Aktiva Finance Group OÜ (end Osaühing Aktiva Finants) hagi V. A. vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes
Hagihind
8 478,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja esindaja: S. R. (e-post [email protected]) Kostja: V. A. (isikukood XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Aktiva Finants Group OÜ nõuded V. A.lt põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise välja mõistmiseks.
3.Jätta menetluskulud Aktiva Finants Group OÜ kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 30.03.2020 krediidikonto lepingu nr. KK3537487 krediidilimiidiga 5 000 eurot. Kostja on kasutanud krediiti 4 999,31 euro ulatuses. Kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 39,99% aastas. Kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt krediidiandja poolt esitatud maksekorraldustele. Minimaalne osamakse koosnes krediidijäägi tagasimaksest, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Kostjal on intressivõlgnevus kokku 509,70 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu 05.07.2022 üles. Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded 06.07.2022 hagejale. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 4 999,31 eurolt 06.07.2022-20.12.2022 perioodi eest määraga 39,99% aastas kokku summas 920,19 eurot. Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalikest andmebaasidest saadud info ja kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja võttis laenuotsuse tegemisel arvesse kostja sissetuleku 2 290,37 eurot, väljaminekud 921,35 eurot ja elamiskulud 150 eurot. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (118,14 eurot) tuludest maha ning leidnud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1 100,88 eurot. Sellest tulenevalt leidis krediidiandja, et võetud kohustuse täitmine on kostjale jõukohane. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 4 999,31 eurot, intressi 509,70 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 920,19 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivise 39,99% põhivõlalt (4 999,31 eurot) aastas alates 21.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja seisukohad
Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et viivis ei ole õigesti arvutatud, pole nõus, et viivis on samas määras kui intress. Kostjale ei oleks tohtinud laenu anda. Kostja esitatud kontoväljavõtet sisuliselt ei kontrollitud, kostja oli laenamise spiraalis, mitmeid kordi tagasimakse tähtaegasid ületanud ja võlgu jäänud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Pooled ei vaidle, et 30.03.2020 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr KK3537487 (dtl 25-27, üldtingimused dtl 32-36), millega Placet Group OÜ andis kostja kasutusse tähtajatult krediidisumma 5 000 eurot ning kostja kohustus tasuma igakuiseid tagasimakseid põhiosa tagastamiseks ning intressi tasumiseks vähemalt kokkulepitud minimaalse osamakse ulatuses. Intressimääraks lepiti kokku 39,99% aastas, lepingus kajastatud krediidikulukuse aastamäär oli 49%.
4.Pooled ei vaidle ka, et Placet Group OÜ loovutas 06.07.2022 oma lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hageja (loovutamise teatis dtl 38).
5.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 30.03.2020 lepingu sõlmimise ajal 20,61%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 49% aastas tegelikkusest kõrgem ei olnud ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
7.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
8.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
10.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
11.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).
12.Hageja selgituse kohaselt kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet, kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtet ning maksehäireteregistri andmed (maksehäired puudusid). Laenutaotluse väljavõtte (dtl 107-108)
kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma sissetulekuna töötasu 2 213 eurot kuus ning kohustustena viis varasemat laenu Placet Group OÜ-lt, mida soovis refinantseerida võetava laenuga, ning täiendava tarbijalaen / väikelaenu summas 256 eurot. Esitatu kohaselt arvestas krediidiandja täiendavalt kohustusega tarbijalaen / väikelaen 80,74 eurot kuus ning kohustusega tasuda lastele elatist kokku summas 584 eurot kuus; majapidamiskulude katteks oli arvestatud 150 eurot (dtl 109).
13.Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne 30.03.2020 lepingu sõlmimist välja selgitanud kostja muude kohustuste ulatuse. Nähtuvalt kostja konto väljavõttest (dtl 136165) on kostja igakuiselt võtnud erinevaid laene, mis ei ole kooskõlas krediidiandja hinnanguga, et pärast kõigi kohustuste tasumist peaks kostjale palgast igakuiselt üle jääma veel 1 100,88 eurot. Esitatust ei nähtu, et kostjalt oleks pideva laenamise vajaduse kohta selgitust küsitud. Kostja konto väljavõttelt nähtuvad andmed viitavad laenamisele juba olemasolevate laenude tagastamiseks, nt 17.10.2019 on kostjale Bigbank AS-ilt viitega laenule laekunud 6 298,29 eurot, 17.10.2019 on kostja tasunud Placet Group OÜ-le viis makset kogusummas 1 517,82 eurot ning 18.10.2019 Inbank AS-ile 4 573,44 eurot, st peaaegu kogu laenatud summa on läinud varasemate laenude tasumiseks. Juba 12.11.2019 nähtub konto väljavõttelt uue laenu summas 4 999 eurot väljamakse Inbank AS-ilt. Ka 30.03.2020 lepingu sõlmimise eesmärgiks oli hageja esitatu kohaselt varasemate samalt krediidiandjalt võetud laenude refinantseerimine. Nähtuvalt kostja konto väljavõttelt oli kostja märtsis teinud kaks makset Placet Group OÜ-le seoses tähtaegade pikendamisega, mis viitab sellele, et kostjal oli raskuseid juba olemasolevate kohustuste täitmisega. Laenude refinantseerimine võib olenevalt asjaoludest olla küll ka majanduslikult otstarbekas, kuid vastav hinnang eeldab isiku majandusliku seisundi tervikuna analüüsimist. Esitatust ei nähtu, et 30.03.2020 lepingu sõlmimise otsustamisel oleks seda tehtud, kontroll on jäänud esitatu põhjal üksnes formaalseks.
14.Esitatust ei nähtu, et laenu andmisel oleks arvestatud kohustusega Inbank AS-i ees (igakuine makse konto väljavõtte kohaselt 125,62 eurot kuus). Esitatust ei nähtu, et teavet oleks kogutud ühegi muu kohustuse (Inbank, Bigbank, IPF Digital Estonia (Credit24) ees) põhiosa ja intresside suuruse, lepingute kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Esitatust ei nähtu, et konto väljavõtte vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn majapidamiskulude suurus, so igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Konto väljavõttel kajastuvad kulutused söögile, apteegitarvetele, transpordile ja sidele, kuid mitte midagi, mis oleks seostatav eluasemega. Esitatust ei nähtu, et kostjalt oleks vastava osas selgitust küsitud. Konto väljavõttelt nähtub aga igakuine ulatuslik sularaha välja võtmine (oktoobris 465 eurot, novembris 830 eurot, detsembris 850 eurot, jaanuaris 650 eurot, veebruaris 680 eurot, märtsis 650 eurot), mis võib viidata täiendavatele taotluses avaldamata kohustustele, mille kohta aga selgitust küsitud ei ole. Esitatust ei nähtu, et laenu andmise otsustamisel oleks kostja konto väljavõtet vm andmeid sisuliselt analüüsitud.
15.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 30.03.2020 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades
intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et kostjale ei ole etteheidetav puudulike andmete esitamine olukorras, kus krediidiandja ei ole kõiki olulisi andmeid lepingu sõlmimisel küsinud ja/või vastuolulisi andmeid täpsustanud. Käesoleval juhul ei ole krediidiandja konto väljavõttelt ja taotluselt nähtuvate vastuoluliste ja puudulike andmete osas selgitusi küsinud, vaid otsustanud vaatamata nendele lepingu sõlmida. Seetõttu ei ole krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt tinginud kostja ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
17.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu ning sõlmimise ajal oli VÕS § 94järgne intressimäär 0%. Seoses sellega jääb hageja nõue intressivõlgnevuse välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
18.Esitatu kohaselt oli 30.03.2020 leping sõlmitud tähtajatult. Hageja märkis, et krediidiandja ütles lepingu üles alates 05.07.2022 (dtl 37). Kohus palus hagejal esitada VÕS § 4034 lg 7järgne tagasimaksete ümberarvestus juhuks, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Esitatud ümberarvestuse (dtl 189-190) kohaselt on arvestades kõiki kostja poolt tasutud summasid (so kokku 5 376,91 eurot) laenu põhisosast tagastamata veel 817,67 eurot, tasutud on kõik osamaksed kuni 10.01.2027, osaliselt on tasutud 10.02.2027 osamakse. Ülesütlemisavalduse tegemise seisuga seega võlgnevus puudus, ülesütlemise materiaalsed eeldused seega täidetud ei olnud ning kohus asub asub seisukohale, et avaldus oli toimeta ja leping sellega ei lõppenud. Laenu põhiosa võlgnevus puudub ka otsuse tegemise seisuga, kuna leping jätkuvalt kehtib, siis kostja õigus ülejäänud tagastamata laenusumma kasutamiseks lõppenud ei ole (osamaksed muutuvad sissenõutavateks vastavalt esitatud ümberarvestusele 10.03.2027-10.11.2027). Kohus jätab rahuldamata ka nõude põhivõlgnevuse välja mõistmiseks. Seoses põhivõlgnevuse puudumisega ei saa tekkinud olla ka nõudeid viivise väljamõistmiseks ega sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
19.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. Seoses sellega leiab kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.