-des 104 ja 106.

11.Vaidluse all on see, kas Eesti õiguses kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse sidumine kokkuleppe pooleks oleva füüsilise isiku tegutsemisega majandus- ja kutsetegevuses, nagu TsMS § 106 lg 1 p 1 ja § 104 lg 1 seda teevad, on kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse küsimus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 tähenduses. Kolleegiumi arvates ei ole Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 sõnastusest ning kohtualluvuse kokkulepete kohta käivast Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt üheselt selge, kas kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 alusel saab kohus kohaldada TsMS § 106 lg 1 p 1 ja § 104 lg 1 sarnast regulatsiooni ehk kas kohtualluvuse kokkuleppe sisuline kehtivus hõlmab lisaks nt küsimusele, kas sellise kokkuleppe sõlminud pool oli teovõimeline või kas kokkulepe on vastuolus avaliku korra või heade kommetega, ka küsimust selle kohta, kas kokkuleppe sõlminud füüsiline isik peab tegutsema majandus- ja kutsetegevuses või kas kokkulepe peab olema sõlmitud pärast vaidluse teket. Kolleegiumi jaoks ei ole üheselt selge eelkõige see, kas füüsiliste isikute tegutsemine majandusja kutsetegevuses on kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse sisuline eeldus, mille kehtestamise võimalus on jäetud liikmesriigi seadusandjatele, või on tegemist asjaoluga, mis ei ole kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse küsimus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 tähenduses.
12.Eelnevast tulenevalt peab kolleegium vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust alltoodud küsimuses. Kas kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse sidumine selle sõlminud füüsilise isiku tegutsemisega majandus- ja kutsetegevuses, nagu seda teeb TsMS § 106 lg 1 p 1, millega sätestatakse, et füüsiliste isikute vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui see on vastuolus sama seaduse § 104 lg-s 1 sisalduva nõudega, mille kohaselt füüsilistest isikutest menetlusosaliste vaheline vaidlus, mida kohus kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt läbi vaatab, peab olema seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega, on kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse küsimus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 esimese lause lõpuosa („välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine“) tähenduses?
13.Kui kohus taotleb asjas tekkinud küsimuses Euroopa Kohtult eelotsust, peatab kohus TsMS § 356 lg 3 järgi menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni. Eelnevast tulenevalt tuleb hagi menetlusse võtmise otsustamine peatada kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni eeltoodud küsimuses. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval