lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-14855/8

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-14855/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
915
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

04.06.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14855

Kohtuasi

OÜ Nauda hagi X vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.11.2023 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Nauda 21.11.2023 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hageja OÜ Nauda (registrikood 12842371), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 06.11.2023 määrus ning saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud ja menetluse käik

1.OÜ Nauda (hageja) esitas X (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada 13.08.2021 sõlmitud laenlepingu ja 16.08.2021 tehtud ostueesõiguse teostamise avalduse tühisus.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.
Hagiavalduse kohaselt on hageja Lätis registreeritud SIA „V.L.T“ üks kolmest osanikust. Hagejal on kolm osanikku, kostja (62%), W (28%) ja C (10%). Vahetult enne, kui kostja tegi otsuse kutsuda tagasi hageja juhatuse kaks liiget ja jätta end juhatusse, võõrandas Y (SIA

„V.L.T“ üks osanikest) 16.07.2021 kõik endale kuuluvad osad Fle ning tegi SIA „V.L.T“ osanikele ostueesõiguse teostamiseks ettepaneku. Sel hetkel oli W veel hageja juhatuse liige ja teatas hageja nimel, et hageja kui SIA „V.L.T“ osanik ei soovi ostueesõigust teostada ning hagejal puuduvad vastuväited müügilepingu osas, mille kohaselt Y müüks kõik oma osad Fle. Seejärel kutsus kostja ilma osanikke informeerimata 27.07.2021 hageja juhatusest tagasi W ja Q ning teatas 16.08.2021 SIA „V.L.T“ juhatusele, et hageja soovib teostada ostueesõigust. Kostjal puudus õigus sellise hageja nimel ühepoolse avalduse tegemiseks. X tasus 13.08.2021 enda isiklikult kontolt müügisumma, st enne, kui ta ametlikult teatas ostueesõiguse teostamisest. Hageja finantseerimine 13.08.2021 ilma osaniku otsuseta on ÄS § 181 lg 3 kohaselt tühine laenuleping. Maakohtu määrus

3.Harju Maakohus keeldus 06.11.2024 määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda.
4.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast viidates TsMS § 371 lg 1 p-le 9 ja lg 2 p-le 2. Maakohus leidis, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostjaks peab olema isik, kellele ostueesõigusega seotud tahteavaldus on suunatud ning kelle suhtes soovitakse tahteavaldus tagasi võtta – X ei ole see isik. Hagist nähtuvalt ei olnud eesostuõigusega seotud tehingu poolteks OÜ Nauda ja kostja X (kes oli üksnes hageja tahteavalduse edastaja), vaid tahteavalduse saajaks oli SIA „V.L.T“ (kelle osa müüdi) või Y (kes osa müüs). Kuigi hageja palus tuvastada 13.08.2021 sõlmitud laenulepingu tühisuse, jääb ebaselgeks, miks hageja leiab, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 13.08.2021 laenuleping. Maakohtu hinnangul ei saa laenulepingu sõlmimist järeldada ainuüksi asjaolust, et kostja tasus osa eest Läti äriühingus. Panga ülekannet ei saa käsitleda lepingu sõlmimisena, vaid toiminguna. Selles osas leidis maakohus, et hagi on perspektiivitu.
5.Lisaks märkis maakohus, et hageja on käesolevas menetluses esitatud hagi esitanud samal kujul ka tsiviilasjas 2-23-3989, kus maakohus tegi puuduste kõrvaldamise määruse ja puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu keeldus hagi menetlusse võtmisest. Maakohus on käesolevas määruses märgitud asjaolusid viidatud tsiviilasjas hagejale selgitanud, kuid hageja ei ole kohtu viidatud asjaolusid käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis täpsustanud. Määruskaebus
6.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi menetlemiseks maakohtule.
7.Maakohus oleks saanud anda hagejale võimaluse kostja määramiseks või oma positsiooni selgitamiseks. Asja perspektiivikust ei saa hinnata enne, kui kohus on küsitavate asjaolude osas palunud hagejalt selgitusi. Maakohtu põhjendustest laenulepingu tühisuse tuvastamise nõude osas ei ole võimalik aru saada, milles seisneb hagi perspektiivitus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ning saata asi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Käesoleval juhul keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagi on esitatud vale kostja vastu ning laenulepinguga seotud nõue on

perspektiivitu, kuivõrd laenulepingu sõlmimise kohta on asjaolud kohtu ette toomata. Määruskaebuse kohaselt pidi kohus küsitavate asjaolude kohta küsima hagejalt selgitusi.

10.Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus praegusel juhul hagi menetlusse võtmisest ennatlikult. Juhul, kui kohtule esitatakse hagi selliste puudustega, mida saab kõrvaldada, tuleb TsMS § 3401 lg-st 1 tulenevalt anda hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja jätta hagi seni käiguta. Ringkonnakohus möönab, et ilmselt on hagiavalduses asjaolud puudulikult esile toodud ning ei ole arvestatud ka tuvastushagi esitamiseks TsMS § 368 lg-s 1 sätestatud piiranguga, kuid tegemist on kõrvaldatavate puudustega. Seejuures ei saanud aga maakohus teises tsiviilasjas tehtud menetlustoimingut käesolevasse menetlusse üle kanda. Maakohus pidi enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vaatamata sellele, et tsiviilasjas nr 2-23-3989 oli kohus samasuguse hagi puhul osundanud puuduste kõrvaldamise määruses hagi puudustele ning andnud tähtaja nende kõrvaldamiseks. Alles siis, kui hageja ei ole määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 25). Lisaks märgib ringkonnakohus, et seadus ei sätesta iseenesest hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena hagi esitamist vale kostja vastu. See, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb üldjuhul välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Kui selle küsimuse lahendamiseks esitatud asjaolud on puudulikud, peab kohus selgitama hagejale asjaolude täpsustamise vajadust (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-151-14, p 14).
11.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
12.Kuna hagi saadetakse maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
13.Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium